lg-st 1 ja § 307 lg-st 3 luges kohus võlgnik RT Estate OÜ-le ja võlgnik T R’ile makseettepaneku kättetoimetatuks dokumendi tegelikust saajani jõudmisest s.o. 25.04.2023, kui makseettepaneku sai kätte RT Estate OÜ ainuke juhatuse liige T R. Võlgniku RT Estate OÜ seaduslik esindaja ja võlgnik T R saatis 25.04.2023 e-posti aadressilt xxx kohtule e-kirja, mille kohaselt soovivad võlgnikud nõuet tasuda maksegraafiku alusel. 2 2-23-104531 Võlgnike poolt 25.04.2023 kohtule saadetud e-kirja loeb kohus vastuväiteks, millega võlgnikud tunnustavad makseettepanekut, kuid soovivad võlga tasuda maksegraafiku alusel. Kohus selgitas 25.04.2023 võlgnikele, et võlgnevust on võimalik tasuda maksegraafiku alusel ning kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda avaldaja esindaja poole. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (
19.05.2023 kohtunõudega palus Harju Maakohus pooltel teatada hiljemalt 02.06.2023, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. 05.06.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kompromissi kinnitamine Karl Bilder osaühing (OÜ) esitas 31.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt RT Estate OÜ ja T R 3 323.46 euro ja kohtu poolt välja arvestatava viivise saamiseks. Kohus koostas 02.02.2023 võlgnikele makseettepaneku, milles võlgnikelt nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 3 521.43 eurot. 3 2-23-104531 02.02.2023 saatis kohus makseettepaneku võlgnikule RT Estate OÜ tema registrikaardile kantud elektronpostiaadressile xxx ja võlgnikule T R aadressile xxx, kuid kumbki võlgnik kohtule makseettepaneku kättesaamist ei kinnitanud. Tulenevalt
lg-st 1 ja § 307 lg-st 3 luges kohus võlgnikele makseettepaneku kättetoimetatuks 25.04.2023, kui makseettepaneku sai kätte RT Estate OÜ ainuke xxx T R. Võlgniku RT Estate OÜ seaduslik esindaja ja võlgnik T R saatis 25.04.2023 e-posti aadressilt xxx kohtule e-kirja, mille kohaselt soovivad võlgnikud nõuet tasuda maksegraafiku alusel. Võlgnike poolt 25.04.2023 kohtule saadetud e-kirja loeb kohus vastuväiteks, millega võlgnikud tunnustavad makseettepanekut, kuid soovivad võlga tasuda maksegraafiku alusel. Kohus selgitas 25.04.2023 võlgnikele, et võlgnevust on võimalik tasuda maksegraafiku alusel ning kokkuleppe sõlmimiseks tuleb pöörduda avaldaja esindaja poole. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (
19.05.2023 kohtunõudega palus Harju Maakohus pooltel teatada hiljemalt 02.06.2023, kas poolte vahel on võimalik kompromissläbirääkimiste pidamine ning kompromissi sõlmimine. 08.05.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas kirjalikus menetluses lõpetada. Kompromissi kohaselt kinnitavad menetlusosalised, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Samuti kinnitavad pooled, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigust 1-le päevale.
lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt
lg 1 ja
Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss siis menetlusökonoomiast lähtudes puudub alus poolte koormamiseks riigilõivu tasumise ja hagiavalduse esitamise nõudmise näol. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada enne asja hagimenetlusse võtmist. Kohus ei jätka asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 4 2-23-104531 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kõik kokkuleppes kajastamata kulutused sh. menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Hageja on esitanud taotluse vastavalt
lg 2 p-le 1 ja lg-le 3 tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 80.57 eurot. Hageja palub riigilõiv tagastada OK Incure OÜ arveldusarvele xxx Swedbank viitenumber xxx. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tasunud avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 161.14 eurot. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpetatakse ning antakse üle lahendamiseks hagimenetlusse on kohus kohustatud vastavalt
lg 1 ja
Kuna kohtule on edastatud kinnitamiseks kompromiss, siis menetlusökonoomiast lähtudes ei ole kohus nõudnud hagejalt täiendava riigilõivu tasumist käesolevas menetluses. Kohus selgitab, et
lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Käesolevas asjas on hageja tasunud riigilõivu ainult maksekäsu kiirmenetluses. Kuna hageja ei ole hagiavaldust kohtule esitanud, ei ole ta ka hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu tasunud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tulenevalt
lg-st 3 ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool hagejale tagastamisele. 5 2-23-104531 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.