KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2023, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-23-528 Kohtunik Triin Harak Kohtujurist Kristel Toots Kohtuistun

§ 31

lg 2 punktis 8 sätestatut, millest tulenevalt on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kui kaitseeeskirjaga ei sätestata teisiti. Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruse nr 135 ,,Xxx looduspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri) § 17 lg 1 kohaselt on lubatud piiranguvööndites, välja arvatud xxx piiranguvööndis, õuealal ja olemasoleval hoonestusalal ehitise püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust ning § 17 lg 2 punkti 1 kohaselt on Xxx piiranguvööndisse lubatud ehitise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul. Keskkonnaamet on väärteo kvalifitseerinud

§ 71lg 1 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüd suurendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud asjaolu, et menetlusalune isik on teo toime pannud Karistusseadustiku § 16 lõike 3 mõistes otsese tahtlusega, kuna Ainar Kukk teadis tulenevalt Keskkonnaameti 16.10.2020 vastuskirjast, et antud katastriüksusele keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest, ning et eelkirjeldatud käitumisega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning tahtis või vähemalt möönis seda. Süüd vähendavateks asjaoludeks on, et toimepandud teoga ei tekitatud kahju keskkonnale ning Ainar Kukkel puuduvad varasemad karistused keskkonnaalaste süütegude eest. Kohtuväline menetleja määras Ainar Kukkele

§ 71lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 140 trahviühiku ulatuses ehk 560 eurot.

1. Ainar Kukk’e kaitsja vandeadvokaat Andrei Svištš esitas 06.02.2023 Tartu Maakohtule kaebuse, millega palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja käesolevas väärteoasjas tehtud otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ebaotstarbekuse tõttu või alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja käesolevas väärteoasjas tehtud otsus ja teha asjas uus otsus, millega vähendada menetlusalusele isikule karistusena määratud rahatrahvi suurust. Menetlusalune isik on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusaluse isiku tegevus vähimalgi määral ohustanud Xxx looduspargi kaitse-eesmärke ega neid negatiivselt mõjutanud. Esiteks on rajatud ehitised Xxx looduspargi kaitse-eesmärkidega kooskõlas. Ennekõike tõendab ehitiste vastavust looduspargi kaitse-eesmärkidele kohtuvälise menetleja otsuses sõnaselgelt väljatoodud asjaolu, et menetlusalusele isikule etteheidetava teoga ei ole tekitatud kahju keskkonnale. Xxx kinnistu maastikuliseks väärtuseks ehk Xxx looduspargi kaitse-eeskirjaga kaitstavaks objektiks on kinnistu vaatelisus, avatud ja 2 suletud alade vaheldumine, asukoht ning paiknemine Xxx järve kaldal. Menetlusaluse isiku poolt püstitatud ehitised ei kahjusta eelnimetatud väärtusi. Ehitised asuvad lähimast teest sellisel kaugusel ja on haljastuse varjus selliselt, et nende olemasolu ei saa häirida maastiku vaatelisust. Järelikult ei avalda vaidlusalused ehitised negatiivset mõju ei Xxx kinnisasja ega piirkonna üldisele vaatelisusele ega külamaastikule kui Xxx piiranguvööndi väärtustele, mille kaitsevajadusest lähtuvalt pidi menetlusalune isik saama ehitiste püstitamiseks Keskkonnaameti loa. Ehitised ei ole püstitatud avatud alale, vaid paiknevad metsastunud ala keskel ning asuvad lähimast teest piisaval kaugusel selleks, et möödujate vaateid mitte häirida. Samuti ei ole tegemist ühe suure hoonega, vaid kahe 20 m2 suuruse ehitisega. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine tegevuse eest, mis ei toonud kaasa mingit negatiivset mõju ning mille seadustamine on nii vajalik kui ka tõenäoline, oleks lisaks otstarbekuse põhimõttele vastuolus ka avaliku halduse vastuolulise tegutsemise keeluga. Seetõttu leiab kaebaja, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Teiseks on menetlusaluse isiku tegevus praegusel hetkel aktiivselt suunatud sellele, et vaidlusalused ehitised seadustada. Kaebuse kohaselt ei avalda ehitiste püstitamise protsess ega nende paiknemine Xxx kinnistul häirivat mõju kolmandatele isikutele, kuna ehitised jäävad lähimalasuvast teest palja silmaga peaaegu nähtamatuks, häirimata maastikuvaadet. Samuti ei kahjusta ehitised kaitseala kaitse-eesmärke kui avalikku väärtust, mida on kinnitanud kohtuväline menetleja väärteootsuses, asudes seisukohale, et keskkonnakahju tekitamine puudub. Mistõttu kaebaja leiab, et puudub menetluse jätkamiseks ja menetlusaluse isiku karistamiseks igasugune avalik huvi. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr on ebaproportsionaalselt raske. Esiteks jättis kohtuväline menetleja arvestamata menetlusaluse isiku teojärgset käitumist, milles väljendub selge soov vaidlusalused ehitised seadusta. Teiseks on kohtuväline menetleja jätnud arvestamata asjaolu, et tegelikkuses ei avaldanud vaidlusaluste ehitiste rajamine Xxx looduspargile ja selle kaitse-eesmärkidele mingit negatiivset mõju, mille ärahoidmiseks oli nõusoleku saamine vajalik. Väärteootsuses on küll toodud välja, et süüd kergendava asjaoluna arvestati seda, et toimepandud teoga ei ole tekitatud kahju keskkonnale, kuid samas on selge, et vastavat asjaolu ei ole arvestatud täiel määral. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtuvälise menetleja otsus kooskõlas KarS § 56 lõikega
2. Menetleja on põhjendamatult arvestanud süüd suurendava asjaoluna koosseisutahtluse liiki ning jätnud arvestamata kõikide süüd kergendavate asjaoludega. Järelikult on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus selgelt ebaproportsionaalne.
3. Keskkonnaamet palus 22.02.2023 esitatud seisukohas jätta väärteoasjas nr 940022001157 esitatud kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Keskkonnaamet on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Keskkonnaamet ei pea võimalikuks antud juhul väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuna selleks vajalikud eeldused on täitmata. Esiteks ei saa antud väärteoasjas väita, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli Ainar Kukk’ele enne ehitiste püstitamist teada, et Keskkonnaamet ei pea võimalikuks lähtudes kaitse-eeskirja eesmärkidest Xxx maaüksusele hoonete rajamist ning kinnistu omanikul ei saa tekkida selles osas ka õiguspärast ootust, kuid vaatamata sellele püstitas Ainar Kukk teadlikult õigusvastaselt Xxx maaüksusele ehitised, pannes väärteo toime otsese tahtlusega, mis on keskmisest raskem süü vorm. Teiseks on alusetu väita, et puudub avalik menetlushuvi. Otsuse lõpuosas on eraldi välja toodud, et kõik taolised rikkumised on käesoleval ajal suure ehituse huvi tõttu kõrgendatud avaliku huviga ning juba üldpreventiivsetel kaalutlustel 3 ei saa jätta Ainar Kukke karistamata, sest avalikkusele peab jõudma info, et sarnastele õigusrikkumistele järgneb karistus. Keskkonnaamet leiab, et kaebuse esitaja arvamused selle kohta, kas tema poolt ehitiste püstitamine Xxx maaüksusele on mõjutanud või ohustanud Xxx looduspargi kaitse-eesmärke või mitte ja kas tema rajatud ehitised on Xxx looduspargi kaitse-eesmärkidega kooskõlas jms, samuti püstitatud ehitiste seadustamisega seotud asjaolude käsitlemine, võivad olla asjakohased haldusmenetluses, kuid väärteoasjas ei oma tähtsust. Väärteoasja esemeks on antud juhul see, kas Ainar Kukk ehitas väärteoprotokollis ette heidetud ehitised ning kas tal puudus nende ehitamiseks kaitseala valitseja nõusolek. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse kujunemine on otsuses jälgitav, karistuse määr vastab toimepandud teo iseloomule, mistõttu karistuse määra ei ole põhjust vähendada. Kuna otsene tahtlus on keskmisest raskem süüvorm, siis on selle arvestamine süüd suurendava asjaoluna karistuse määramisel õiguspärane. Täiendavad süüd kergendavad asjaolud, mida kaebuse esitaja on välja toonud ja väitnud, et neid ei ole arvestatud karistuse määramisel, ei tulene väärteomenetluses kogutud tõenditest ja need ei ole arvestatavad.
4. Ainar Kukk’e kaitsja esitas 23.03.2023 täiendava seisukoha. Menetlusalune isik vaidleb vastu Keskkonnaameti argumentatsioonile, mille kohaselt ehitiste püstitamise mõju ja kooskõla looduspargi kaitse-eesmärkidega ning ehitiste võimalik seadustamine ei oma väärteoasjas tähtsust. Pooled ei vaidle menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo teokoosseisu täidetuse üle. Pooltevaheline vaidlus seisneb selles, kas esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Vastupidiselt kohtuvälise menetleja seisukohale leiab kaitsja, et ehitiste püstitamise mõju ja kooskõla looduspargi kaitse-eesmärkidega ning ehitiste võimalik seadustamine on käesoleva väärteoasja põhiküsimusteks. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, kuna menetlusalune isik püstitas õigusvastased ehitised teadlikult ning suure ehituse huvi tõttu on menetlusaluse isiku karistamine vajalik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kaitsja leiab, et tegemist ei ole sellise väärteoga, mille toimepanemine oleks eriti laialt levinud või mis nõuaks mingil muul põhjusel tingimata teo eest karistamise signaali avalikkusele andmist. Samuti ei ole Keskkonnaamet tõendanud väidetavat tohutut ehitussurvet Xxx looduspargi alal, mis võiks tingida üldpreventiivsel eesmärgil menetlusaluse isiku karistamise vajaduse. Eeltoodu valguses jäävad Keskkonnaameti väited menetlusaluse isiku karistamisvajadusest üldpreventiivsetel eesmärkidel paljasõnaliseks, millega kaitsja palub kohtul mitte arvestada. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses põhjalikult selgitanud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning menetluse jätkamiseks ja menetlusaluse isiku karistamiseks puudub igasugune avalik huvi kokkuvõtvalt järgmisel põhjusel: ehitiste püstitamisega ei kaasnenud keskkonnakahju tekitamist, ehitiste püstitamine ei häiri maastiku vaatelisust kui Xxx looduspargi kaitstavat objekti, ehitiste püstitamine ei avalda negatiivset mõju Xxx kinnistu maastikulistele väärtustele, ehitiste püstitamine on kooskõlas Xxx looduspargi
5. aasta maastikulise tsoneeringuga, menetlusaluse isiku tegevus on aktiivselt suunatud sellele, et ehitised seadustada ja saavutada õigusrahu, ehitiste püstitamine ei ole avaldanud negatiivset mõju avalikkusele, kuna ehitiste püstitamise protsess ega nende paiknemine Xxx kinnistul ei avalda häirivat mõju kolmandatele isikutele. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et karistuse määra ei ole põhjust vähendada, kuna tegu pandi toime otsese tahtlusega või 4 et menetlusaluse isiku toodud süüd kergendavad asjaolud ei tulene väärteomenetluses kogutud tõenditest ega ole arvestatavad. Kaitsja leiab, et menetlusaluse isiku tahtluse vorm ei mõjuta antud juhul karistuse määra ning asjas puuduvad isiku süüd suurendavad ja karistust raskendavad asjaolud. Menetlusalune isik palub arvestada süüd kergendavate asjaoludena menetlusaluse isiku teojärgset käitumist ehk soovi ehitised seadustada ja valmisolekut viia läbi kõik keskkonnaalased uuringud ning seda, et ehitised ei avalda negatiivset mõju Xxx piiranguvööndis kaitstavale maastikuilmele ega pärandkultuurile, ehitised sobituvad konkreetsesse külakeskkonda ega eristu sellest oma välisilme või paiknemise järgi. Väärteoprotokollis kirjeldatu ei sea menetlusalusele isikule kaitseõiguse teostamisel piiranguid. Kaitsjal on õigus esitada süüstavate etteheidete osas vastuväiteid ja tõendeid, kui need faktiliselt mõjutavad isiku vastutust või vastutuse ulatust. Seega ei ole asjas ühtegi süüd suurendavat asjaolu ning esinevad mitmed olulised süüd kergendavad asjaolud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud 140 trahviühikut on selgelt ebaproportsionaalne karistus. Kaitsja on seisukohal, et isiku karistamine on tervikuna ebaproportsionaalne ja ebavajalik. Alternatiivselt jääb kaitsja taotluse juurde, et menetlusalusele isikule määratud karistust tuleks kõiki olulisi asjaolusid arvesse võttes vähendada. KOHTU SEISUKOHT
6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust.
7. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses.
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. (I) Objektiivne teokoosseis
9. 22.12.2022 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et
10. a juuni-august rajas Ainar Kukk Xxx Xxx vallas Xxx külas Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndis asuvale Xxx maaüksusele (katastritunnusega xxx) kaks palkhoonet, hoonete vahele puidust terrassi ning pinnastee, mis saab alguse xxx kruusateelt. Ainar Kukkel puudus kirjeldatud ehitiste Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndisse püstitamiseks kaitseala valitseja Keskkonnaameti nõusolek ning ehitised ei ole püstitatud õuealale ega olemasolevale hoonestusalale. Eelnevaga rikkus Ainar Kukk looduskaitseseaduse (

) § 31 lg 2 punktis 8 sätestatut. Kohtuväline menetleja on väärteo kvalifitseerinud

§ 71lg 1 järgi.

Isik pani teo toime otsese tahtlusega, kuna isik pidi olema teadlik, et Xxx maaüksusele hoonestusala rajamine ei ole kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga. Maaomanik oli katastriüksust soetades teadlik, et kaitseala valitseja ei pea võimalikuks hoonestusala rajamist Xxx katastriüksusele ning 5 kinnistu omanikul ei saanud tekkida ootusi ehitise võimalikkuse osas. Keskkonnaamet on oma 16.10.2020 vastuskirjaga Xxx Vallavalitsusele keeldunud Xxx katastriüksusele projekteerimistingimuste väljastamisega elamu ja abihoone projekteerimiseks, kuna hoonestusala rajamine katastriüksusele ei ole kooskõlas looduspargi kaitseeesmärkidega (kt lk 37 pöördel-38). 9.

§ 31

lg 2 p 8 järgi, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Xxx looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 1 järgi on lubatud piiranguvööndites, välja arvatud xxx piiranguvööndis, õuealal ja olemasoleval hoonestusalal ehitise püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust. Sama kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1 järgi on Xxx piiranguvööndisse lubatud ehitise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul.

§ 71

lg 1 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest. 10.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja Keskkonnaamet.

1. Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna spetsialisti M. V. 07.12.2022 edastatud seisukoha järgi 25.11.2022 teostatud Xxx katastriüksuse paikvaatluse käigus tuvastati Xxx katastriüksuse põllumaale püstitatud palkehitised. Spetsialisti hinnangul oli ehitiste püstitamiseks nõutav Keskkonnaameti kooskõlastus. Keskkonnaamet keeldus 16.10.2020 kirjaga Xxx Vallavalitsusele Xxx katastriüksusele projekteerimistingimuste väljastamisest elamu ja abihoonete projekteerimiseks, kuna see poleks kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärgiga. Looduskasutuse osakonna spetsialist on seisukohal, et Xxx katastriüksusele Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndisse ilma kaitseala nõusolekuta kõnealuste ehitiste püstitamisel on rikutud Xxx looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 2 punkti
2. Ehitiste püstitamisel on tekkinud vastuolu Xxx looduspargi ning Xxx piiranguvööndi kaitse-eesmärgiga ehk kaitse-eeskirja § 1 lg 1 punktiga 1 ja § 14 lõikega
3. Seisukohas on selgitatud, et Xxx katastriüksuse ning selle ümbruse looduskaitse on seotud eelkõige Xxx kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitse ja säilitamisega. Xxx katastriüksuse puhul on tegemist tüüpilise Xxx kõrgustikule omase pärandkultuurmaastikuga, mille maastikukaitseline väärtus on tingitud tema vaatelisusest, avatud ja suletud alade vaheldumisest, asukohast ja paiknemisest ka Xxx järve kaldal. Pärandmaastikus säilinud asustusstruktuuriga alal uute hoonestusalade (ehitusalade) rajamine muudab oluliselt piirkonna asustusmustrit kahjustades väärtuslikku pärandmaastiku kaitseväärtust. Ehitustegevusega on spetsialisti hinnangul toimunud Xxx looduspargile iseloomulike pärandkultuuri maastike ning vaadete vähenemine (kt lk 59 pöördel-61).
4. 15.11.2022 sündmuskoha vaatluse protokollist selgub, et sündmuskohana on 11.11.2022 vaadeldud Xxx Xxx vallas Xxx külas Xxx looduspargis Xxx piiranguvööndis Xxx maaüksusel kolme ehitist (kaks hoonet ja terrass). Vaatlusprotokollis oleva kirjelduse kohaselt on maaüksuse lõunapoolses osas, Xxx järve kaldal, näha kaks palkhoonet ja nende vahele püstitatud puidust terrass. Mõlemad majad on ehitatud palkidest, katus on kaetud pruuni värvi katusekiviga. Mõlema maja katusel on üks katuseaken. Majade Xxx järve poolses seinas on aken. Puidust uks on mõlemal majal majade põhja poolses otsaseinas. Kahe maja vahel ning põhjapoolsema maja järve poolsele küljele on rajatud postidele toetuv immutatud puidust terrass. Kahe maja vahelisel terrassil on suurem ümmargune ava. Ava põhja, maapinnale on valatud betoonist nelinurkne alus. Terrassilt viib alla kahe astmega trepp Xxx järve suunas. 6 Hoonete ümbruses, Xxx järve kaldal, on näha erinevaid ehitusjäätmete hunnikuid. Põhja poolsest hoonest läänes on suurem pinnase hunnik. Maja taga on pinnast kooritud ja silutud (kt lk 50 pöördel - 56). Vaatlusprotokollile on lisatud nii asukohaskeem kui ka fototabel. Asukohaskeemil on märgitud musta värvi ristkülikuga kahe hoone ja terrassi paiknemine looduses. Skeemilt on näha, et ehitised asuvad ehituskeeluvööndis. Fototabelis olevatelt fotodelt on näha Xxx maaüksusele püstitatud ehitised – kaks palkmaja ning nende vahel terrass. Hoonete mitteseotus terrassiga ei ole fotodelt silmaga eristatav.
5. Ainar Kukk on andnud 11.11.2022 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ütlused, et 2021 kevadel võttis ühendust V. N.ga sooviga antud maaüksusele ehitada. V. N. vastas, et kuni 20 m2 suuruse ehitise puhul pole ehitusluba vaja. Kinnistul ehitamist alustas saunast 2022 suvel. Saunaga samaaegselt ehitati ka terrass. Kuna saunas puudus ööbimisvõimalus otsustas püstitada kõrvale ka teise hoone. Teise hoone ehitas samuti 2022 suvel. Hoone ja terrass ei ole omavahel seotud. Mõlemad hooned ning terrass on alla 20 m
6. Ligipääsutee kinnistule rajas ise. Selleks eemaldas võsa, milleks on luba taotletud. Hoonete läheduses teostatud pinnasetööd tehti eesmärgiga siluda pinnast ja hiljem muru külvata. Ainar Kukk’e sõnul arvas ta, et kuni 20 m2 ehitise puhul pole ehitusluba vaja ning kahetseb oma tegu (kt lk 45 pöördel - 46).
7. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lg 1 esimene lause sätestab, et ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. EhS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt on ehitiseks hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 92 lg 1 esimene lause sätestab, et tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Xxx kinnistule kahe palkhoone, hoonete vahele puidust terrassi ning pinnastee rajamist tuleb kohtu hinnangul käsitleda ehitise ja rajatise ehitamisena EhS § 4 lg 1 mõttes.
8. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ning on tuvastatav, et ehitised asuvad Xxx Xxx vallas Xxx külas Xxx maaüksusel (katastritunnusega xxx) Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndis. Seda kinnitab nii sündmuskoha vaatluse protokoll kui ka Maa-ameti looduskaitse kaart, millelt nähtuvalt asub Xxx maaüksus Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndis
9. Tegemist on kinnistuga, millel ei ole varasemalt asunud hoonestusala (kt lk 15-16).
10. Samuti ei ole vaidlust selles osas, et menetlusalune isik ei olnud ehitiste Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndisse rajamiseks Keskkonnaametilt kui kaitseala valitsejalt vastavalt Xxx looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p-le 1 luba saanud. Eelnevat kinnitab Keskkonnaameti 16.10.2020 kiri, milles on keeldutud nõusolekust projekteerimistingimuste väljastamiseks Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx külas asuvale Xxx katastriüksusele elamu ja abihoonete projekteerimiseks (kt lk 44 pöördel-45). Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna spetsialisti 07.12.2022 edastatud seisukohast nähtuvalt ei ole Keskkonnaamet samuti andnud nõusolekuid/kooskõlastusi ka Xxx katastriüksustele palkhoonete ning juurdepääsutee rajamiseks (kt lk 59 pöördel61). 01.12.2022 Xxx Vallavalitsuse vastuskirjast Keskkonnaametile nähtub, et ka Xxx 1 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse 7 Vald ei ole antud maaüksusele andnud mitte mingisuguseid nõusolekuid, kooskõlastusi või lubasid kahe palkhoone ning nende vahele rajatud terrassi ehitamiseks (kt lk 58). 17.

§ 31

lg 2 p 8 kohaselt kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Xxx looduspargi kaitseeeskirjast ei tulene teisiti. Xxx looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 1 järgi on lubatud piiranguvööndites, välja arvatud xxx piiranguvööndis, õuealal ja olemasoleval hoonestusalal ehitise püstitamine, millega ei kaasne ehitusteatise või ehitusloa esitamise kohustust. Käesoleval juhul ei olnud tegemist olemasoleva hoonestusalaga. Xxx looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1 järgi on Xxx piiranguvööndisse lubatud ehitise püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul. Eeskirjast tulenevalt eeldab ehitiste seaduspärane püstitamine sellisele tegevusele eelnevat nõusolekut. Ehitise püstitamiseks nõusoleku saamise vajalikkus ei ole sätte sõnastusest nähtuvalt ka seotud Xxx looduspargi kaitse-eesmärkide võimalike kahjustamisega. Nõusoleku saamine on nõutav olenemata kaitse-eesmärkide tagatusest. Xxx looduspargi kaitse-eesmärkide võimalike kahjustamise hindamine tuleb arvesse nõusoleku andmise üle otsustamisel, kuid mitte isiku poolt ehitustegevuseks nõusoleku saamise vajalikkuse üle otsustamisel. Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et sellist nõusolekut ehitustegevuseks antud ei olnud. 18. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et Ainar Kukk rajas 2022. aasta suvel Xxx Xxx vallas Xxx külas Xxx maaüksusele (katastritunnusega xxx) Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndisse ehitised omamata Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja nõusolekut. 19. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist

§ 31

lg 2 p 8 rikkumine ning

§ 71lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu täitmine.

(II) Subjektiivne koosseis, õigusvastasus ja süü ning väärteomenetlust välistavad asjaolud

1. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 järgi paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et Ainar Kukk pani väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kaudse tahtlusega.
2. Väärteoasja materjalidest nähtub, et 08.10.2020 on saatnud Xxx vallavanem Keskkonnaametile kirja, milles palub kooskõlastada Xxx vallas Xxx külas Xxx (katastritunnus xxx) maaüksusel väljastatavad projekteerimistingimused elamu ja abihoonete projekteerimiseks. Taotluse kohaselt oli ehitusalune pind 400m2 ning ehitiste kõrgus kuni 8m (kt lk 40 pöördel-44). Oma 16.10.2020 vastuses keeldus Keskkonnaamet nõusoleku andmisest Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndis asuvale Xxx katastriüksusele projekteerimistingimuste väljastamisele elamu ja abihoonete projekteerimiseks, kuna hoonestusala rajamine katastriüksusele ei ole kooskõlas looduspargi kaitse-eesmärkidega (kt lk 44 pöördel-45). Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis öelnud, et arvas, et kuni 20 m2 suuruse ehitise puhul pole ehitusluba vaja. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi ehitisealuse pinnaga 0– 20 m2 ja kuni 5 m kõrge hoone püstitamiseks ei ole tõesti üldjuhul ehitusluba vaja. 8 Antud juhul rajati ehitised aga Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndis asuvale hoonestusalata kinnistule, mille puhul kehtib eriregulatsioon – Xxx piiranguvööndisse ehitise püstitamiseks on vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Kinnistu asukoha eripäradest pidi isik olema selle omanikuna teadlik. Isik on kinnistu omanik alates 09.07.2020 ning pidi olema teadlik kõnealuse kinnistuga seotud piirangutest. See, et kinnistu asub Xxx looduspargi Xxx piiranguvööndis, kus on kehtestatud täiendavad tingimused ehitustegevusele, tulenes ka Keskkonnaameti 16.10.2020 vastusest. Kinnistu omanik pidi olema teadlik, et tal tuleb arvestada kõnealuse kinnistu omanikuna sinna mitme ehitise ja tee ehitamisel looduskaitseseaduses ning seonduvates aktides sätestatud kinnistu omanike õiguste ja kohustustega. Kinnistu omanikul oli muu hulgas võimalik peale varasemat keeldumist kahtluse korral küsida nõu Keskkonnaametilt seoses uue ehitamise sooviga, kuid seda ei tehtud. Seega oli menetlusalune isik teadlik, et tema kinnistu asub Xxx looduspargis Xxx piiranguvööndis, kus ehitustegevusele on kehtestatud täiendavad piirangud. Samuti oli isik teadlik, et Keskkonnaamet ei lubanud rajada maaüksusele 16.10.2020 400m2 ehitusaluse pinnaga hoonestusala viidates mh vajadusele säilitada Xxx kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust. Suvel 2022 asus Ainar Kukk sellele vaatamata nimetatud Xxx maaüksusele uusi hooneid rajama, kaevetöid selleks teostama ning teed rajama. Kuigi isik on avaldanud ütlustes, et arvas, et kuni 20 m2 suuruse ehitise puhul pole luba vaja ning rajanud 2020 taotletud projektiga võrreldes väiksema kompleksi, ei välistanud see vajadust saada kaitseala valitseja nõusolekut. Eelpool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt pidi isik olema teadlik ka väiksemas ulatuses ehitiste rajamiseks vajadusest saada ehitustegevuseks kaitseala valitseja nõusolek. Asudes ehitama antud piiranguvööndisse uusi hooneid, kuhu oli varasemalt keelatud hoonestusala rajada, pidi isik ka varasemast väiksemas ulatuses ehitiste rajamisel pidama võimalikuks, et täidab oma käitumisega väärteokoosseisu.
3. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
4. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Antud juhul ei esine ka VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. (III) Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel
5. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses ning seisukohas leidnud, et väärteomenetlus tuleks lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
6. Kohus nõustub siin Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt ei saa väita, et Ainar Kukk’e süü oleks sedavõrd väike, et õigustaks menetluse lõpetamist. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt pidi olema Ainar Kukk’ele enne ehitise püstitamist teada, et Keskkonnaamet ei pea võimalikuks lähtudes kaitse-eeskirja eesmärkidest Xxx maaüksusele hoonestusala rajamist. Sellele vaatamata rajas Ainar Kukk maaüksusele 2 palkmaja ja terrassi, teostas kaevetöid ja rajas hooneteni pinnastee. Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vaidlusalaste ehitiste rajamine ei ole avaldanud Xxx looduspargile mingit negatiivset mõju. Nagu ka kaebuse esitaja ise on kaebuses välja toonud siis mistahes inimtegevus ja keskkonnakasutus ei paranda, vaid pigem halvendab keskkonnaseisundit. Kaitsevööndite eesmärk ongi teatud piirkondi inimtegevuse eest kaitsta ning säilitada looduslik keskkond puutumatuna. Seda, et ehitiste rajamisega ei ole keskkonnale tekitatud käesoleval ajal mõõdetavat kahju, saab 9 küll arvestada karistuse määramisel isiku süü suurust hinnates, kuid see ei tähenda, et Ainar Kukk ei oleks keskkonnale avaldanud võimalikku ebasoodsat mõju. Keskkonnakahju sisustab sama seaduse mõistes Keskkonnavastutuse seaduse (KeVS) § 2, millise tuvastamisel kohaldataks ka vastavaid järelmeid. Asjaolu, et käesoleval ajal puudub selgelt tuvastatav keskkonnakahju, ei tähenda automaatselt seda, et toimepandud väärtegu oleks kuidagi vähetähtis ja ebaoluline. Looduskeskkondi ja kooslusi häirib ka inimtegevusega paratamatult kaasnev müra. Kohus nõustub, et ehitustegevusega on toimunud Xxx looduspargile iseloomulike pärandkultuuri maastike ning vaadete muutus. Xxx katastriüksusel ei ole materjalidest nähtuvalt kunagi asunud hoonestust ning uute hoonestusalade rajamine muudab piirkonna asustusmustrit.
7. Kaitsja poolt viidatud väärteoasjas 4-15-11291 on sama kvalifikatsiooniga teo osas tõepoolest menetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutlustel. Samas nimetatud asjas viis menetlusalune isik piiranguvööndisse soojaku, mis ei olnud seotud püsivalt maapinnaga ning mille paigaldamisel ei teostatud kaevetöid. Kohus leidis, et tegu ei ole olulist looduskahju põhjustava objektiga ning arvestades rikkumise raskust ja iseloomu leidis, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Käesoleval juhul on aga menetlusalune isik püstitanud piiranguvööndisse mitu püsivat ehitist, seonduvalt teostanud kaevetöid ning rajanud tee, mille ebasoodne mõju keskkonnale, ega ka rikkumise raskus, ole samaväärne ajutise soojaku püstitamisega. Seega ei saa jõuda järeldusele, et menetlusaluse isiku süü oleks sedavõrd väike, et väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
8. Samuti ei saa jõuda järeldusele, et asjas puudub avalik menetlushuvi. Looduskeskkond, selle vaatelisus ning inimtegevuse mõjutuste optimaalsus keskkonnale on väärtused, mida ei pruugita igapäevaselt küll teadvustada, kuid mis siiski puudutavad kõiki inimesi. Samuti on juba tehtud muudatuste tagasipööramine raskendatud. Kohus leiab, et ka üldpreventiivsetel kaalutlustel ei saa jätta Ainar Kukk’e karistamata, sest avalikkusele peab jõudma info, et sarnastele rikkumistele järgneb karistus. Nagu kaitsja oma täiendavas seisukohas välja tõi ei ole kohtupraktikat vaadates tõesti tegu väga laialt levinud väärteoga, kuid et see nii ka jääks on vajalik anda avalikkusele selge signaal, et sellisele teole järgneb karistus. Jättes kõnealuse väärteo eest isiku karistamata, annaks see ühiskonnale signaali, et looduskaitseliste normide järgimine ei ole vajalik ning olenemata piirangutest võib sanktsioonideta enda äranägemisel huvipäraseid hooneid piirangualadele rajada. See võib aga kaasa tuua rikkumiste arvu ning keskkonnale ebasoodsate mõjude suurenemise. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetamine. (IV) Karistuse kohaldamisest
9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et Ainar Kukk on toime pannud

§ 71

lg 1 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt ning põhjendatud ei ole menetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga karistuse mõistmisesse puutuvalt. 29. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 71

lg 1 kohaselt karistatakse kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on Ainar Kukk’e karistanud rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, s.o summas 560 eurot.

1. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja 10 raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).
2. Käesoleval juhul on

§ 71

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratava rahatrahvi keskmine määr 150 trahviühikut.

1. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvesse Ainar Kukk’e poolt ütlustes avaldatud kahetsust (kt lk 46). KarS § 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kohus lähtub süü suuruse hindamisel ka väärteo toimepanemise asjaoludest. Antud juhul pani Ainar Kukk toime piiranguvöödi ehituskeelu rikkumise. Kohus nõustub kaitsjaga, et tahtluse liik ei ole süü suuruse hindamisel iseseisvalt arvestamisele kuuluv asjaolu. Samas on sageli tahtluse liik seotud teo toimepanemise asjaoludega ning nendega tuleb süü suuruse hindamisel siiski arvestada. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et toimepandud teoga ei tekitanud Ainar Kukk keskkonnale kahju. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis öelnud, et arvas, et kuni 20 m2 suuruse ehitise puhul pole ehitusluba vaja. Samas ei ole isik ka piirdunud üksnes ühe 20 m2 suuruse ehitisega. Isik on pildimaterjalidest, ütlustest ja vaatlusprotokollist nähtuvalt teinud ulatuslikke kaevetöid, rajanud tee, ehitanud enda selgitusel sauna ja ööbimisvõimaluseks lisahoone. Sellises ulatuses nõusolekuta ehitamist ei saa rikkumisena pidada väikseks. Kuigi isik püüdleb käesoleval ajal rajatud ehitiste seadustamise suunas, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud antud asjaolule ülemäärast kaalu omistada, kuivõrd hilisem seadustamine ei saa teha olematuks varasemat rikkumist ning ehitustegevust, milleks nõusolek puudus. Ka ei pöördunud menetlusalune isik enne ehitamisega alustamist asjaolude selgitamiseks Keskkonnaameti poole saamaks täiendavat teavet oma ehitustegevuse lubatavuse osas, vaid asus kohe ehitama. Arvestades eeltoodut leiab kohus kokkuvõtvalt, et Ainar Kukke süü suurust saab hinnata keskmisest pisut väiksemaks.
3. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Käesoleva väärteootsuse tegemise ajal menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad (kt lk 61 pöördel). Seetõttu piisab kohtu hinnangul Ainar Kukk’e mõjutamiseks hoidumaks edaspidi sarnaste väärtegude toimepanemisest rahatrahvist, mille suurus on sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra madalam. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 140 trahviühikut ehk 560 eurot, põhjendatud võttes arvesse Ainar Kukk’e süü suurust, teo toimepanemise asjaolusid, ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et rahatrahv 115 trahviühikut, s.o 460 eurot mõjutaks samuti menetlusalust isikut edaspidi hoiduma 11 samalaadsete süütegude toimepanemisest ning sellega oleks ühtlasi tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.
4. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Keskkonnaameti juhtivinspektor Märt Raudsepa 20.01.
5. a otsuse väärteoasjas nr 940022001157 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule määratud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab Ainar Kukk’ele looduskaitseseaduse § 71 lg 1 alusel rahatrahviks 115 trahviühikut, s.o 460 eurot.
6. Kuna kohus väärteomenetlust ei lõpeta, puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kohus jätab menetlusaluse isiku valitud kaitsja tasu tema enda kanda. VtMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 ning § 175 lg 1 p 1 alusel jätta menetluskulud Ainar Kukk’e kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Triin Harak 12