← Eesti

2-22-122169/8

Obsah (10)§ 444§ 407§ 468§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-122169 Tsiviilasi Aktsiaselts P

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 21.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 691,80 euro saamiseks. Kohus tegi 01.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.09.2022 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 30.09.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse K. S. vastu, milles palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 570,58 eurot, viivise 166,32 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja viivise 0,06% päevas alates 01.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kostja vastu järelmaksulepingust nr 120489 tulenev nõue. Nõude tasumiseks sõlmisid kostja ja hageja 18.06.2021 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxxxxxx, mille alusel kostja kohustus tasuma võlgnevuse osamaksetena. Harju Maakohus võttis 20.10.2022 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Hagiavaldus ja 20.10.2022 määrus on kostjatele kätte toimetatud 2 08.03.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 28.03.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 1.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 245 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 3. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta ei ole ülemäära suur. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses koos käibemaksuga. 4. Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabi eest tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega on põhjendatud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamine

§ 174lg 10 kohaselt.

5. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 485 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.