Obsah (7)

§ 1028§ 1033§ 1035§ 1034§ 1032§ 404§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-129990 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi R. T. vä

) § 8 lg 2, millest tuleneb lepingupoolte kohustus lepingut täita, mille kohaldamata jätmiseks esineb käesoleval juhul TsÜS § 11 lg-s 1 sätestatud ülimuslik erisus. Hageja pole selgitanud, milles alusetu rikastumine seisneb, millises väärtuses on kostja alusetult rikastunud ning et kostja üldse on alusetult rikastunud. 2.1 Tartu Linnavalitsus on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele lisanud esialgse võlausaldaja (AS TV Play Baltics)

1. aprilli
2. a selgituse, milles Home3 kliendisuhete arendusjuht pr H. P. on kinnitanud, et: "/../ Paki üleandmisel peab kuller veenduma vastuvõtja õigsuses ja kontrollima dokumenti. Seadmed on kliendile üle antud 15.10.
3. a. Oleme ettevõttele DPD teinud pöördumise küsimusega, millise dokumendi alusel andis kuller seadmed üle R. T. le (kostja) ja võttis dokumentidele allkirjad, kuid kahjuks on seademete kohale viimisest palju aega möödas ja kuller ei mäleta antud paki kätte toimetamist. Seega pole võimalik tuvastada, millise dokumendi alusel antud pakk üle anti." Kostja selgitab, et
4. oktoobril 2020 ei olnud kostjal enda käes ID-kaarti ega ühtegi teist fotoga dokumenti, mille alusel oleks saanud tema isiku kindlaks teha. Samuti pole XXX, kuhu kuller paki seadmetega toimetas, kunagi kostja alaline ega ajutine elukoht olnud. Seega pole ka esialgne võlausaldaja kindel kellele DPD kulleri paki, selles olnud esemete ja lepingutega üle andis. 2 2-22-129990 Hageja seisukoht kostja vastusele
5. Hageja vaidles
6. novembril 2022 esitatud seisukohas kostja vastusele vastu. Hageja märgib, et tühise tehingu puhul tuleb saadu tagastada. Ruuter ja digiboks (jääkväärtusega 258 eurot 25 senti) on kostja omandis olnud juba alates lepingu sõlmimisest ja kauba üleandmisest, mistõttu tuleb nende jääkväärtus lugeda alusetu rikastumise alusel saadud hüveks ehk kostja on selle summa ulatuses rikastunud. Ruuter anti kostjale üle allkirja vastu. See, et kostjal ei olnud kauba üleandmise kohaga puutumust, ei välista kostja poolt kauba vastuvõtmist. Kostja esindaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et lepingutele on allakirjutanud kostja ehk on olnud tehingu osapooleks. Samuti, et kostja ei ole teenust tellinud. Hageja on täna veendunud, et kostjale anti üle ruuter ja digiboks. Kohtu eelmenetlus
7. Kohus selgitas hagejale
8. jaanuaril 2023, et hagi esemeks on kohtuotsuse resolutsioonis esitatud nõuded. Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks ka hagi rahuldamise korral täita ning seetõttu esitatakse haginõudele samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 alusel. Praegusel juhul on hagiavalduse resolutsioonis tuginetud üksnes lepingulisele alusele. Alusetule rikastumise alusel nõude esitamine on aga soorituskondiktsioon

§ 1028lg 1 alusel.

Hageja nõude sisu ja ulatuse kindlaksmääramiseks on vajalik hagiavalduses välja tuua ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. 4.1 Kohus selgitas pooltele, et asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostja hagejaga sõlmitud tehingut õigustatud tegema iseseisvalt. Seega on heaks kiitmata jäämise tõttu poolte vahel sõlmitud leping tühine TsÜS § 11 lg 1 alusel. Kui kostja nime all sõlmitud leping on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, tuleb selle alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1 teine lause). Sel juhul tuleb aga hinnata, kes oli hageja soorituse saajaks, sest just temalt saab

§ 1028lg 1 järgi nõuda saadu tagastamist.

Alusetu rikastumise nõude puhul peab hageja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei ole tekkinud ja mis langes hiljem ära. Juhul kui kostja vaidleb nõudele vastu peab kostja tõendama, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest

§ 1028

lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma. Kostja võib vältida alusetult saadu väljaandmisnõuet juhul kui ta tõendab, et ta ei ole hageja tehtud toimingute arvel rikastunud (

§ 1033

lg 1) ja ta ei teadnud asjaoludest, mis annavad hagejale aluse saadu tagasinõudmiseks (

§ 1035lg 1).

Piiratud teovõimega isikute suhtes

§ 1034

lg-s 1 sätestatud erand on tingitud asjaolust, et ilma seadusliku esindaja nõusolekuta tehtud tehingu alusel ei tekiks piiratud teovõimega isikule varaliselt kahjulikke tagajärgi. Samas,

§ 1034

lg-s 1 sätestatud erandi korral on

§ 1033

lg 1 kohaldamise eelduseks see, et ei esine

§ 1035lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid.

Hageja täpsustatud hagiavaldus

1. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse teksti
2. jaanuaril
3. Hageja palus hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 360 eurot 90 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 42 eurot 53 senti ja alates
4. septembrist 2022 viivist põhinõudelt 0,022 % päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni või ruuteri ja digiboksi jääkväärtus 258 eurot 25 senti (190 eurot + 68 eurot 25 senti). Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. 3 2-22-129990 5.1 Hageja tugineb sellele, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud (

§ 1028

lg 1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kostjale üleantud tehnika jääkväärtus (

§ 1032lg 1).

Kostja peab välja andma saadu üksnes ulatuses, milles see veel tema valduses on või milles on ta saaduga seoses veel muul viisil rikastunud ning kostja vabaneb vastutusriskist seoses talle üleantud varaga, eelkõige vara hoidmise ja selle eest hoolitsemise kohustusest. Kostja valdusesse/omandisse on läinud ruuter ja digiboks. Hageja hinnangul ei esine asjaolusid, mis tooksid hüvitamise välistatuse. Kostja peaks tõendama, et ei esine

§ 1035lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaks hageja nõude.

Kostja vastus täiendatud hagiavaldusele 6. Arvestades, et lepingulise kohustuse täitmise nõude eelduseks on kehtiva lepingu olemasolu, tühise tehingu alusel saadu hüvitamise nõude eelduseks aga tehingu tühisus, jääb arusaamatuks, kas hageja peab nõude asjaoludes nimetatud lepingut kehtivaks või tühiseks, millest omakorda tekib küsimus, milline on iseseisvalt kummagi nõude suurus ning arvutatud viivis. Täiendavalt pidas kostja siiski vajalikuks märkida, et ei nõustu hageja etteheitega, mis puudutab puudulikku selgitust võimaluse kohta, et kostja ei tellinud teenust ega seadmeid läbi e-keskkonna. Selgitame, et kuna kostjal polnud lepingu sõlmimise ajal enda käes ID-kaarti, millega ennast ekeskkonnas tuvastada ja teenust ning seadmeid tellida, siis ei näinud kostja ka vajadust selle ilmselge võimaluse puudumist selgitada. 6.1 Kui hageja tugineb sellele, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud ning nõuab kostjalt ülekantud tehnika jääkväärtuse väljamõistmist, peab hageja esmalt nõustuma, et tehing, mille alusel toimus tehnika üleandmine oli tühine ning teiseks tõendama, et kostja on tühise tehingu alusel alusetult rikastunud. Täiendatud hagi p-s 1.3.1 väidab hageja, et kostja peab hagejale välja andma saadu üksnes ulatuses, milles see on veel tema valduses. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et ruuter ja digiboks on kostja valduses. Hageja on selgitanud, et ruuter ja digipoks anti kostjale üle allkirja vastu ja kostja esindaja pole vaidlustanud, et lepingu osapooleks oli kostja. Kostja on seisukohal, et nimetatud selgituse alusel ei saa lugeda tõendatuks, et ruuter ja digiboks kostja valdusesse sai ning kostja on nende jätkuva valduse tõttu hageja arvel rikastunud. 6.3 Juba esialgne võlausaldaja on tunnistanud, et lepingu sõlmimisel esinesid kahtlased asjaolud tegeliku tahteavalduse esitaja ning lepingu sõlminud isiku kindlakstegemisel. Kostja on ise selgitanud (maksekäsukiirmenetluses esitatud vastuväite lisa 2), et lepingu soovis sõlmida tema sõber A.A., kes väidetavalt ei saanud seda kohtutäiturite menetluses olevate võlgnevuste tõttu ise teha ning palus, et kostja lisaks enda andmed lepingusse, kinnitades, et arveid hakkab tasuma tema, mida kinnitab lepingu sõlmimise tahteavaldusele kantud sõbra e-maili aadress, kuhu tasumiseks mõeldud arved edastati. Kostjal puudub igasugune puutumus XXX asuva eluruumiga, mis oli märgitud sooviavalduses kostja aadressiks, samuti pole olnud tema alaliseks või ajutiseks elu- ega viibimiskohaks XXX asuv eluruum, kuhu tehnika seadmed toimetati. Tehnikaseadmeid kättetoimetanud firmal DPD puudub veendumus, kellele seadmed tegelikult üle anti, kuna nad ei saa kinnitada, kas tehnika vastu võtnud isik tuvastati või mille alusel tuvastamine toimus, siis on hageja poolt tõendamata, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud ning tema nõude rahuldamiseks pole alust. 6.4 Arusaamatuks jääb hageja väide, et tema nõude välistamiseks peaks kostja tõendama, et ei esine

§ 1035

lg-tes 1 ja 2 nimetatud asjaolusid, kuna hageja pole viidatud normides kirjeldatud asjaolude esinemisele, st saaja teadlikkusele asjade üleandmise aluse puudumisest, oma hagis tuginenud. Kuni hageja pole tõendanud, et kostja üldse tema arvel alusetult on 4 2-22-129990 rikastunud, ei pea kostja hageja hüvitamisnõude vältimiseks tõendama seda, kas kostja oli tehnika kättesaamisel heauskne või mitte. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ka täiendatud hagis esitatud põhjendustel ei saa pidada hagi põhjendatuks, millest lähtuvalt palub kostja jätta hagi terves ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on pooltele selgitanud, et menetleb asja lihtsustatud korras oma õiglase äranägemise kohaselt (TsMS § 405 lg 1).
2. Hagiavaldusest nähtub, et AS TV Play Baltic (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel on
3. oktoobril 2020 sõlmitud tähtajaline abonomentleping nr XXX ja järelmaksuga müügileping (24 kuud), mille alusel esialgne võlausaldaja osutas kostjale tele- ja internetiteenust ning müüs kostjale järelmaksuga ruuteri (nõudeõigus lepingu lisa 1 p.18 kohaselt on AS-il Inbank filiaal). Hageja on kostja vastu esitanud lepingulisel alusel raha saamisele suunatud nõude ning seega sõltub hagi rahuldamine kehtiva lepingu olemasolust. Lepingulise suhte olemasolu peab tõendama hageja.
4. Hagiavaldusest ja lepingust nähtavalt on leping allkirjastatud
5. oktoobril
6. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu on
7. jaanuari
8. a määrusega tsiviilasjas nr 217-16839 seatud R. T. üle eestkoste ning eestkostjaks määrati Tartu Linnavalitsus ning eestkostja ülesannete ring määrati järgmiselt: esindada eestkostetavat (kohtumääruse resolutsioonis nimetatud tehinguväärtust ületavas mahus) rahaliste tehingute ja õigustoimingute tegemisel, silmas pidades eestkostetava huve; eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu; ametiasutustes esindamine; ravi- ja sotsiaalteenuste tagamine. Kohus jättis R. T. le pisitehingute tegemise õiguse igakuiselt 120 euro ulatuses. Tartu Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrusega samas tsiviilasjas on R. T. üle eestkostet pikendatud järgmiseks viieks aastaks.
11. Käesoleva hagi aluseks oleva tehingu sõlmimise hetkel oli kostja seega eestkoste all ja tema eestkostjaks Tartu Linnavalitsus. Kostjal puudus õigus iseseisvalt tsiviilõiguslikke tehinguid teha.
12. TsÜS § 11 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja seaduslik esindaja, st eestkostja on läbivalt olnud seisukohal, et tema ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja eestkostja oleks andnud kostjale nõusoleku
13. oktoobri 2020 lepingu sõlmimiseks või et nad oleks selle hiljem heaks kiitnud.
14. Kohus märgib, et TsÜS § 111 lg 2 järgi, kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks (sh tagantjärele antud heakskiit, TsÜS § 111 lg 1) olema samas vormis. Kuna

§ 404

lg 1 nõuab tarbijakrediidilepingu puhul, et tarbija avaldus kohustuste võtmiseks oleks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab eestkostja andma heakskiidu eestkostetava poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingule samuti vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja eestkostja oleks andnud heakskiidu

1. oktoobri 2020 lepingule sellises vormis. 5 2-22-129990
2. Veelgi enam, eestkostja ei oleks saanud lepingut heaks kiita kohtu eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 sätestab, et täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui PKS
3. peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Seega kohaldub täisealise eestkostele ka PKS § 188, mille kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta võtta laenu (PKS § 188 lg 1 p 7) ega sõlmida kestvuslepinguid, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist (PKS § 188 lg 1 p 6). Seega ei saa eestkostja heaks kiita täisealise eestkostetava poolt sõlmitud krediidilepingut ilma kohtu eelneva nõusolekuta. PKS § 189 lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Kuna puudub vaidlus, et kohus ei ole
4. oktoobri 2020 lepingut heaks kiitnud, ei oma järelikult tähtsust, kas kostja eestkostja on selle heaks kiitnud, kuna nende heakskiit ei saa olla kehtiv ilma kohtu eelneva heakskiiduta.
5. Hageja on alternatiivselt palunud raha väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel. TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 1028

lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (

§ 132lg 2).

Hageja väitel on vaidlusalune ruuter ja digiboks kostjale kätte toimetatud kulleriga. Kostja eitab seadmete kättesaamist. Kohtu hinnangul on hageja väited selle kohta, et kostja on seadmed kätte saanud, jäänud paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et seadmed oleksid üldse kostja valdusesse jõudnud. Kostja esitas kohtule

1. aprilli
2. a selgituse, milles Home3 kliendisuhete arendusjuht pr H. P. on kinnitanud, et: "14.10.
3. a vormistati kliendile (kostja) Go3 teenuse leping koos internetiga. Tehnika ja lepingud toimetas liitujale DPD kuller. DPD kulleriga tehnika kohale toimetamisel allkirjastab klient vormistamisel lepingud, samuti allkirjastatakse kaupade üleandmise/vastuvõtmise akt. Paki üleandmisel peab kuller veenduma vastuvõtja õigsuses ja kontrollima dokumenti. Seadmed on kliendile üle antud 15.10.
4. a. Oleme ettevõttele DPD teinud pöördumise küsimusega, millise dokumendi alusel andis kuller seadmed üle R. T. le (kostja) ja võttis dokumentidele allkirjad, kuid kahjuks on seademete kohale viimisest palju aega möödas ja kuller ei mäleta antud paki kätte toimetamist. Seega pole võimalik tuvastada, millise dokumendi alusel antud pakk üle anti." Kuivõrd kostja valduses ei olnud IDkaarti, mille alusel oleks saanud tuvastada tema isikut, jäävad hageja kinnitused, et just kostja seadmed kätte sai paljasõnaliseks. Kostja on ise selgitanud maksekäsukiirmenetluses, et lepingu soovis sõlmida tema sõber A.A., kes väidetavalt ei saanud seda kohtutäiturite menetluses olevate võlgnevuste tõttu ise teha ning palus, et kostja lisaks enda andmed lepingusse, kinnitades, et arveid hakkab tasuma tema, mida kinnitab lepingu sõlmimise tahteavaldusele kantud sõbra e-maili aadress, kuhu tasumiseks mõeldud arved edastati. Kostja on selgitanud, et temal puudub igasugune puutumus XXX asuva eluruumiga, mis oli märgitud sooviavalduses kostja aadressiks, samuti pole olnud tema alaliseks või ajutiseks elu- ega viibimiskohaks XXX asuv eluruum, kuhu tehnika seadmed toimetati. Kohus nõustub kostjaga selles, et tehnikaseadmeid kättetoimetanud firmal DPD puudub kindel veendumus, kellele seadmed tegelikult üle anti, kuna nad ei saa kinnitada, kas tehnika vastu võtnud isik tuvastati või mille alusel tuvastamine toimus, siis on hageja poolt tõendamata, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud ning tema nõude rahuldamiseks pole alust. Kohus leiab, et eluliselt usutav on kostja esindaja seletus, et tühise lepingu alusel tellitud kaupade valdus läks üle kolmandale isikule. 6 2-22-129990
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka kõrvalnõudeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks kandnud kohtumenetluses menetluskulusid, mistõttu kohus kostja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
7. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 7