Obsah (8)
§ 4§ 134§ 135§ 137§ 138§ 139§ 140§ 141KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 7. juuli 2023. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasja number 4-23-2166 Väärteoasi V.K. kaebus Jõgeva Vallavalitsuse abivalla
) § 38 lg 2 ja
lisa 1 muuks vee-ehitiseks, mille ehitamine on ehitusloakohustuslik. Ehitatud vallid so pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega, kvalifitseerub vastavalt
§ 4lg 1 ehitiseks, mille ehitamine on samuti ehitusloakohustuslik.
Ehitatud tiik on põhjaveehaare. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal, mis on väga reostusohtlik. Ehitise konstruktsioon on ohtlik. 2.Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja Eduard Onopa koostas 30.05.
- a väärteomenetluse alustamisest keeldumise määruse. Kohtuvälise menetleja ametnik tegi kindlaks, et teostades riiklikku järelevalvet, tuvastati paikkonna vaatlusel, et XXX kinnistul on teostatud olemasoleva niisutus- ja kuivendusrajatiste ümberehitamist, milleks tuleb koostada ehitusprojekt ja esitada ehitusteatis. Rikkumise menetlemiseks algatatakse Jõgeva Vallavalitsuses haldusmenetlust haldusasjas. Määruse järgi jäeti väärteomenetlus A.P. suhtes alustamata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. 3.V.K. esitas 08.06.
- a Jõgeva Vallavalitsusele kaebuse 30.05.
- a väärteomenetluse alustamisest keeldumise määruse peale. Kaebuse esitaja V. K. taotleb Jõgeva Vallavalitsuselt väärteomenetluse alustamist väärteoteates nimetatud väärteo toimepanijate ja osavõtjate suhtes. Kaebuses on välja toodud, et väärteoteade ei ole esitatud mitte olemasoleva vana väikese tiigi ümberehitamise kohta, vaid uue suure tiigi ja vallide ebaseadusliku ehitamise kohta kinnistul, mille toimepanijad omandasid kinnistu piiride muutmise läbi. Tulenevalt sellest, et haldusmenetlust ei käsitata süüteomenetlusena, siis võib väärtegude kohtuväline menetleja, so Jõgeva Vallavalitsus viia läbi haldusmenetluse paralleelselt väärteomenetlusega. 4.16.06.
- a kaebuse lahendamise määrusega jättis Jõgeva Vallavalitsuse abivallavanem vallavanema ülesannetes Viktor Svjatõšev V.K-i kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Määruses tuvastati, kuna niisutus- ja kuivendussüsteemi ümberehitaine ei ole ehitusloa kohustuslik, ei ole võimalik lisaks alustada väärteomenetlust kellegi suhtes, kuna teos puuduvad ehitusseadustikust tuleneva väärteo tunnused.
- 30.06.
- a edastas Jõgeva Vallavalitsus tulenevalt VTMS § 78 lg 4 sätestatust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale V. K-i 23.06.
- a kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 16.06.
- a kaebuse lahendamise määrusele koos kaebusele lisatud dokumentidega.
- Tartu Maakohtu esimehe Liivi Loide 03.07.
- a käskkirjaga jaotati seoses kohtunik Marek Vahingu korralisel puhkusel viibimisega arvestades VTMS § 79 lõikes 1 sätestatud menetlustähtaega väärteoasi nr 4-23-2166 ümber Tartu kohtumajas vastavat liiki asju menetleva kohtuniku menetlusse.
- VTMS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul.
- Kuigi V.K. esitas kaebuse Jõgeva Vallavalitsusele 23.06.
- a, edastas kohtuväline menetleja käesoleva kaebuse Tartu Maakohtule 30.06.
- a. Eeltoodust tulenevalt on VTMS § 79 lg-s 1 märgitud kaebuse saamise ajaks käesoleval juhul 30.06.
- a ning kaebuse läbivaatamise tähtajaks 07.07.
- a. KOHTU SEISUKOHT
- VTMS § 79 raames kaebuse esitaja kaebust lahendades on kohtu ülesandeks hinnata, kas kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse raames on olnud seaduspärane või mitte. 2
(6)- VTMS § 79 lg 3 kohaselt saab kohtunik kaebust lahendades jätta selle 1) rahuldamata, 2) rahuldada täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist, 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Sama paragrahvi lg 4 annab kohtule õiguse vaidlustatud määrus või menetlustoiming peatada.
- Kaebuse esitaja taotleb maakohtult vaidlustatud määruse tühistamist.
- Kaebuse esitaja väärteoteate sisuks olevad asjaolud on kajastatud käesoleva määruse punktis
- Lisaks eespoolviidatule märkis väärteoteate esitaja, et tema poolt väärteoteates kirjeldatud tegevusega on tegemist ehitisele esitatavate ja ehitamisele esitatavate nõuete rikkumisega, andmete säilitamise kohustuse rikkumisega, ehitusloata ehitamisega, kasutusloata kasutamisega ja ebaseadusliku tegevusega ehitise kaitsevööndis, millised rikkumised on kvalifitseeritavad
§ 134ja Kar
S § 408,
§ 135
,
§ 137
,
§ 138
,
§ 139
ja
§ 140järgi.
V.K.on oma väärteoteates kirjeldanud ka seda, millist kahju on läbi väärteo toimepanemise tekitaud- veevarustuse ja kinnisasja kahjustamine ning moraalse kahju tekitamine.
- Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja Eduard Onopa koostas 30.05.
- a väärteomenetluse alustamisest keeldumise määruse. Määruse kohaselt jäeti väärteomenetlus A.P. suhtes alustamata VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Määruses on viidatud
§ 138
tekstile, mis näeb ette vastutuse ehitusloata ehitamis eest, kui ehitusluba on nõutav. Keeldumise määruses on väärteomenetluse alustamata jätmist põhjendatud asjaoluga, et kuivõrd rikutud on
lisa 1 nõudeid, mille kohaselt peab esitama ehitusprojekti ja ehitusteatise, siis rikkumise menetlemiseks alustatakse Jõgeva Vallavalitsuses haldusmenetlust haldusasjas. Põhjendusi, miks Jõgeva Vallavalitus kui
§ 141
p 1 kohane väärteoasja menetleja otsustas mitte algatada väärteomenetlust aga väärteoteates viidatud teiste süüteokuuseisude osas, 30.05.
- a määrusest ei leia.
- Kuivõrd V.K.kohtuvälise menetleja 30.05.
- a määrusega ei nõustunud, siis esitas ta sellele 08.06.
- a kaebuse. Ka selle kaebuse punktis 4 juhitakse kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et väärteomenetleja on jätnud tähelepanuta väärteoteates esitatud väärteo kvalifikatsioonid, s.h
§ 137
,
§ 134ja Kar
S § 408,
§ 135
,
§ 140
, mis on kaebuse esitaja arvamuse kohaselt asjakohased isegi juhul kui tegemist oleks niisutus-ja kuivendusrajatise ümberehitamisega ehitusteatise alusel. Kaebuse punktis 5 märgitase sõnaselgelt ka seda, et väärteoteade ei ole esitatud mitte olemasoleva vana väikese tiigi ümberehitamise kohta, vaid uue suure tiigi ja vallide ebaseadusliku ehitamise kohta.
- 16.06.
- a kaebuse lahendamise määruses viidatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) 02.06.
- a järelevalvemenetluse algatamata jätmise teates nr 162/23-06358-009 kajastatud selgitustele, mis m.h sisustavad ehitise ja veekogu mõiste. Viidatud on ka asjaolule, et TTJA leiab, et kui tiik sisaldab ehituslikke elemente, mida võib eraldiseisvalt käsitleda ehitisena, siis nende ehituste osas on tegemist tavalise ehitamise ja tavalise ehitusjärelevalvega. Juhul kui ehituslikud elemendid puuduvad, siis võiks olla tegemist näiteks kaevetöödega. Kaevetööde eeskirja kehtestab kohalik omavalitsus, seega tuleks järelevalve puhul lähtuda selle kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadest, kelle territooriumil kaevetöö tehti.
- Edasi on määruses viide Jõgeva Vallvolikogu poolt 29.11.
- a vastuvõetud määrusele nr 60 „Jõgeva valla kaevetööde eeskiri“. Määruses on korratud juba eelnevat kohtuvälise 3
(6)menetleja seisukohta, et A.P. , kes korraldas kaevetööd, vastutab võimaliku rikkumise puhul süü olemasolul, mille väljaselgitamiseks on alustatud haldusmenetlust. Kuid kuna niisutus-ja kuivendussüsteemi ümberehitamine ei ole ehitusloa kohustuslik, ei ole võimalik alustada väärteomenetlust, sest teos puuduvad ehitusseadustikust tuleneva väärteo tunnused.
- Kohtuväline menetleja märgib 16.06.
- a määruses ka seda, et maaparandusseadusest tuleneva rikkumise menetlemiseks on Põllumajandus- ja Toiduamet alustanud väärteomenetluse.
- Kohus on seisukohal, et nii nagu kohtulahend peab olema korrektselt ja igakülgselt põhjendatud, nii peab ka kohtuvälise menetleja lahend sisaldama sisulisi seisukohti kõigile kaebuses tõstatatud probleemidele. Lahendis peab olema selgelt välja toodud, miks menetleja jätab väärteomenetluse alustamata ja millistele seadustele on ta otsustuse tegemisel tuginenud. Kui väärteoteates on viidatud mitme
ja ka KarS sätte rikkumisele, siis on kohtuvälisel menetlejal kohustus põhjendada oma seisukohti ka kõigi viidatud väärtoekoosseisude osas. Jõgeva Vallavalitsuse abivallavanema vallavanema ülesannetes Viktro Svjatõševi määruses, selliseid põhjendusi pole. Põhjendused puudutavad vaid
§ 138järgi kvalifitseeritavat väärtegu.
- Kohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. VTMS § 78 lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt edastab kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule.
- Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale edastas Jõgeva Vallavalitsus V. K-i poolt 23.06.
- a esitatud kaebuse 30.06.
- a, s.t ilmselt mitte seda tehes viivitamata. Mingeid materjale pole Jõgeva Vallavalitsus kohtule tänase päevani esitanud. Samas viidatakse Jõgeva Vallavalitsuse 16.06.
- a määruses TTJA 02.06.
- a järelevalvemenetluse algatamata jätmise teate nr 16-2/23-06358-009 selgitustele. Kui kohtuväline menetleja pidas vajalikuks toetuda nimetatud selgitusele, tulnuks see kohtule ka esitada. Loomulikult tulnuks kohtule esitada ka kõik muud materjalid, mis puudutavad V. K-i kaebuse lahendamist.
- Kohus on aga seisukohal, et vaatamata sellele, et Jõgeva Vallavalitsus ole kohtule esitanud kaebusega seotud materjale, on kohtul võimalus käesoleval juhul kaebus lahendada ka nende materjalide alusel, mida kaebuse esitaja on ise oma kaebusele lisanud.
- Kohus peab vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et kaebuse esitaja on 23.06.
- a kaebuse punktis 4 märkinud, et TTJA on vaideotsusega 19.06.
- a nr 2-5/23/0045/34 tunnistanud kehtetuks TTJA järelevalvemenetluse algatamata jätmise teate 02.06.
- a nr 16-2/23-06358009, st teate, millele on kohtuväline menetleja 16.06.
- a kaebuse lahendamise määruses tuginenud.
- Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtuväline menetleja pole 16.06.2023.a määruses väärteomenetluse alustamise keeldumist põhjendades mitte tuginenud seadusele ja esitanud seadusest tulenevaid ning enda poolt kaalutud põhjendusi, vaid on lähtunud TTJA dokumentides kajastatust, mis on näiteks sõnastatud järgmiselt:“ Juhul, kui ehituslikud elemendid puuduvad, siis võiks olla tegemist näiteks kaevetöödega.“ Viitamine ka teiste ametiasutuse seisukohadele pole kindlasti taunitav, kuid selle kõrval peab olema ka kohtuvälise menetleja enda selgesõnaline seisukoht konkreetsete asjaolude pinnalt. 4
(6)- Kohus leiab, et eespool kajastatud põhjustel tuleb kohtuvälise menetleja 16.06.
- a kaebuse lahendamise määrus VTMS § 79 lg 3 p 3 alusel tühistada. Kohtuväline menetleja oli kohustatud V. K-i 08.06.
- a kaebust lahendades vastama kõigile tema poolt püstitatud küsimustele ja viitama nii faktilisele asjaoludele, mida otsustuse tegemisel on arvestatud, kui seadusesätetele, mida otsustuse langetamisel on kohaldatud. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on puudulikult põhistanud määruses kohtuvälise menetleja seisukohti ja teatud osas jätnud kaebuses tõstatatud probleemid üldse käsitlemata.
- Lisaks eeltoodule leiab kaebuse esitaja, et väärteoasjaga seotud Jõgeva Vallavalitsuse ametiisikud on asunud tegutsema kolmandate isikute s.o väärteo toimepanijate ja osavõtjate huvides, esitades ebaseaduslikke põhjendusi nende suhtes väärteomenetluste algatamata jätmiseks.
- Kaebuse esitaja hinnangul on Jõgeva Vallavalitsuse ametiisikud loonud kunstliku tõendi selle kohta, et just ehitatud ebaseaduslik ehitis ehk niisutus- ja kuivendusrajatis on ehitatud ammu ja et omanik on seda hiljuti vaid ümberehitanud, mille tõttu ei ole ehitusluba vajalik ja väärtegu ei ole toime pandud. See on vastuolus Jõgeva Vallavalitsuse varasemate dokumentidega, mis kinnitavad fakti niisutus- ja kuivendusrajatise puudumise kohta enne väärteo toimepanemist. Tõendi kunstliku loomise eesmärk on takistada väärteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist (KarS § 316 lg 1).
- V.K. väidab, et Jõgeva Vallavalitsuse ametiisikud on teinud käesolevas väärteomenetluses otsese tahtlusega teadvalt ebaseadusliku otsuse (KarS § 3112), mis on vastuolus Jõgeva Vallavalitsuse ametiisikute poolt varasemalt dokumenteeritud seisukohtadega ehitusloa kohustuslikkuse kohta niisutus- ja kuivendusrajatise (e tiigi) ehitamisel.
- Kaebuse esitaja väitel on Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja poolt väärteomenetlus otsese tahtlusega teadvalt ebaseaduslikult lõpetatud (KarS § 3113). Väärteomenetleja kinnitab määruses, et väärtegu on toime pandud ja et ta on läbi viinud vaatluse. Vaatlus on väärteomenetluse toiming. Vastavalt VTMS § 31 lg 1 järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 84 lg 1 toimetatakse sündmuskoha vaatlust toimetatakse väärteo toimepanemise kohas. Seega eeldab vaatluse läbiviimine, et väärtegu on juba toime pandud ja välistab sellega järelevalvemenetluse, mille eesmärk on ennetada ohtu ehk hoida ära väärteo toimepanemine. Vaatluse kui esimese menetlustoimingu läbiviimisega on alustatud väärteomenetlust VTMS § 58 lg 1 tähenduses.
- V.K. väidab kaebuses sedagi, et ametiisikud on kasutanud oma mõjuvõimu selleks, et jätta väärteomenetlus alustamata ja anda kolmandatele isikutele s.o väärteo toimepanejatele ja osavõtjatele avaliku huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis, mis seisneb muuhulgas ehitusloata ja ehitusprojektita ehitamise võimaldamises, ehitise kasutamises ilma kasutusloata ja selle ebaseadusliku tegevuse eest trahvide maksmata jätmises (KarS § 2981 lg 1).
- Viimaseks toob kaebuse esitaja välja, et Jõgeva Vallavolikogu liikmega seotud juriidiline isik ehk ettevõte (KVS § 7 lg 2, 3) on osalenud
§ 134-140 kirjeldatud väärteo toimepanemises.
Vallavolikogu liige on ametiisik, kellel on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes (KVS 5
(6)§ 11 lg 1 p 1). Kuigi vallavolikogu liikmel puudub formaalne pädevus otsustamises või toimingu tegemises kohtuvälises väärteomenetluses puudub, siis loetakse otsuse või toimingu tegemiseks ka otsuse või toimingu sisulist suunamist vallavolikogu liikme poolt (KVS § 2 lg 2). Suunates vallavalitsuse otsuseid või toiminguid, eesmärgiga vältida väärteomenetluse algatamist temaga seotud ettevõtete suhtes, rikub vallavolikogu liige teadvalt KVS § 11 lg 1 kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses (KarS § 3001 lg 1, KarS § 121 p 2). 31. Kohus selgitab puutumuses käesoleva määruse punktides 25-30 välja toodud etteheidetega järgmist. Juhul kui V.K. on seiskohal, et Jõgeva Vallavalitsuse ametnikud või Jõgeva Vallavolikogu liikmed on toime pannud kuritegusid, siis puudub kohtul käesoleva kaebuse raames pädevus kaebuses esitatud seisukohti hinnata ja langetada otsustusi. V. K-il on õigus pöörduda avaldusega kas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri või Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6
(6)