Obsah (4)

§ 2172§ 99§ 102§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2356 Tsiviilasi E. L. i hagi S. K. i vastu

) § 101, millest tulenevalt muutusid ka igakuise elatissumma maksmise põhimõtted.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-127-09 asunud 3 2-23-2356 seisukohale, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. 3.3 Hageja jalgadel on haavandid, mistõttu on ta viimane aasta olnud haiguslehel. Hageja haigust tõendavad Eesti haigekassale esitatud raviarved ning haigusloo nr 20230416-167641 väljavõte. Kuna hageja jalgadel olevad haavandid paranevad väga visalt, ei oska hageja prognoosida, millal ta terveneb selliselt, et tal on võimalik tagasi tööle minna. Oluline on ka märkida, et hagejal on keskharidus, mille tõttu on hageja jaoks ka piiratud töökohtade valik. Haridusest tulenevalt saab hageja teha vaid lihtsamaid töid, mis tavaliselt on füüsilised tööd ning tulenevalt hageja tervislikust seisundist on välistatud. 3.4 Hageja nõustub kostja väljatooduga, et hageja tervislik seisund on läbi aastate olnud muutuv ja perioodiline haiguslehel viibimine on tavapärane. Kuivõrd hagejal on viimased viis aastat olnud terviseprobleemid, on olnud takistatud pikema aja jooksul tööl käimine ning seetõttu on vähenenud oluliselt ka hageja sissetulekud. Hageja on pidanud võtma Bondorast laene. Hageja sai osad laenulepingud ennetähtaegselt tagastada, kuna võttis välja enda pensioniosakud 6448 euro 70 sendi ees. Ka Swedbank

1. märtsi
2. a vastusest kohtule nähtub, et hageja on tasunud Bondora AS-ile
3. jaanuaril 2023 5900 eurot. Kokku on hageja
4. aastast kuni
5. jaanuarini 2023 Bondorale laenumakseid tasunud 8767 eurot 18 senti. Sellele vaatamata on hagejal veel vaja tasuda kolmest laenulepingust kokku 3772 eurot 91 senti. 3.5 Hagejat peavad täielikult ülal tema õde ja vend. Hageja elab vennale kuuluvas korteris, mille eest tasub vend ja aeg-ajalt ostab vend hagejale ka toitu. Kogu hageja sissetulek kulub ravimite ostmiseks ning Bondorale laenu tagasi maksmiseks, kusjuures ka siin aitavad hagejat tema õde ja vend. Hageja sissetulek ühes kuus on 233 eurot, millest hagejal tuleb tasuda elamisega seonduvad kulud, osta hügieenitarbeid, ravimeid, riideid jne. Seega on kostja ülalpidamisnõue suurem kui hageja ühe kuu sissetulek. Arvestuslik elatusmiinimum
6. aastal oli 303 eurot 4 senti kuus. Kuna hageja sissetulek ühes kuus on 233 eurot, elab hageja absoluutses vaesuse piiril, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma kostjale igakuiselt elatist summas 350 eurot. Hageja hinnangul on 350 euro suurune elatis suurem miinimumist, mis aga praegusel juhul ei ole põhjendatud. 3.6 Kokkuvõtteks on hageja seisukohal, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad vähendada elatisnõuet 150 euroni. Siinkohal toob hageja välja, et kuni hageja tööle naasmiseni aitavad tema õde ja vend tasuda kostjale elatist, kuna tulenevalt hageja tervislikust seisundist ei ole hagejal võimalik sissetulekut teenida. Kostja täiendav seisukoht hageja seisukohale
7. Hageja on esitanud tõendid üksnes järgmiste kulude kohta: kulu toidule 168 eurot, ravimitele 22 eurot, telekommunikatsioonile 98 eurot kuus. Muude tehtud kulutuste kohta tõendeid esitatud ei ole. Hageja elab vennale kuuluvas majas tasuta, vend kindlustab hagejale sõiduvahendi, katab sõidukulud, maksab telefoniarve, ostab aegajalt toidu ja annab kuus 400 eurot sularaha elamiseks. Niikaua kui hageja pole katnud eluasemekulusid, pole neid olemas. Hageja alustas kiirlaenude võtmist
8. aastal, enne kui majanduslik seis väidetavalt tema tervisliku seisundi tõttu muutus. Kiirlaenude võtmine ei ole korrelatiivses suhtes esitatud kulude ega võlgnevuste tasumisega. Arvestades sissetulekute ja kulude suurust ei saa vastata tõele väide, et laene oli vaja võtta elamiseks, toidule ja ravimitele. Hageja vastuse kokkuvõte, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetustoetus 192 eurot, millele lisandub puudetoetus 41 eurot 17 senti ei vasta tegelikkusele. Sissetulekute esitamisel ei saa apelleerida oletustele. Esitatud tõenditest on näha, et hageja sissetuleku moodustab töövõimetustoetus 233 eurot, 4 2-23-2356 haigushüvitis 336 eurot ja venna poolt makstav 400 eurot, kokku 969 eurot. Tööandja töösuhe hagejaga ei ole lõpetatud. Hageja on üle 20 aasta töötanud venna ainuomandisse kuuluvates ettevõtetes. Arvestades seda, kui hooliv on vend hageja suhtes, on töösuhte lõpetamine vähetõenäoline. Hageja õde on samuti väga hooliv. Töötades medõena varustab ta hagejat jala hoolduseks vajalike plaastrite ja materjalidega juba sellest ajast kui hageja elas koos kostjaga. Seega on mõistetavad väikesed apteegi kulud jala hooldamisel. Hagejal on hästi toimiv tugivõrgustik, õde ja vend on igati toetavad. Hoolivust ja vastutust oma lähedaste, eelkõige oma lapse suhtes, peaks ka hageja üles näitama. Hageja täiendavad seisukohad
9. Hageja ei nõustu kostja vastuses välja tooduga, et hageja sissetulek ühes kuus on 969 eurot. Hageja sissetulek ühes kuus on kokku 233 eurot. Lisaks ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et hageja sissetulekuks saab lugeda hagejale makstavat haigushüvitist 336 eurot. Hageja tööandja, kelleks on hageja vend, on andnud hagejale teada, et on sunnitud lõpetama hagejaga töölepingu, kuna hageja on viibinud pikalt haiguslehel. Lisaks on hageja tööandjal majanduslikult keerulised ajad, mistõttu ei ole tööandjal töötajatele tööd pakkuda. Kindlasti ei saa hageja sissetulekuks lugeda hageja venna antavat raha hagejale. Sissetuleku puhul on tegemist raha või tuluga, mida isik enda tööga või teenuse pakkumisega teenib/saab. Kellegi antavat raha ei saa pidada sissetulekuks. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja jätta kohtul tähelepanuta kostja väide, et hageja sissetuleku hulka tuleb arvestada ka hageja haigushüvitis 336 eurot ja hageja venna poolt hagejale makstav 400 eurot. 5.1 Õige on kostja väide, et hageja elab vennale kuuluvas majas tasuta, vend kindlustab hagejale sõiduvahendi, katab sõidukulud, maksab telefoniarve, ostab aeg-ajalt toidu ja annab kuus 400 eurot sularaha elamiseks. Kuid nõustuda ei saa kostja väitega, et niikaua kui hageja pole katnud eluasemekulusid, pole neid olemas. Hageja elab oma venna ja õe antavast rahast, mida ei saa käsitleda hageja sissetulekutena ega sellena, et hageja suudab majanduslikult ise enda esmased vajadused katta. Kokkuvõtteks jääb hageja esitatud hagiavalduses ja kõigi menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub kohtul vähendada elatisnõuet 150 euroni KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
11. Hageja on esitanud hagi elatise vähendamise nõudes. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigust TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist. Kostja hinnangul ei ole elatise vähendamiseks põhjust. Tartu Maakohus on
12. aprilli
13. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-3494 välja mõistnud hagejalt 350 euro suuruse elatise kostja kasuks. Hageja palub vähendada tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurust 150 euroni.
14. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, 5 2-23-2356 võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 20.06.2017 3-2-1-67-17, p 9, RKTKo 28.10.2015 3-2-1-124-15, p 11).
15. Kuivõrd hageja nõudel muudetav
16. aprilli
17. a kohtulahend on tagaseljaotsus, ei ole kohus sisuliselt hinnanud kohustatud vanema võimekust nõutud ulatuses elatist tasuda ega ka lapse vajadusi, mis tingisid suurema elatise kui tol ajal seaduses sätestatud oli. Seega ei ole õige kostja väide, et hageja ei pidanud
18. aasta kohtumenetluse ajal vajalikuks välja tuua, et tal puudus vara. Kohus tuvastab elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel seetõttu selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt RKTKo 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 12). 10.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Riigikohtu varasemas praktikas (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12; 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

1. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja vanema võimalusi ning elatise suuruse muutmise hagi aluseks saab olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud (RKTKo 13.12.2011 nr 3-2-1-125-11, p 15). Käesoleval juhul on muutunud vanema võimalused – hagejal ei ole võimalik tasuda kostjale elatist igakuiselt 350 euro ulatuses. Hageja on elatise vähendamise alusena esile toonud, et arvestada tuleb tema tervisliku seisukorraga, mis ei võimalda tal teenida ülalpidamist nii endale kui kostjale määras, mis katab kostjale makstava elatise ja tagab talle endale ka piisava ülalpidamise.
2. Hageja toob esile, et tema sissetulek
3. aastal oli ühes kuus umbes 811 eurot,
4. aastal umbes 190 eurot ja alates
5. aprillist 2023 umbes 233 eurot. Hageja sissetulek koosneb töövõimetustoetusest 192 eurot (II kd, tl 61) ja puuderahast 41 eurot 17 senti (I kd, tl 141). Küll ei nõustu kohus hageja käsitlusega, et haigushüvitis ei ole tema sissetulek. Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122). Seega on haigushüvitis asendussissetulek, mille arvel tuleb maksta elatist. Seda kinnitab ka täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 9, mis näeb ette, et sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele: rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis. Seega on ajutine töövõimetushüvitis seaduse mõttes sissetulekuks. Ka on hageja ise selgitanud, et kohtutäitur peab tema haigushüvitise elatise võlgnevuse katteks kinni. Seetõttu tuleb hageja sissetulekut pidada suuremaks kui 233 eurot, mille ta on ise esile toonud. Hageja esitatud tõendites nähtub, et hageja on saanud 6 2-23-2356
6. detsembrist 2022 kuni
7. jaanuarini 2023 haigushüvitist 336 eurot kuus ja
8. jaanuarist kuni
9. veebruarini 336 eurot kuus ja seda 30 päeva eest kuus (II kd, tl 62). Esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja sissetuleku suuruseks hagi esitamise ajal 569 eurot (233 eurot + 336 eurot). Samas ei võimalda ka haigushüvitisega arvestamine kohtul teha järeldust, et hageja oleks võimeline tasuma 350 eurot kuus, mistõttu kohtu hinnangul on põhjendatud hagi rahuldada. 13.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb kohustatud isik ülalpidamiskohustusest sellises ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja jalgadel on haavandid (II kd, tl 66, 68-69), mistõttu on ta viimane aasta olnud haiguslehel. Hageja esitas kohtule haigusloo väljavõtte (II kd, tl 70), millest nähtub, et hageja paremal säärel on 6 haavandit, suurim pikkus 8 cm, laius 4 cm ja sügavus 0.5 cm. Haigusjuhust nr 20120910-319066/01-4417133 nähtub, „XXX.“ (II kd, tl 69). Hageja selgitab, et kuna tema XXX paranevad väga visalt, ei oska hageja prognoosida, millal ta terveneb selliselt, et tal on võimalik tagasi tööle minna. Hageja selgitab ka, et viimased viis aastat on temal olnud terviseprobleemid, millest tulenevalt on olnud hagejal takistatud pikema aja jooksul tööl käimine ning seetõttu on vähenenud oluliselt ka hageja sissetulekud. Selleks, et haiguslehe ajal rahaliselt toime tulla, on hageja võtnud Bondorast laene. Kohus ei arvesta elatise suuruse kindlaks määramisel hageja laenukohustustega, mille hageja on väidetavalt võtnud enda sissetulekute kompenseerimiseks. Kiirlaenude võtmine on finantskäitumine, mida kohus ei saa õigustada ning enne igat võetavat kohustust tuleb läbi kaaluda, kas selle täitmine koos kõikide kõrvalnõuetega on ka taskukohane ja mõistlik.

1. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt RKTKo 17.05.2011 nr 3-2-1-33-11 ja RKTKo 07.12.2009 nr 3-2-1-127-09).
2. Eesti Töötukassa
3. jaanuari
4. a otsusest nr THV/23/003537 nähtub, et hagejale on osaline töövõime tähtajaga kaks aastat (I kd, tl 139). Samast otsusest nähtub, et hagejal on raske XXX. Hageja on esile toonud, et ta on oma venna ja õe ülalpeetav, sest ei ole oma tervise tõttu võimeline endale sissetulekut teenima. Hageja elab venna korteris, mille kommunaalarved tasub vend ning aeg-ajalt ostab vend ka hagejale toidu. Hageja on ka selgitanud, et ta peab ise suure osa enda sissetulekust kulutama ravimetele. Kohus ei sea kahtluse alla hageja sellekohast väidet pärast hageja haisulooga tutvumist. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega hageja sissetuleku kohta. See, et hageja eest tasub eluasemekulud tema vend, ei tähenda seda, et hagejal need väljaminekud puuduksid ning venna toetust ei saa arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel. Hageja vend tasubki hageja elamiskulude eest just sel põhjusel, et hageja tervis ei luba tal töötada täies mahus ja ta on osutunud perekonna silmis abivajavaks. Kui soostuda kostjaga, siis tähendaks hageja venna toetusega arvestamine seda, et kaude peaks kostjat ülal hageja vend, milleks aga hageja vend kohustatud ei ole. Kohus võtab arvesse ka selle, et hagejal oma hariduse tõttu (tal on keskharidus) on võimalik valida vaid piiratud töökohtade vahel. Kohus nõustub hagejaga, et seetõttu saab hageja teha vaid lihtsamaid töid, mis tavaliselt on füüsilised tööd ning mis hageja tervisliku seisundi tõttu on välistatud, sest hagejal on raskused liikumise ja seismisega. 7 2-23-2356
5. Tulenevalt eeltoodust on
6. aprilli
7. a tagaseljaotsuse tegemise ajast halvenenud hageja tervis, mis on kaasa toonud majandusliku olukorra ja tema sissetuleku vähenemise. Need asjaolud kogumis annavad kohtu hinnangul aluse kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Kohtul tuleb aga arvestada sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.
8. Kohus selgitab, et

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. Hageja sissetulek ühes kuus on 569 eurot, tingimusel, et tema töösuhe jätkub. Samas on ka töösuhte jätkumise korral hagejal lähemas tulevikus osaline töövõime, mistõttu tema võimalused oma sissetulekust enda ja kostja vajadusi katta on piiratud. Hagejal on vaja aga tasuda elamisega seonduvad kulud, osta hügieenitarbeid, rohkelt ravimeid, riideid jne. 18.

§ 101lg 2 võimaldab kohtul elatise välja mõista kindla summana.

Hageja taotles hagiga elatise vähendamist 150 euroni. Käesolevalt käib 350 euro suuruse elatise maksmine hagejale selgelt üle jõu ning kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. Kohus nõustub hagejaga, et 350 euro suuruse elatise maksmisel jääks hagejale enda vajaduste katteks vahendeid alla arvestusliku elatusmiinimumi, st absoluutse vaesuse piiri. Samuti tuleb arvestada, et hagejal on jätkuvalt kostja ees suur elatise võlgnevus, mis vähendab ka edaspidi hageja võimekust maksta kostjale jooksvat elatist. Kohtu hinnangul on eelnevast tulenevalt põhjendatud elatise vähendamine 150 euroni kuus.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Tsiviilasja hinna määramine.
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust 200 euro võrra, mistõttu on käesoleva tsiviilasja hind 1800 eurot (9x200). Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Alates
4. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagejale määratud esindajakulud jäävad riigi kanda. 8 2-23-2356
5. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9