KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-57065 Tsiviilasi

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

Lisaks tulude varjamist tõendab võlausaldaja hinnangul asjaolu, et tuludeklaratsiooni andmetel on I. T. saanud enammakstud tulumaksu tagastuse summas 1477,39 eurot, millest samuti ei ole tehtud väljamakseid võlausaldajatele. Võlausaldaja X AS teavitas kohut, et terve kohustustest vabastamise perioodi vältel ei ole võlausaldajale laekumisi toimunud, mistõttu palub võlausaldaja kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 22.03.2023 ärakuulamisel osales võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on tasunud võlgnevuse täies mahus X AS-ile, X OÜ-le ja X AS-ile. Võlgnik lisas, et tema viga on see, et ta ei ole maksnud kõikidele võlausaldajatele võrdselt võlgnevusi. Võlgnik teavitas kohut, et tema ei ole hasartmänge mänginud, vaid tema õepoeg tegi seda võlgniku konto alt. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja (kuni 7 aastat menetluse algatamisest), pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Harju Maakohtu 09.07.2021 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2023 ja kohustati I. T. esitama kohtule usaldusisiku aruanne hiljemalt 09.07.2022.

§ 175

lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu3 ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtule on teatavaks saanud, et võlgnik küll ei oma arvelduskontot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalis, kuid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal teavitas kohut, et võlgnik on TF Bank AB-le tasunud Leedu arvelduskontolt LTXXX perioodil 21.03.2022 – 27.10.2022 kokku 1200 eurot. Nende maksetega võlgnik tasunud kolmanda isiku kohustust. Võlgnik teostas tagasimakseid LT kontodelt - LTXXX (27.10.2022 – ühel korral) ja LTXXX (ajavahemikus alates 21.03.2022 kuni15.09.2022). Võlgnik ise ei ole kohtule vastavat informatsiooni edastanud ning on kohtu eest varjanud, et ta omab Leedu arvelduskontosid. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikus suures ulatuses. Krediidiasutuse poolt edastatud teabest aga nähtub, et võlgnik on perioodil 21.03.2022 – 15.09.2022 ja 27.10.2022 tasunud kolmanda isiku kohustust võlgniku Leedu kontodelt. Kohtule nähtub eelnevast, et võlgnik ei ole suhtunud oma kohustustesse täitmisse kohustustest vabastamise menetluses täie tõsidusega ning selle asemel, et suunata oma likviidsed vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemisse, on võlgnik tasunud kolmanda isiku kohustust ning varjanud seda kohtu eest. Lisaks nähtub võlgniku arveldusarvete väljavõtetest, et suur osa võlgniku rahalisest vahenditest on kulunud hasartmängudele, so võlgniku arvelduskontolt Swedbank AS-is nähtub, et võlgnikul on

1. aasta jaanuarikuust kuni
2. aasta oktoobrikuuni kulunud hasartmängudele üle 11 035 euro. Võlgnik on ärakuulamisel avaldanud, et võlgnik ei ole mänginud hasartmänge vaid seda tegi võlgniku õepoeg. Eelnevat väidet võlgnik sisustanud ei ole. Lisaks on kohus 20.01.2023 aruandenõudes kohustanud võlgnikku esitama kohtule võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted alates 25.01.2016, andmed töökoha, sissetulekute, olmekulude ning võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Võlgnik kohtunõuet täitnud ei ole. Võlgnik on esitanud kohtule üksnes puudulikult täidetud aruande, millesse on võlgnik jätnud märkimata sissetulekute suuruse, andmed võlgniku vara ja püsikulude kohta ja võlausaldajatele teostatud summade suuruse. Kohtu hinnangul on võlgnik andmete ja teabe esitamata jätmisel tegutsenud raskelt hooletult. Kohus on võlgnikku hoiatanud, et andmete esitamata jätmise korral võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. Pensioniregistri pidaja andmetel on I. T. esitanud raha väljavõtmise avalduse 22.03.
3. 02.09.2021 on võlgnikule välja makstud 3881,48 eurot, 16.09.2021 on tehtud täiendav väljamakse summas 10,10 eurot ja 27.09.2021 on tasutud kompensatsioon summas 97,82 eurot. Kohus on 09.07.2021 määruses, millega pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2023, selgitanud võlgnikule, et kuivõrd võlgnik on teinud avalduse II pensionisambast raha väljavõtmiseks ning vastav raha laekub võlgniku arveldusarvele
4. aasta septembrikuus, siis tuleb laekunud rahast teha väljamaksed ka võlausaldajatele. Kohus selgitas võlgnikule, et kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ning väljamakseid tuleb teha vastavalt jaotuskavale, kedagi võlausaldajatest eelistamata. Seega tuli võlausaldajatele teostada väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus toodud jaotisele, mis 29.12.2015 kohtumääruse kohaselt on alljärgnevad: 4 Jrk nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Nimi AS X(pankrotis) X OÜ (praegu X AS) X OÜ (praegu X UÜ) X OÜ X OÜ X AS Eesti filiaal (praegu X AS Eesti filiaal) X OÜ (praegu X OÜ) X AS (praegu X AS) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus X AS X OÜ (praeguseks kustutatud) X OÜ M. K. (nõue loovutatud OÜ-le X) Tunnustatud nõue (eurodes) Jaotis (%) 120 347,76 346,60 1 428 2 801,55 796,32 1,1229 3,2540 3,2432 13,3619 26,2143 7,4512 672 1 266,61 19,16 645,42 1 387,68 556 300 6,2880 11,8518 0,1793 6,0392 12,9846 5,2025 2,8071

§ 175

lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta on tasunud võlgnevuse täies mahus X AS-ile, X OÜ-le ja AS-ile. Kohus leiab, et võlgnikul oli pärast pensioniosakute eest raha laekumist ja tulumaksutagastust, võimalik teha võlausaldajatele oluliselt suuremas mahus väljamakseid kui võlgnik seda tegi. Siinkohal tuleb arvestada, et 5 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ei teinud võlgnik võlausaldajatele mitte ühtegi makset. Kohus leiab, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, st võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid märkimisväärsemalt suuremas ulatuses, kuid võlgnik seda ei teinud. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid teistele. Võlgnik ei ole võlgnevuste tasumisel järginud jaotusettepanekus ettenähtud jaotisi. Võlgnik on avaldanud, et ta on rahuldanud kolme võlausaldaja nõude. Teistele võlausaldajatele võlgnik väljamakseid teostanud ei ole. Võlgnik on seega jätnud arvestamata teiste võlausaldajate huve ning jaotusettepaneku kinnitamise määruses ettenähtud jaotisi. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetlus teenib mitte ainult võlgniku, vaid ka võlausaldajate huve. Võlausaldajad saavad menetluse vahendusel ülevaate võlgniku majanduslikust seisundist, kuid ka põhistuse selle kohta kui esinevad alused võlgnevuse mittetasumiseks. Käesolevalt on kohustustest vabastamise menetlus kestnud üle 7 aasta ning võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid minimaalses määras. Seega nähtub eelnevast, et võlgnik ei ole suhtunud oma kohustuste täitmisse täie tõsidusega. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses ning tasuda võlgnevusi vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Käesolevalt võlgnik seda teinud ei ole. Seega, kuivõrd võlgnik on eelistanud osasid võlausaldajaid teistele, on ta sellega rikkunud võlausaldajate huve ning kohustustest vabastamine ei ole võimalik. Lisaks on võlgnik rikkunud ka teabe andmise kohustust ning ka sellest tingituna jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele võla tasumiseks suuremas summas makseid kui võlgnik on seni teostanud. Lisaks on võlgnik eelistanud osasid võlausaldajaid teistele. Kohus 5 andis 09.07.2021 määrusega, millega pikendas kohustustest vabastamise menetlust kuni 25.01.2023, võlgnikule täiendava võimaluse ja lisatähtaja võlgnevuste tasumiseks, kuid vaatamata eelviidatud asjaolule ei teostanud võlgnik võlausaldajatele nõutud ulatuses väljamakseid, sh laekunud pensioniosakute eest. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad I. T. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 6