← Eesti

1-20-8162/7

Obsah (5)§ 76§ 75§ 121§ 65§ 68

Kriminaalasi nr 1-16-11162 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 07.06.2018) Kriminaalasja number 1-16-11162 T

§ 76lg 5 alusel määrata N.R-ile katseaeg tähtajaga kuni 15.11.2019.

Kohustada N.R täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(4)4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21 , 4, 5, 9 alusel määrata N.R-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda ravile OÜ Tervisekeskuses Elulootus; 5) alluda elektroonilisele järelevalvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määrus N.R-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu N.R kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda N.R-ilt riigituludesse kaitsetasu 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot ja 20 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700093700. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK N.R on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.12.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11162

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.12.2013.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 2 aastat 22 päeva. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 22 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 24.10.

  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.11.
  2. 02.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid N.R-i ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 25.05.2018 saabusid kohtusse täiendavad dokumendid (taotlus, tõend OÜ Tervisekeskusest Elulootus ning vastus N.R-i selgitustaotlusele rehabilitatsiooni läbimise 2

(4)võimaluste kohta), mis lisati N.R-i ennetähtaega vabastamise otsustamiseks saadetud materjalide hulka. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör oli arvamusel, et N.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuriteo iseloomust ja sellest tulenevast süü suurusest. N.R avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja milliseid programme läbinud. Ta usub, et nendest on kasu olnud ning ta suudab vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduda ning raskustega toime tulla. Vabanemise korral on võimalus tööle asuda, selle kohta on garantiikiri. Kaitsja leidis, et N.R-i vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik ja otstarbekas. Uute kuritegude toimepanemise risk tema puhul ei ole suur. Kinnipeetaval on ehitaja ja keevitaja eriala, vabaduses garanteeritud töökoht, samuti kindel elukoht. Süüdimõistetu tegeleb ka oma sõltuvusprobleemiga. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on N.R temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud N.R-i vabanemisjärgset elukohta, mis kuulub kinnipeetava ema. Korteris elavad kinnipeetava vanemad, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused N.R-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.R on kriminaalkorras karistatud korduvalt röövimiste, varguste eest, kuid ka väljapressimise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käesolevalt on süüdimõistetut karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuritegu on toime pandud katseajal. Süüdimõistetu vabastati 04.11.2015. a Harju Maakohtu määrusega tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 18.12.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11080 mõistetud karistuse kandmisest. Kuritegude toimepanemist on valdavalt sõltuvus narkootilistest ainetest ning sellest tingitud vajadus rahaliste vahendite järele. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud mitmeid rehabiliteerivaid tegevusi, sealhulgas sõltuvusteemalise loengutsükli, sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Jõud muutuda“, õppinud riigikeelt ning töötanud. Lisaks käib ta AN tugigrupis. Kõiki läbitud tegevusi peab ta kasulikuks ning usub, et saab omandatud teadmiste toel vabaduses hakkama. Kohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et talle on ka varasemate vangistuste ajal pakutud võimalusi 3

(4)programmides osalemiseks, kuid siis ei pakkunud need talle huvi. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetava suhtumine oluliselt muutunud, ta teadvustab, et ei tule muutuste läbiviimisel iseseisvalt toime. Vabaduses soovib ta ravi ja rehabilitatsiooni jätkata ning on leidnud selleks võimaluse OÜ Tervisekeskuses Elulootus. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses on samuti head. Tal on kindel elukoht ja vanemate igakülgne toetus. N.R on omandanud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning keevitaja erialad ning saab asuda tööle xxxxxxl OÜ-s. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et seekordne karistus võiks olla käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi ning N.R-i vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kinnipeetav on mõistnud sõltuvusainete tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost ning astunud muutuste elluviimiseks ning kuriteoriskide maandamiseks reaalseid samme. Kohtu hinnangul on alust arvata, et edukas rehabilitatsiooni läbimine ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks aidata tal edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Süüdimõistetul on selleks vabaduses ka toetav keskkond. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine tema puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine peaks tagama piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb N.R-ile määrata katseaeg kuni 15.11.2019.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuivõrd N.R on andnud nõusoleku asuda sõltuvusravile, määrab kohus talle

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustuse läbida katseajal ravi ja rehabilitatsioon OÜ Tervisekeskuses Elulootus. Lisaks tuleb N.R 1

§ 75

lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.

§ 75

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Menetluskulud N.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 07.06.

  1. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 07.06.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 142,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 142,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb N.R-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.