KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17109 Tsiviilasi XX, YY, AA hagi MM

§ 102

lg 2 järgi miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega). Kostja palub kohtul väljamõistetavast elatisest maha arvestada kostjale kuuluva pere- ja lapsetoetuste osa 50% ulatuses.

1. Eluliselt ei ole usutav, et kolme lapse peale kulub ühes kuus keskmiselt 1882,05 eurot (627,22 + 629,59 + 625,24) nagu hagejate seaduslik esindaja on hagiavalduses väitnud. Kostja vaidlustab kulude nimekirjas märgitud kulusid. Kostja leiab, et hagejate igakuine keskmine kulu on oluliselt väiksem, kui hagiavalduses on välja toodud. Ümardatult saab pidada põhjendatud kuluks keskmiselt 300 eurot ühe lapse kohta, millest kostja kanda jääb 150 eurot. Hagiavaldusega ei ole esitatud tõendeid tegelikult kantud kulude kohta, seega on hagiavaldusega esitatud paljasõnalisi ja tõendamata väiteid. Millegagi ei ole tõendatud ka see, et hagejate vajadused oleks ajavahemikul aprill 2021 – oktoober 2021 olnud katmata (tekitatud kahju). Kohtuistung
2. 08.02.2022 toimunud kohtuistungil kohus selgitas uut elatise maksmise korda, et alates 01.01.2022 on elatise baassumma 200 eurot + 3% keskmine töötasu, ehk elatis on täna 243 eurot. Kohtuistungil ega ka hiljemalt kohtu määratud tähtajaks pooled elatise 5 tasumises kokkuleppele ei jõudnud. Hageja seaduslik esindaja esitas taotluse kostja palgaandmete välja nõudmiseks. Kostja esitas 08.03.2022 töötasu andmed. Kohtu põhjendused
3. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud menetlusosalised ära, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. 14.

§ 101

lg 1 järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli 2021. aastal 292 eurot. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 15. Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, et elatise suurus tuleb kindlaks teha

§ 99

järgi, st määrata esmalt lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt 3-2-1-118-12, p 15). Samas kujundavad lapse tavalise elulaadi üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt 3-2-1-118-12, p 15).

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: 6 - kostja on kantud isana laste sünniaktidesse; lapsed elavad isast eraldi, ema juures; kostja sissetulekute suurus ja varaline olukord võimaldas maksta igakuiselt miinimumelatist kuni aprillini 2021.a 876 eurot (3x292 eurot); tsiviilasjas nr xxx määras kohus suhtluskorra, jõustus 26.05.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab maksma hagejatele elatist küsitud ulatuses või kostja täidab laste kasvatuses osalemisega oma ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja vastuväite kohaselt ei vasta ülalpidamiskulud hagejate tegelikele vajadustele, on selgelt üle paisutatud ja tõendamata. Lisaks palub kostja elatise määramisel arvestada kehtiva suhtluskorraga ja laste emale makstavate lastetoetustega.
4. Kohus käsitleb esmalt laste ülalpidamiskulusid (I), seejärel hindab kohus, kas kostja võib laste ülalpidamiskohustust täita laste vahetu ülalpidamisega (II), seejärel vanemate varalist seisu (III), riigi poolt makstavaid lapsetoetusi (IV) ning lõpuks elatise võlgnevuse nõuet (V). (I)
5. Hagiavalduses välja toodud hagejate vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kalendrikuus hagejate ülalpidamiseks kuus keskmiselt 1882,05 eurot (627,22 + 629,59 + 625,24) alljärgnevalt: Laste kulud XX YY AA Kodulaen Kommunaalid jm kodukulu 80,18 75 80,18 75 80,18 75 Kindlustus 2,25 2,25 2,25 Elekter 5 5 5 Internet, TV, telefon 9,07 9,07 16,06 Transport 25,2 25,2 25,2 Söök 94,3 94,3 94,3 Riided 28,68 22,43 41,16 Jalanõud 5,56 2,7 10,74 Hügieen 1,2 1,2 1,2 Majapidamiskulud 23,85 23,85 23,85 Lasteaiatasu ja muu lasteaia kulu 57 55,9 12,06 Haridus (ka kooliks ettevalmistus) 90 88 111,48 Huviring, trenn 36,1 17,35 19,85 Taskuraha 20 20 20 7 Terviskulud Kingid Lastetoa sisustus ja remont 7,04 9,9 56,89 Kokku 627,22 6,31 7,9 92,95 629,59 15,19 10,37 61,35 625,24
6. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu
7. juuni
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 27). Kuna hagejate vajadused on suuremad miinimumist, tuleb hagejatel enda kulusid tõendada.
9. Kohus leiab, selleks, et kodulaenu, kommunaalkulusid, kindlustust, elektrikulu, internet/TV, telefonikulu, transpordikulu, lasteaiatasu, hariduskulu, huviringi kulusid võiks elatisena välja mõista, tuleb hagejatel nimetatud kulu kohtule tõendada (TsMS § 231 lg 1). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis neid kulusid kinnitaks, seega kohus ei saa tõendamata asjaolude pinnalt kulusid hagejate küsitud suuruses elatisena välja mõista. Kohus selgitab, et lastetoa remonti ei tehta iga kuu, küll on aga võimalik remondikulu jagada pikema perioodi peale. Taskuraha ei ole hädavajalik, kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju, tasuda teenuste eest, siis ta võib seda vabatahtlikult teha lisaks igakuisele elatisele. Samuti mitme lapse kooselamise korral on lapse ülalpidamiskulud mastaabisäästu tõttu väiksemad. Mastaabisääst on tõenäoliselt suurem XX ja AA puhul, kes on 1,5 aastase eavahega tüdrukud ning toidule, hügieenile ja majapidamisele kuluvas osas on mastaabisääst olemas kõigi kolme lapse puhul. Kui lapsed elaksid kõik eraldi leibkondades, oleks vastavad kulud ühele lapsele suuremad.
10. Kohus leiab, et olukorras, kus hagejad ei ole kohtule esitanud oma kulutuste suuruse kinnituseks tõendeid, ei saa kohus nõuetekohaselt tuvastada hagejate tegelike kulutuste suurust, kuid kohus saab lähtuda miinimumkulutuste eeldusest. Sellest tulenevalt saab kohus elatist alates
11. jaanuarist 2022 välja mõistes lähtuda eeldusest, et hagejate vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne baassumma (2×200 eurot), millele on lisatud 3% keskmisest brutokuupalgast.
12. Kohus tuvastas, et hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on 294 eurot lapsele (200 baassumma + 3 % eurot brutopalgast 94 eurot). Kostja on ekslikult arvestanud 3 % netopalgast. Kostja esitatud palgalehed tõendavad (vt kostja 22.12.2021 8 vastus), et kostja keskmine brutopalk oli perioodil mai – oktoober 2021 summas 3125 eurot, millest 3 % teeb 94 eurot.
13. Eelduslikult peavad vanemad last ülal pidama võrdsetes osades. Seega peavad eelduslikult mõlemad lapsevanemad andma hagejale ülalpidamist 294 euro ulatuses kuus. (II)
14. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja võib laste ülalpidamiskohustust täita laste vahetu ülalpidamisega. Kostja leiab, et elatise vähendamise aluseks on kohtulikult kindlaksmääratud suhtluskord, mille alusel viibivad lapsed kostjaga koos 2 nädalat järjest ning sel perioodil täidab üksnes kostja laste suhtes ülalpidamiskohustust, mis annab alusel elatise vähendamiseks.
15. Hagejate vastuväitel kostja koosviibimine lastega ei ole proportsionaalne hagejate ema sama aja hoolduskoormusega, eriti kulutuste osas, kuivõrd kõik teised kulud peale söögikulude lasuvad üldiselt hagejate emal. Seetõttu oleks ka kostja elatise proportsionaalne vähendamine vastuolus üldise õiguspõhimõttega, et laste vanemate hoolduskoormust tuleb jagada võrdselt. Hagejad leiavad, et tuleb eeldada lastega seotud kulude üldist kandmist selle vanema poolt, kelle juures lapsed üldiselt elavad (kelle juures on nende kodu). Kui teine vanem sellele vastu vaidleb, siis ta peab oma kulusid tõendama, õiguspärane on üksnes elatise proportsionaalne vähendamine keskmise toiduraha osas.
16. Riigikohus on leidnud, et muu asjaolu (või mõjuv põhjus)

§ 102

lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (

1. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16100215, p 17,1 esimene lõik, samuti selles viidatud
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 32-20-80692-1-35-17, p-d 23 ja 28.3). Samas tuleb

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaldamise eeldusi hinnata tervikuna ja lähtudes iga üksikjuhtumi asjaoludest.

1. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
4. märtsi
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
6. jaanuari
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
8. juuni
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et 9 lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
10. jaanuari
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 13;
12. juuni
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
14. Vaidlus puudub, et poolte vahel kehtib alates 26.05.2021 suhtlemiskord. Tsiviilasjas nr xxx määras kohus lastega suhtlemise korra järgmiselt: - „ /MMl on õigus võtta oma alaealised lapsed enda juurde kaheks nädalaks iga kord kui ta tööst vabal ajal Eestis viibib teatades laste võtmisest laste emale ette vähemalt 3 nädalat …/ - /kui MMl on võimalik olla Eestis ühe korraga rohkem kui 4 nädalat, on tal õigus võtta lapsed enda juurde lisaks eelmises punktis märgitule veel üheks nädalavahetuseks reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isaga koos veedetav nädalavahetus algab pärast emaga koos veedetud kahenädalast perioodi./ - /isa võtab lapsed suhtluskorra esimesel päeval kas lasteaiast või ema juurest hiljemalt kell 18.00 ja toob nad ema juurde tagasi hiljemalt kella 18.00-ks./“
15. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju aega veedavad lapsed oma isaga ja on tema vahetul ülalpidamisel, samuti kas see annab alust mõista kostjalt elatist proportsioonis vähem.
16. Riigikohus on lahendis nr 2-18-6491 märkinud punktis 14.1, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei ole õige lähtuda vaid sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, kuna sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Seega tuleb reeglina arvesse võtta kohtulahendiga määratud suhtluskorrast.
17. Kostja toob välja, et ta täidab tööülesandeid laeval väljaspool Eesti Vabariiki ja ta viibib Eestis järjest 4-8 nädalat ning on seejärel kuni 8 nädalat järjest tööl. Kostja tööandjaks 10 on xxxxxx. Suhtluskorra määramisel arvestati asjaoluga, et MM viibib Eestis töö tõttu periooditi ning sellel perioodil on tal õigus oma lastega kohtuda 2 nädalat järjest, teatades laste emale sellest ette 3 nädalat. Kostja on kohtule kinnitanud, et tal ei ole võimalik ette prognoosida täpseid perioode, mil ta Eestis on, sest laeval töötades ei korralda MM ise oma aega, vaid sõltub nii merel valitsevatest oludest kui sel põhjusel muutuvast graafikust.
18. Kohus leiab, et praegune suhtluskord ei ole tavapärane, vaid on paindlikum ning suhtluskord sõltub peamiselt kostja töögraafikust, mistõttu on oluline hinnata laste tegelikku viibimiseaega isaga ja kui palju on kostja sel ajal laste kulusid kandnud.
19. Kostjal on kohustus tõendada, et lapsed veedavad temaga aega olulisel määral. Kostja toob 08.03.2022 vastuses välja, et lapsed viibisid kostjaga järgnevatel perioodidel, mil kostja on Eestis kodus olnud: 14.12.2020 – 28.12.2020 (14 päeva) 15.03.2021 – 29.03.2021 (14 päeva) 31.05.2021 – 14.06.2021 (14 päeva) 23.08.2021 – 06.09.2021 (14 päeva) 08.11.2021 – 15.11.2021 (7 päeva) 03.01.2022– 17.01.2022 (14 päeva)
20. Vaidlus puudub, et kostja suhtles lastega märtsis 2021.a 14 päeva, august-september 14 päeva, 08.11.2021-15.11.2021 (7 päeva) ja 03.01.2022 – 17.01.2022 (14 päeva). Seda, et lapsed perioodil 31.05-14.06.2021
21. juuni õhtust kuni
22. juuni õhtuni 2 ööpäeva emaga viibisid, tõendab hagejate poolt 22.12.2021 menetlusdokumendiga kohtule esitatud 10.05.25.05.2021 kirjavahetus kostjaga. Seega lapsed viibisid isaga 14 päeva asemel 12 päeva. Lisaks ei vasta tõele kostja väited tema viibimise kohta lastega 14 päeva perioodil 14.-28.12.2020, sest jõulude aja 24.-25.
23. veetsid lapsed koos emaga vanaema juures. Ka siis olid lapsed isaga vaid 12 päeva.
24. Kohus tuvastas, et hagejad viibisid isa juures 73 päeva aastas ehk 6 päeva kuus, mis on ligilähedane

§ 101

lg 6 sätestatud eeldusele ja mis annab kostjale õigust taotleda elatise vähendamist proportsionaalselt lastega koos viibitud ajale. Isa kohustus tuleb lugeda 20% ulatuses (73 päeva : 365 päevaga x 100 = 20 %) täidetuks vahetu ülalpidamise andmisega kõigi kulude osas. Kostja on ülalpidamiskulusid tõendanud pangakonto väljavõtetega (08.03.2022 vastuse Lisad 2,3,4), kostja on teinud oste Selveris, Pepcos, Cirkle K Eesti AS-is jne. Kohtul puudub alus kahelda, et ostudest on osaliselt kaetud ka laste vajadused. Asjaolu, et kostja on tasunud elatist ka ema suhtluskorra ajal käsitleb kohus kui kostja vabatahtlikult tehtud makseid, mida kostja pole palunud tasaarvestada. 37. Arvestades 20 % vahetut ülalpidamist maha elatisest 294 eurot, siis peab eelduslikult kostja andma hagejale ülalpidamist 235 euro ulatuses. 11 (III) 38. Hagejad taotlevad

§ 102

lg 3 alusel nendele ette nähtud minimaalse elatisraha lahuselava kostja osa proportsionaalset suurendamist võrreldes hagejate ema sissetulekuga.

1. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). 40.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 41. Kohus selgitab, et põhimõte, mille kohaselt vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat palka ja elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale ülalpidamiskulude katmist miinimumulatuses. Eeltoodu on aluseks

§ 102

lg 2 järgi elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäära, kuna elatise tasumine võib kahjustada elatist tasuva vanema enese tavalist ülalpidamist. Erandina saab väiksema elatise

§ 102

lõike 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Riigikohtu seisukohtade järgi (RK 3-2-1-35-17 lahendi punktis 28) võib mõjuvaks põhjuseks nt olla

§ 102

lg 3 taotlevad hagejad seadusega nendele ette nähtud minimaalse elatisraha lahuselava kostja osa proportsionaalset suurendamist võrreldes hagejate ema sissetulekuga, mis proportsionaalselt nt lapse 420 euro kulude puhul on 300 eurot.

1. Kostja tööandjaks on xxxxxx ja kostja netopalk oli 07.01.2022 summas 2124,57 eurot, tõendab pangakonto väljavõte (08.03.2022 vastuse Lisa 3). Kostjale kuulub 4 kinnisasja: 1) Korteriomand 1/2 kaasomandist xxx, pindala 2730,0 m2; 2) Korteriomand xxx, pindala 1330,0 m2; 3) Kinnisasi 1/2 kaasomandist xxx pindala 11,63 ha; 4) Kinnisasi 1/2 kaasomandist xxx pindala 11263,0 m
2. Sõidukite kohta kostja ei ole andmeid esitanud, kuid kohus tuvastas Liiklusregistri andmetele ja vaidlustamata ema väitele, et kostjale kuulub 3 sõidukit: Volvo registreerimisnumbriga XXXXXX, Renault registreerimisnumbriga XXXXXX ja must Chrysler Grand Voyager, mille registreerimisnumber on XXXXXX. Lisaks omab kostja aktsiad LHV pangas turuväärtusega 14 036, 55 eurot ja Swedbankis turuväärtusega 790, 89 eurot.
3. Kohus märgib, et eelduslikult peavad vanemad last ülal pidama võrdsetes osades. Kohus tuvastas, et hagejate põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on 882 eurot kuus (3 x 294), millest ema osa teeb 441 eurot. Tuginedes esitatud andmetele ja tõenditele, leiab kohus, et hagejate ema sissetulek ja varanduslik seis on kostja omast väiksem, kuid kohtu hinnangul ei anna see aga alust vähendada laste ema poolset hagejate ülalpidamise ulatust, kuna emale laekuvad lisaks töötasule (930,61 eurot) ka lastetoetused 520 eurot ja kostja poolt igakuiselt hagejate ülalpidamises osalemine 450 euro suuruse elatise maksmisega, mis vastab vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Tuginedes esitatud andmetele ja tõenditele, leiab kohus, et hagejate vanemate varaline seis ei ole käesoleval juhul niivõrd erinev, et kõrvale kalduda võrdväärse ülalpidamise andmisest (va kostja vahetu ülalpidamine ja lasterikka pere toetus, mida kohus eraldi käsitleb). (IV) 13
4. Kostja palub elatise määramisel arvestada hagejatele makstavaid riiklike toetusi.

§ 101

lg 5 järgi tuleb kohtul arvestada, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et laste vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel, s.o vanema lapse vajadused on lapsetoetusega kaetud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi 60 euro ja noorema lapse vajadused 100 euro ulatuses ning lasterikka pere toetuse 300 eurot ulatuses (PHS § 21 lg 2).
2. Laste ema ei saa nõustuda, et kostja tugineb üldisest loogikast, et elatist tuleb kostja kasuks vähendada poole võrra. Oluline on, et lapsi üldiselt hooldava vanema laste hoolduseks kasutatav elatisraha ei väheneks nende kulutuste suhtes, mida see peab katma. Kolme lapse hoolduse kõrvalt ei saanud ema ülikoolis õpinguid jätkata ega enda palgavõimalusi parandada. Ema töötab isaga võrreldes oluliselt väiksema palgaga töökohal ja kohtu ette toodud vanemate kirjavahetus (13.06.2021- 25.06.2021, 22.12.2021 vastuse lisa 9) tõendab, et lapsed vajasid ülalpidamist enam kui kostja tasutud 150 eurot lapse kohta. Ema annab kirjavahetuses kostjale teada, et ta ei majanda selle rahaga ära ja vajab kostjalt elatist enam kui 450 eurot. Isa vastab, et see on mõistlik summa, arvestades juurde riigitoetuseid ja ema enda panust. Ebapiisava elatise tasumise tõttu oli ema sunnitud korduvalt võtma söögirahaks laenu enda isalt WWlt. Ema esitab tõendina pangakonto väljavõtte, et sai kuni 2021 oktoobri lõpuni WWlt söögiraha summas 775 eurot (22.12.2021 vastuse lisa 11). Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Lasterikka pere toetuse puhul on tegemist toetusega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine (vt ka

seletuskiri). Peretoetust on õigustatud saama eelkõige see vanem, kes last kasvatab. Hagejad elavad ema juures. Kohus leiab, et praegusel juhul on laste huvides jätta lasterikka pere toetus (300 eurot) kostjaga jagamata ja jätta toetus ema perele, kes lapsi igapäevaselt hooldab, kasvatab ja toidab ning mille võrra saab hagejate pere majanduslik olukord paraneda.

1. Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Käesoleval juhul ei anna ainuüksi riikliku peretoetuse maksmise fakt alust, et hagejate osas elatist täiendavalt vähendada. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse arvata elatisest maha lasterikka pere toetus.
2. Kostja taotlusel tuleb elatist

§ 101lg 7 alusel vähendada.

Kuna mitut last korraga kasvatades on mõningad kulud väiksemad, siis on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul. Vanem laps AA on sündinud xx.xx.xxxx ja noorem laps XX xx.xx.xxxx, seega 14 rakendub XXle 15% maha arvamist. Kaksiku YY puhul ei võimalda seadus elatist vähendada.

§ 101

lg 5 ei sätesta puudetoetuse maha arvamist ning kostja vastav taotlus on põhjendamata.

1. Eeltoodut arvestades on elatised: vanemal lapsel AAl on elatis 205 eurot (s.o 200 eurot baassumma + 94 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust) – 58,80 eurot (20 % kostja vahetut ülalpidamist). nooremal (kaksikul) XXl on elatis 175 eurot (s.o 200 eurot baassumma + 94 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust) – 58,80 eurot (20 % kostja vahetut ülalpidamist) – 30,75 eurot (15 % mastaabisääst). kaksikul YYl on elatis 185 eurot (s.o 200 eurot baassumma + 94 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 50 eurot (½ kolmanda lapse toetusest) – 58,80 eurot (20 % kostja vahetut ülalpidamist).
2. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Ka

§ 101

lg 2 II alternatiivi kohaselt võib kohus mõista elatise välja muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 3% kostja keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil.

seletuskirja kohaselt vanemate kokkuleppel või kohtu poolt määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3% kohustatud vanema tegelikust kuutasust. (V)

1. Vaidlus puudub, et kostja tasus igakuiselt kuni märtsi kuuni (k. a) 2021.a elatist 867 eurot (3 x 292), alates aprillist kuni novembrini 2021.a tasus kostja elatist 450 eurot (3 x 150) kuus, seda väidet kinnitavad ka laste ema LHV pangakonto väljavõtted perioodidel 01.11.2020-19.10.2021 ja 19.10.2021-26.01.
2. 53.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega MM on kuni 2022.a jaanuarini tasunud elatist eelmise kalendrikuu eest ette. 54.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Kuna hagi on esitatud kohtule 01.11.2021, siis kahju hüvitamist saab nõuda perioodi eest alates 01.11.2020 kuni 01.11.
2. Hagejad paluvad algses hagis kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse 3276,82 eurot. Võlgnevus tekkis perioodi eest aprillist 20221 15 – november
3. Hagejad märgivad, et kuigi võlgnevus on 3522 eurot, siis sellest on maha arvatud laste kostja juures viibitud 26 päeva toiduraha summas 245,18 eurot (9,43 eur päevas). Isaga oldud 26 päeva olid 1-4.06., 7.-14.
4. ja 24.08.-6.
6. Perioodil alates aprillist 2021.a – 31.12.2021 ajal kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli 292 eurot. 57. Kohtule pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumises miinimummäärast väiksemas summas. Vastupidiselt on ema tõendanud 25.05.2021 ekirjaga, et lapsevanemad leppisid lahku minnes kokku miiniumelatises ja kostja tasutud elatised kinnitavad vanemate kokkulepet. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on märkinud, et kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).

1. Laste ema tõendab 13.06.2021 saadetud e-kirjas kostjale, milles ema tuletab kostjale meelde, et kostjal on elatise võlg veel õhus ja toob välja elatise võlgnevuse 1851,75 eurot, lisaks selgitab ema kostjale, et lastele on vaja riideid, 2 koolilauda, pesumasinat, kooliarvutit, telefoni ja lasteaia lõpetamisega seotud kulud vaja tasuda. Ema juhib tähelepanu, et kostja saadetud raha 150 eurot lapsele ei ole piisav laste ülalpidamiseks ja palub kostjal anda emale teada, kui täiendavad ülekanded on tehtud. Laste isa vastab 14.06.2021 e-kirjaga emale, et elatisega summas 1420 eurot (2 x 450 + 520 riigi toetused) peaks toime tulema väga edukalt. Kuid
2. juunil 2021 saadab ema taas laste isale e-kirja, et laste kontole on jäänud 7 eurot ja ta ei majanda selle rahaga ära. 12.10.2021 e-kirjas tuletab ema kostjale järjekordselt meelde, et kostjal on kohustus tasuda miinimumelatist 292 eurot lapse kohta ja kostja on võlgu 3096 eurot. Kulude vähendamiseks pani ema lapsed kodulähedasse lasteaeda, et saaks vajadusel bussiga või jala viia. Ema annab kostjale teada, et väga paljud eluks vajalikud asjad on lastele ostmata. Kummastav on lugeda kostja vastust 14.06.2021 laste emale, et laste pesu saab ka käsitsi pesta ning pesumasin pole põhivajadus. Kohus märgib, et kostja kohustus ei ole kanda kulusid topelt (osta kahte pesumasinat), kuid kuna lapsed elavad enamuse ajast emaga ja on ema hooldusel ja laste hooldus tähendab kanda puhtaid ja korralikke riideid, siis suure pere puhul on pesumasin hädavajalik. Tuleb nõustuda, et alati ei ole vaja osta kõige kallimaid asju, kuid oluline on, et laste vajadused saab kaetud.
3. Kohtule on ema kirjalike pöördumistega tõendatud, et lapsed vajasid ülalpidamist enam kui kostja tasutud 150 eurot lapse kohta. Ema on järjepidevalt kostjalt nõudnud ülalpidamiskohustuse täitmist kokkulepitud miinimumelatises 292 eurot ja tõendanud, et laste vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Ema korduvad pöördumised kostja poole ei ole tulemust andnud, kostjal on tänaseni elatise võlgnevus. Kohus leiab, et hagejate elatise võlgnevuse nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine 16 täidab oma eesmärgi (rahuldada laste igapäevaseid vajadusi) ja laste vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.
4. Kohus leiab, et tagantjärgi esitatud elatise nõue ei pane kostjat ebamõistlikult raskesse olukorda. Kostja toonast ülalpidamisvõimet arvestades ei ole nõue kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Kostja keskmine brutopalk oli perioodil mai – oktoober 2021.a 3125 eurot, lisaks omab kostja mitut kinnisvara, 3 sõiduautot ja aktsiad orienteeruvas väärtuses 14 000 eurot. Eelmärgitud varakogumi arvelt on kostjal võimalik võlgnevust 3276,82 eurot tasuda.
5. Vastavalt vanemate kokkuleppele peab MM tasuma hagejate ülalpidamiseks detsembri kuu eest 2021 elatist 292 eurot lapse kohta (kokku 876 eurot), millest on maha arvatud kostja tasutud 450 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda hagejate ülalpidamiseks detsembri kuu eest 2021 vähem makstud elatist 426 eurot. Hagejad paluvad kohaldada VÕS § 113 lg 1 määratletud viiviste tasumist hagejate kasuks vähemtasutud elatiselt. Kohus leiab, et viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus on kostjalt välja mõistnud elatise võlgnevuse ja viiviste lisamine koormaks kostjat põhjendamatult.
6. Kohus rahuldab kostja taotluse ja tagastab hagejatele 16.03.2022 seisukoha, kuna dokument on esitatud hilinenult peale eelmenetluse tähtaja lõppemist 22.02.
7. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
9. Väljamõistetud elatised tuleb tasuda JJ pangakontole XXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.
10. a otsusega nr 2-
11. 17