Vaatamata ka lähikondsusele, on ajutine haldur seisukohal, et müüdud vara tagasivõitmine pankrotimenetluses ei ole mõistlik ega otstarbekohane, sest vara realiseerimine läbi avaliku enampakkumise ei anna eelduslikult suuremat hinda. Ei ole välistatud, et müügihind oli isegi kõrgem kui seda oleks olnud enampakkumisel olukorras, kus seadmete pakkumine ületab nõudluse. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt oli võlgnikul avatud Eestis asuvatest krediidiasutustest arvelduskonto ainult Swedbankis: arvelduskonto nr XXX, mille jääk seisuga 23.02.2023 on 762,34 eurot. Allkirjaõiguslik isik kontol ning pangakaardi valdaja oli juhatuse liige I. I. . Muudes krediidiasutustes ja makseplatvormidel kontod puuduvad. Kontol toimunud tehingud on ajutise halduri hinnangul seotud ettevõtte majandustegevusega: laekumised ostjatelt, töötasu ja maksude väljamaksed. Kontolt on nähtav, et juhatuse liige on andnud ettevõttele laenuna rahalisi vahendeid ning on ka kontolt teinud endale tagasimakseid. Nimetatud maksetega on eelistatud juhatuse liiget teistele võlausaldajatele, kuid maksed ei ole suurusjärgus, et nende välja maksmata jätmisel oleks võlgnik saanud tasuda teiste võlausaldajate nõudeid. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole teada. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on võlgnikul vara (vallasvara jääk + konto jääk), mille väärtus on hinnanguliselt kuni 2762 eurot. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kohustusi (pandiga tagamata) hankijate ees kogusummas 564,54 eurot. Kohustused on jooksvate teenuste osutajatele (Telia, Eesti Energia, Ekovir, G4S ja Ahtme Maja). Tegemist on jaanuarikuu eest esitatud arvetega, kui võlgnikul enam reaalset majandustegevust ei toimunud. Maksu- ja Tolliameti ees on täitmata kohustusi summas 66 068,89 eurot, millele on arvestatud intressi 4 563,42 eurot. Suurim võlgnevus on sotsiaalmaksu ja käibemaksu tasumise osas. Võlgnik on esitanud kõik deklaratsioonid seisuga veebruar
Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine 3 olematu või väga vähese perspektiiviga. Olemasoleva varaga tootmise jätkamine on väiksemahuline ning pole võimalik sellise tootmisvõimsuse juures tagada olemasoleva maksuvõla tasumist paraleelselt jooksvalt tekkivate kohustustega. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vahendid, mille arvelt on võimalik tasuda ajutise halduri tasu ja kulutused. Edasise pankrotimenetluse jaoks vahendid puuduvad. Menetluse raugemise vältimiseks tuleb ajutise halduri hinnangul, pankrotimenetluse kulude katteks määrata deposiidina makstava summa suurus ja selle maksmise tähtaeg. Deposiidi mittetasumise korral tuleks lõpetada pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; teha ajutisele haldurile ülesandeks likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta; mõista ajutise halduri tasu summas 1290 eurot välja võlgnikult; määrata võlgniku raamatupidamisdokumentide hoidjaks senine juhatuse liige. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus avaldas teate võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimise võimaluste kohta, määruse tegemise ajaks ei ole huvitatud isikud tasunud nõutud summat menetluse raugemise vältimiseks
Konkurentsiameti juures tegutsev maksejõetusteenistus teatas kohtule, et ei pea vajalikuks menetluse läbiviimist avaliku uurimisena. Arvestades ajutise pankrotihalduri väljaselgitatud andmeid võlgniku vara, kohustuste ja tegevuse kohta, on kohus seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, kuid menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei jätku vahendeid menetluse läbiviimiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta on ajutine haldur esitanud ammendava ülevaate. Huvitatud isikud ei ole tasunud kohtu tagatiste kontole menetluse läbiviimiseks vajalikku rahasummat. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu ja tegemist ei ole kuriteoga tekitatud maksejõuetusega.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise pankrotihalduri tasutaotluse kohaselt on ajutine pankrotihaldur teinud tööd 10h46m ulatuses kogusummaga 1290 eurot (sh käibemaks 215 eurot). Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, on taotlus põhjendatud. Ajutise pankrotihalduri tasu tuleb
/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.