2-21-19005/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-19005 O S hagi A S abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Hageja: O S (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: A S (ik XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Lahutada O S ja A S
4. aprillil 2017 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Narva linnakantseleisse rahvastikuregistrisse kande tegemiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK O S (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule A S (edaspidi kostja) vastu hagi abielu lahutami- 2-21-19005 se nõudes. 6.12.
7. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o kostja aadressi ja sidevahendite märkimiseks. 6.12.2021 kirjas teatas hageja, et ta kostja A S aadressi ei tea, mistõttu jättis selle hagiavalduses märkimata. Kohus võttis 08.12.
8. a määrusega hagiavalduse menetlusse ja püüdis kostjaga ühendust võtta registrites olevate andmete alusel. Hageja poolt kohtule antud kostja telefoninumber XXX oli välja lülitatud. Hageja selgitas kohtule, et kostja lahkus Ungarisse. Hiljem hageja küll parandas ja väitis, et kostja lahkus Bulgaariasse. Kohtul õnnestus juhuslikult kostjaga telefonitsi ühendust saada 14.12.2022 õhtul, kuid kostja ei soostunud siis rääkima. Selles telefonivestluses leppis kohus kostjaga kokku ärakuulamise aja 15.12.2022 kell
9. Kohus salvestas ja protokollis telefoniärakuulamised. Helifailid ja protokollid on e-toimikus. Kostja kinnitas, et teda on raske tabada.
10. a septembris-oktoobris viibis ta tõepoolest Bulgaarias nagu väitis hageja, kus langes varguse ohvriks, jäädes ilma nii dokumentidest kui mobiiltelefonist. Seetõttu telefoninumber oli mingil ajal välja lülitatud.
11. a lõpus töötas kostja Soomes, viibides Narvas kord kahe-kolme nädala kohta. 15.12.2022 ärakuulamisel teatas kostja, et ei ole abielu lahutamisega nõus ja leiab, et kostjaga on võimalik lahutuse osas kokku leppida, kuna nad olid koos veel nädal tagasi. Kostja palus anda talle kuu aega hagejaga läbirääkimiseks ja leppimiseks. Kohus andis kostjale aega 16.01.2023, teatades, et kui kokkulepet ei tule, teeb kohus hagiavaldusest tuleneva asjas lõpplahendi. Kostja 16.01.2023 leppimisest ei teatanud. 03.02.
12. a kirjas kohtule soovis hageja menetlusega edasi minna. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus kuulas pooled ära telefoni teel. Hageja jäi ärakuulamisel abielu lahutamise taotluse juurde, olles seisukohal, et suhteid taastada ei ole võimalik. Kostja palus kohtult aega hagejaga läbirääkimiseks ja leppimiseks, mida kohus kostjale andis. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kokkulepitud ajaks – 16.01.2023 – kostja kohtule kokkuleppest hagejaga ja leppimisest ei teatanud, hageja nõudis menetluse jätkamist ja abielu lahutamist. Kohus selgitab, et abielu on poolte vabatahtlik leping. Kedagi ei saa sundida abielu jätkama, kui teine pool seda ei soovi. Kui ühel abikaasadest puudub selleks igasugune soov, ei ole kooselu taastamine kohtu hinnangul võimalik. Kohus selgitab, et sunniviisiliselt ei saa inimest olema suhtes, kui ta seda ei soovi. Antud juhul on hageja kindlal seisukohal, et ta suhete jätkamist ei soovi. Arvestades, et poolte abielu suhted on lõppenud ja hageja ei pea suhete taastamist võimalikuks, tuleb järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. 2 2-21-19005 Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg-le 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva linnakantseleisse kannete tegemiseks rahvastikuregistrisse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3