Kohustada J.M täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1
lg 2 p 21, 4, 7 alusel määrata J.M-ile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale rehabilitatsioonikeskusest vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
lg 4 alusel kohustada J.M vabanemise järgselt läbima xxxxxxxxxxxxxxxxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitats ioonikekuses vähemalt 5-kuune rehabilitatsiooniteenus. Määrus J.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Ta rtu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esindusele. Vabastada süüdimõistetu J.M kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.M on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.12.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6717
lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti
lg 1,
lg 1 alusel 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka J.M-i eelvangistuses viibitud aeg 22.-25.07.2021, s.o 4 päeva ning karistuseks jäi 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust Harju Maakohtu 16.11.2020 kohtuotsusega mõistetud ja 15.06.2021 Harju Maakohtu määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 29 päeva võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks jäi 2 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.12.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda ro hkem kui seitse kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.M on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta neljandat korda. Karistuste hulgas on vargusi, röövimisi, ähvardamisi ja kehalist väärkohtlemist. Kuritegude raskusaste ja vägivaldusaste on jäänud samaks. Viis kuritegu on olnud seotud vägivallaga ning kaks varavastast (vargus). Kasutanud vägivalda nii materiaalse kasu saamiseks (röövid) kui enese kehtestamiseks. Praegune kuritegu on vargus. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja impulsiivsus, majandusliku kasu saamine. J.M-i käitumine vangistuse kandmise ajal on olnud hea. Ta on töötanud majandusabitöölisena, alates märtsist viibib avavanglas. Läbinud erinevaid sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme, programmi Õige Hetk tagasiside kohaselt oli väga motiveeritud osaleja. Soovis ennast rohkem mõista ja vähendada tagasilanguse riske, harjutusi tegi innukalt, soovis rohkem praktilisi harjutusi kui teoreetilisi teadmisi. Oma suhtumisega motiveeris ka teisi ennast avama ja suhtuma tõsiselt sekkumisesse. Oskas kaasa rääkida sõltuvuse teemal nii, et teistele osalejatele näidata narkootikumide levitamise tagamaad. Lõpetanud vanglas metadoon-asendusravi, sest metadoonravist loobumine olevat xxxxxxxxxrehabilitatsioonikeskusesse saamise eeltingimuseks. Kinnipeetav on lahendusele orienteeritud, otsib viise, kuidas oma sõltuvusprobleemidega tegeleda. Positiivne on ka asjaolu, et vangistuse ajal ei ole J.M olnud distsiplinaarkaristusi. Positiivsed on ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht. Vabaduses on kinnipeetaval olemas ka toetus lähedaste näol. Kuigi pere toetus oli J.M olemas ka varasemalt, ei saa seda asjaolu ennetähtaegse vabastamise üle 3
Samaks tähtajaks tuleb süüdimõistetu allutada ka
sätestatud käitumiskontrollile.
lg 4 alusel tuleb kohustada J.M vabanemise järgselt läbima SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikekuses vähemalt 5-kuune rehabilitatsiooniteenus, milliseks ta on ka nõusoleku andnud. Uute kuritegude toimepanemise risk ide vähendamiseks 1 tuleb J.M-ile määrata käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 2 , 4, 7 alusel kohustusteks mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale Viljandi rehabilitatsioonikeskuses ravi läbimist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.