KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi S. P. kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-16-7473 Menetl

§ 173lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

Enam kui viis aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik nõude katteks tasumisi teinud. Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue on täies ulatuses tasumata. Lisaks on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgniku süülise tegevuse tagajärjel tekkinud tal Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees täiendav võlgnevus 1542 eurot menetluskulude näol.

1. Vastuseks kohtu nõudele teatas Politsei- ja Piirivalveamet 17.02.2023, et Politsei- ja Piirivalveametil S. P. vastu tasumata nõudeid ei ole. KOHTU SEISUKOHT 2/4 2-16-7473 Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmine
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
3. aasta
4. juunini.
5. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 13.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 15.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. S. P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, ta on süüdi mõistetud XXX ja XXX kuriteos. 16.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Olenemata korduvatest kirjadest ja meeldetuletustest ning antud lubadustest, ei ole võlgnik tänaseni esitanud aruannet kohustustest vabastamise menetluses viimase aruandeperioodi kohta. Seega puudub kohtul võimalus teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle.
2. Võlgnik vabanes karistuse kandmiselt XXX Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega. Harju Maakohtu 14.06.2022 otsusega tunnistati S. P. süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Harju Maakohtu 31.08.2022 määrusega kuulutati S. P. KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks Harju Maakohtu 14.06.2022 otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Süüdimõistva otsusega kaasnesid menetluskulud summas 1542 eurot.
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (

§-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 3/4 2-16-7473

1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõuetest vaid 4,6% ja sellest pool vangistuses viibides, kus tal on vastav kohustus vangistusseaduse § 44 järgi nii või teisiti. Vabaduses viibides ei ole võlgnikul olnud püsivat töökohta ning mõistlikult tulutoova tegevusega on võlgnik tegelnud vaid kokku kaheksa kuu vältel lühemate perioodide kaupa. Võlgniku põhiliseks sissetulekuks on olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse toetused ning sõprade/tuttavate rahaline abi. Saadav töötasu on olnud oluliselt madalam kui töötasu alammäär. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel näidanud üles tahet loobuda kriminaalsest tegevusest. 14.06.2022 otsusega on võlgnik süüdi mõistetud KarS § 424 lg 2 järgi. 14.06.2022 otsusega on temalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 1524 eurot, millega on kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Samuti on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt võttes endale uusi rahalisi kohustusi kiirlaenulepingute sõlmimise näol. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et S. P. on kohustustest vabastamise menetluses tahtlikult rikkunud oma

§-s 173 lg 1 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega esineb

§ 175lg 2 punktis 2 sätestatud alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 22.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda S. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka S. P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 23.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab S. P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K. V. vabastada usaldusisiku kohustustest. 24. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud S. P. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4