Obsah (4)

§ 143§ 145§ 119§ 123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2785 Kohtuasi XX avaldus

) § 143 lg-id 1-21, § 123 lg 1 ja lastekaitseseaduse § 21 lg

1. Lapse vanematel on ühine hooldusõigus. Menetluses esitatud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: - alaealise lapse vanemad elavad lahus alates 21.12.2021; - laps on elanud lapse ema ja lapse isaga ühes peres alates sünnist xx.xx.xxxx kuni vanemate eraldi elama asumiseni; - laps on elanud pärast vanemate eraldi elama asumist koos lapse emaga; - lapse vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi lapse ema juures; - laps on kohtunud lapse isaga vastavalt vanemate kokkuleppele; - lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja lapse isa suhtlemise korras; - mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ning lapse eest hoolitseda; - vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; - lapse vanemate kooselu ajal on kutsutud lapse koju vanemate tülisid lahendama politseipatrull; - lapse vanemad ei saavutanud käesolevas menetluses lapse isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet. 5.
2. Maakohus leidis, et

§ 143

lg 21 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on täidetud: vanemad elavad lahus ja ei ole jõudnud lapse isa ja lapse suhtlemiskorras kokkuleppele. Käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud viimased neli kuud ainult koos emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Kuna laps on elanud alates sünnist koos emaga ja lapse ema on selle aja jooksul olnud lapse igapäevaseks hooldajaks, siis lapsel on emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et lapse isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või et lapse isa ei sobiks lapse hooldusõigust teostama. 5.

1. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama lapse isal suhelda oma lapsega, samuti ei ole esile toodud, et lapse isa edaspidi ei sooviks oma lapsega kohtuda ja tegeleda, mistõttu ei pea kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest oma isaga koos olla ainult selle tõttu, et vanemate vahel puudub üksmeel. Ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et lapse isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt on lapse vanemate tülisid käinud lahendamas politsei, kuid lapsega seonduvalt ei ole lapse isale etteheiteid tehtud. MTÜ Abi 6 2-22-2785 Võti psühholoogi 26.10.2021 teabe kohaselt oli lapse ema tütar suunatud teenusele Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna poolt 12.05.2021 ja lapse ema tütar on avaldanud, et lapse isa karjub lapse ema peale ja nimetab lapse ema halvustavate sõnadega ning kui lapse ema pole kodus, räägib ta lapse ema tütrele, milline ta ema on. Kui lapse ema tütar üritab selliseid vestluseid ignoreerida, ära minna, siis lapse isa tuleb talle ikkagi järele; lapse isa on käinud tüdruku toas, kui ta riideid vahetab. Lapse isa suhtes oli alustatud kxxxxxxxnaalmenetlus, kuid Põhja Ringkonnaprokuratuuri 07.03.2022 kxxxxxxxnaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega lõpetati kxxxxxxxnaalasjas nr 21231602317 menetlus juhindudes kxxxxxxxnaalmenetluse seadustiku §-dest 199 lg 1 p 1 ja § 200 (lõpetamine aluse puudumise tõttu). Käesoleval ajal elavad lapse vanemad eraldi ja nende vahel ei ole enam olukordi, mille pärast tülitseda. Samas pidas maakohus põhjendatuks arvestada lapse ema sooviga kohtuda lapsega suhtlemise korraldamisel lapse isaga võimalikult vähe. 5.
2. Selleks, et kiindumussuhe saaks säilida lapse ja lapse isa vahel, on oluline, et isa ja laps oleksid regulaarselt ja sagedasti koos. Maakohus ei pidanud veenvaks väidet lapse isa vähesest kogemusest lapse eest hoolitsemisel, kuna lapse saamine ja vanemaks olemine on elu loomulik osa, samuti omandab lapse isa lapsega koosolemise käigus lapse eest hoolitsemisel täiendavaid praktilisi kogemusi. Maakohus leidis, et kindlasti tuleb lapse isal arvestada lapsel välja kujunenud päevakavaga ning lapse emal tuleb lapse isale anda vastavat teavet. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema ja et lapsel on tavapärased elamistingimused mõlema vanema juures. Ärakuulamisel avaldas lapse isa, et ta elab üürikorteris. Maakohus leidis, et lapsega kohtumise võimalikkus ei olene korteri suurusest ja vanem saab korteri sisustamisel lähtuda lapse vajadustest. 5.6.

§ 145

lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja juba sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda siis, kui laps viibib koos teise vanemaga. Laps elab püsivalt emaga ning kohtu hinnangul selle elukorralduse muutmiseks mõjuvaid põhjuseid ei esine. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest. 5.7. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Terviseküsimustes hooldusõiguse teostamist, sh haiguslehe võtmise tingimusi ei ole põhjendatud reguleerida suhtlemiskorras ja

§ 145

lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal selles osas hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Käesolevas menetluses on vanemad üksmeelel selles, et lapse haigestumise korral tegeleb lapse ravimisega ja võtab vajadusel hoolduslehe see vanem, kelle juures laps haigestus. Maakohus ei pidanud põhjendatuks koormata perearsti lapse vanematele tõendite väljastamise kohustusega. 5.

1. Pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis 7 2-22-2785 ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal. Pühi saab üldjuhul tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Kohus peab põhjendatuks määrata lapse isale lapsega suhtlemiskord jõuluajaks ja aastavahetuseks, et välistada vanemate vahel tõenäolisi vaidlusi. 5.
2. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas, siis on vanematel õigus lapsega välismaale reisida mõlema vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega suhtlemiskorras, samuti ei saa suhtlemiskorraga reguleerida hooldusõiguse ulatust või teostamise korda. Vanematel on võimalik pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse (

§ 119

). Suhtlemiskorra olemasolul tuleb reiside kavandamisel arvestada kehtiva suhtlemiskorraga ja reise ei ole võimalik korraldada ilma suhtlemiskorda teadlikult rikkumata ajal, kui laps peab suhtlemiskorra järgi viibima koos teise vanemaga, kui vanemad ei ole suhtlemiskorra muutmises omavahel kokku leppinud. 5.

1. Menetluses ei ole esile toodud, et lapse ema ei võimalda edaspidi isal suhelda lapsega sidevahendite kaudu. Seega ei ole, arvestades lapse vanust, käesoleval ajal vajalik etteulatuvalt reguleerida lapse isa ja lapse suhtlemist telefoni või muu sidevahendi kaudu. 5.
2. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt ei keela lapse ema edaspidi isal lapsega kohtuda ja suhelda, mille tõttu on põhjendatud eeldada, et vanematel ei ole raskusi leppida kokku isa ja lapse täiendavates suhtlemisaegades lisaks suhtlemiskorras määratule ja et isa suhtub mõistvalt lapse ema soovidesse ja vajadusse seoses ema elukorraldusega. Käesoleval ajal on laps ühe aasta ja kolme kuune. Eelkooliealise lapse elukorraldus erineb oluliselt koolis käiva lapse elukorraldusest ja ajakavast. Kuna lapse kooli minekul muutub lapse elukorraldus ja ajakava, siis on mõistlik määrata suhtlemiskord kuni lapse kooli minekuni. 5.
3. Menetluskulude jaotamisel juhindus maakohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 sätestatust ja jättis lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda Määruskaebus
4. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub muuta maakohtu määratud suhtluskorda osaliselt vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 2.3–2.7 osas, tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 2.8 ja 2.9 ning jätta kõik lapse ema menetluskulud lapse isa või riigi kanda. 6.
5. Lapse ema leiab määruskaebuses ja 08.05.2022 täienduses, et paaritutel nädalatel ei peaks lapse ja lapse isa suhtluskord olema kolmapäevast reedeni, vaid piisab ühest kohtumisest, mistõttu peaks laps alates lapse lasteaeda minekust kohtuma lapse isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal selliselt, et lapse isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja viib lapse reede hommikul lasteaeda. Lasteaeda minek on lapsele uus olukord ja ei ole õigustatud, et ka suhtluskorras hakkavad koheselt toimuma nii mitmed ja kardinaalsed muutused. Maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et väikelaps vajab harjumuspäraseid tegevusi, üleminekute järkjärgulisust ja rutiini. Maakohus ei ole lapse isa ja lapse suhtlemise järkjärgulisust arvestanud, vaid on määranud lapse ja lapse isa suhtlemise ööbimisega iganädalaselt, kuigi laps pole mitte kunagi olnud lapse isaga koos kahekesi öösel. 6.
6. Lapse ema leiab, et muuta tuleb jõulude, aastavahetuse ja emade- ning isadepäevaga seotud suhtluskorra punkte, kus maakohus on määranud lapse üleandmise kohaks lapse ema või lapse 8 2-22-2785 isa kodumaja ja asendada need xxxxxxx juures üleandmisega, kuna iganädalased üleandmised toimuvad samuti avalikus kohas. Lapse ema on korduvalt selgitanud, et soovib lapse üleandmist avalikus kohas, tagamaks lapse ema ja lapse turvalisus. 6.
7. Lapse ema arvates peaks paaritul aastal algama lapse isa ja lapse suhtluskord 31.12 kell 18 ja lapse isa peaks lapse viima 02.01 lasteaeda, mitte kestma 31.12 kella 16-st 01.01 kella 19-ni, nagu määras maakohus. 6.
8. Muuta tuleks maakohtu määratud suhtluskorda lapse isa suvepuhkuse osas. Laps peaks lapse isaga olema lapse isa suvepuhkuse ajal järjest kuni kolm ööpäeva, mitte kaks nädalat, kuna nii väikese lapse huvides ei ole kaks nädalat oma emast eemal olla. 6.
9. Lapse ema hinnangul tuleks muuta ka emade- ja isadepäeva kohtumistega seonduvat. Laps peaks isaga koos veetma isadepäeva õhtu kell 18–20, mitte kohtuma kella 13-st kuni kella 19ni. Lapse ema töötab graafiku alusel ja ei emadepäeva ega ka isadepäeva puhul ei ole tööandja kohustatud andma lapsevanemale vaba päeva. 6.
10. Tühistada tuleks maakohtu määratud suhtluskorra punktid, mille järgi võivad vanemad teistsuguses suhtluskorras kokku leppida või seda muuta, kuna kohtumised peavad toimuma kohtu määratud suhtluskorra järgi, mis peab sealjuures olema suhtlemise reguleexxxxxxxse aegade osas piisavalt täpne. 6.
11. Täiendavalt leiab lapse ema, et maakohus on lahendi tegemisel rikkunud nii menetlusõigusnorme kui ka materiaalõigust. Maakohus on jätnud määruse piisaval määral põhjendamata ega ole välja selgitanud kõiki vajalikke asjaolusid. Maakohus ei ole arvestanud lapse ema töögraafikuga. Maakohus on samuti jätnud arvestamata asjaoluga, et antud pere puhul on tegemist lähisuhtevägivallaga, lapse isa on lapse ema vastu olnud nii füüsiliselt kui ka vaimselt vägivaldne. Mõistmatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes on maakohus leidnud, et mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema ja et lapsel on tavapärased elamistingimused mõlema vanema juures. Välja on jäänud selgitamata, millised tingimused on lapse jaoks lapse isa juures, st kas seal on pesemisvõimalused, eraldi söögi tegemise võimalused, ööbimiseks voodi jne. Selleks, et määrata lapsele ööbimine isa juures, peaks olema enne kindlaks tehtud, et isal on ka selleks võimalused. Kaebajale on teada, et lapse isal puudub üürikorteris lapse jaoks voodi ja söögitool ning muud elementaarsed vahendid väikelapse jaoks (nt pissipott). 6.
12. Lapse ema ei ole andnud lapse isale põhjust suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtusse pöördumiseks, mistõttu tuleks lapse ema menetluskulud jätta lapse isa kanda. Menetlusosaliste seisukohad
13. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud lapse ema kanda.
14. Eestkosteasutus toetab määruskaebust selles osas, et lapse üleandmine võiks toimuda mujal kui lapse kodus. Vanemate vahel on keerulised suhted ja nende vahel puudub usaldus. Lapse ema soovib, et lapse üleandmine toimuks avalikus kohas xxxxxxxx juures. Antud alternatiivne ettepanek võib välja näha selline nagu pakub lapse ema oma taotluses. Muus osas kohtumäärus muutmist ei vaja. Maakohus on kaalutusotsuse teinud kohtule seadusega sätestatud piires, vaidlustatud määrus lähtub lapse parimatest huvidest, ei kahjusta tema tervist, heaolu ega arengut. 9 2-22-2785
15. Lapsele määratud esindaja ei toeta lapse ema määruskaebust, kuna lapse ja lapse isa suhtlemise aja vähendamine ei ole lapse huvides. Menetluse edasine käik
16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb osaliselt muuta lapse üleandmise koha osas (p-d 2.4, 2.5 ja 2.7). Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
18. Lapse ema esitas 06.05.2022 koos määruskaebusega ja 20.11.2022 uued tõendid. Lapse isa esitas 23.05.2022 ja 14.06.2023 uued tõendid. Ringkonnakohus võtab tõendid kooskõlas TsMS § 662 lg-ga 3 asja materjalide juurde.
19. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse ema on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt, s.o suhtluskorra p-de 2.3– 2.9 osas ja menetluskulude jaotuse osas. 14.

§ 143

lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord (vt RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-11314, p 28).

1. Maakohus määras suhtluskorra p-des 2.1 ja 2.2, et lapse üleandmine paaris nädala reedel ja pühapäeval ning paaritu nädala neljapäeval toimub xxxxxxxxx juures (Xxxxxxx xx, Tallinn). Suhtluskorra p 2.3 kohaselt võtab lapse isa alates lapse lasteaeda minekust lapse paaritu nädala kolmapäeval lasteaiast ja viib ta reedel lasteaeda. Suhtluskorra p-de 2.4, 2.5 ja 2.7 järgi on lapse üleandmise koht paaris aastal 24.12 ja 25.12, paaritul aastal 31.12 ja 01.01 ning emadepäeval lapse ema kodumaja juures ja isadepäeval lapse isa kodumaja juures. Vaidlustatud määruse põhjendustest ei nähtu, miks pidas maakohus vajalikuks määrata lapse üleandmine teatud juhtudel lapse ema soovi järgi avalikus kohas xxxxxxxxxxxx juures ja osadel kordadel lapse ema või lapse isa kodumaja juures. Lapse ema leiab määruskaebuses, et maakohtu määratud suhtluskorda tuleks lapse üleandmise koha osas muuta, et kõik üleandmised toimuksid xxxxxxxxxxxxxx juures, v.a kui kumbki vanem võtab lapse lasteaiast või viib lapse lasteaeda. Ka eestkosteasutus on lapse ema määruskaebust selles osas toetanud ja leidnud, et lapse üleandmine võiks toimuda mitte lapse kodus vaid vastavalt lapse ema ettepanekule avalikus kohas Xxxxxxx juures. Kuigi vaidlustatud määruses kehtestatud suhtluskorda on võimalik tõlgendada nii, et kõik lapse üleandmised toimuvad avalikus kohas, st kas Xxxxxxx juures või lapse ema või lapse isa kodu juures avalikus kohas, on ringkonnakohtu arvates vanemate 10 2-22-2785 täiendavate vaidluste vältimiseks mõistlik määrata üks koht, kus laps alati üle antakse, v.a kui kumbki vanematest võtab lapse lasteaiast. Kuna lapse isa on iseenesest nõustunud, et lapse üleandmine võiks toimuda avalikus kohas (tl 116) ja ka maakohus on leidnud, et põhjendatud on arvestada lapse ema sooviga kohtuda lapse isaga võimalikult vähe, muudab kolleegium maakohtu määratud suhtluskorra neid punkte, mille järgi toimub lapse üleandmine lapse ema kodumaja juures või lapse isa kodumaja juures ning määrab, et selle asemel toimub lapse üleandmine Xxxxxxx juures.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole muus osas lapse ja lapse isa suhtluskorra kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on põhjendanud oma otsustust, miks on põhjendatud ja lapse huvides määrata kindlaks vaidlustatud määruses kehtestatud suhtluskord. Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus toetavad maakohtu määratud suhtluskorda (v.a eestkosteasutus lapse üleandmise koha osas). Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 ülejäänud vaidlustatud määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Lapse ema peab määruskaebuses põhjendamatuks, et paaritutel nädalatel viibib laps koos lapse isaga kolmapäevast reedeni ja leiab, et kohtumine peaks olema üksnes neljapäeva õhtust reede hommikuni. Lapse ema põhjendab paaritul nädalal kohtumiste lühendamise vajadust sellega, et laps ei ole lapse isaga kunagi kahekesi öösel olnud ning kohustades last iganädalaselt lapse isaga koos olema ja lapse isa juures ööbima, on laps pandud põhjendamatult uude olukorda ja tema elukorralust muudetud. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud paaritutel nädalatel lapse ja lapse isa suhtluskorra lühendamine neljapäeva õhtust reede hommikuni. Lapse ema on nii vastuses lapse isa avaldusele ja esialgse õiguskaitse avaldusele, kohtuistungil ja 30.03.2022 seisukohas nõustunud ning ei ole määruskaebuses vaidlustanud, et laps viibib lapse isaga paaris nädalavahetustel (tl 36, 36 pöördel, 48 pöördel, 62), samuti et laps on isaga paaritul nädalal ühe öö (tl 36 pöördel, 62, 98 pöördel, 107 pöördel). Seetõttu jääb arusaamatuks, miks lapse ema arvates takistab asjaolu, et väidetavalt ei ole laps lapse isaga kunagi öösel kahekesi olnud, lapse viibimist isa juures üks öö rohkem, kui lapse ema ise sooviks. Arvestades, et peamise aja on laps lapse emaga ning paaritul nädalal kohtub laps lapse isaga ainult nädala sees, on kohtu arvates lapse huvides veeta lapse isaga aega rohkem, kui üksnes üks õhtu. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa juures ühe õhtu asemel kaks õhtut veetmine lapse jaoks stabiilsem, kui peale ühte isaga veedetud õhtut taas viibimiskohta vahetada. Samuti ei saa nõustuda lapse emaga, et lapse elukorralduse muutumine seoses lapse lasteaeda minekuga peaks mingil määral välistama lapse isaga rohkem suhtlemist. Maakohus ei rahuldanud lapse isa avaldust tervikuna, vaid määras kohtumised vaid ühele korrale nädalas, kas kolmapäevast reedeni või reedest pühapäevani. Seetõttu ei pea laps liiga tihti viibimiskohta vahetama.
4. Seoses kohtumistega aastavahetusel on lapse ema palunud muuta lapse ja lapse isa kohtumise algusaega paaritul aastal 31.12 kella 16-lt kella 18-le ning lõpuaega 01.01-lt 02.01-le, mil lapse isa peaks lapse lasteaeda viima. Lapse ema ei ole põhjendanud, miks peaks maakohtu määratud aegu muutma. 02.01 ei ole igal aastal argipäev, mistõttu ei pruugi 02.01 olla võimalik last lasteaeda viia. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust maakohtu määratud kohtumise aegu muuta. Välja ei ole toodud asjaolusid, mis seda õigustaksid.
5. Määruskaebuses palub lapse ema, et lapse isa suvepuhkuse ajal viibiks laps lapse isaga kahe nädala asemel kuni kolm ööpäeva järjest. Lapse ema on seisukohal, et kaks nädalat oma emast eemal olla ei ole nii väikese lapse huvides. Kolleegium lapse emaga ei nõustu. Lapsel on samavõrd oluline suhelda lapse isaga kui lapse emaga. Laps viibib tavapärase suhtluskorra järgi 11 2-22-2785 igal nädalal lapse isaga vähemalt kaks ööd. Suvel, kui lapse isal on puhkus, ei ole ühe kohtumise pikendamine ühe päeva võrra piisav. Kuna muul ajal ei ole laps võrdselt lapse ema ja lapse isaga, on lapse huvides olla ka lapse isaga samaväärselt emotsionaalselt seotud ning lapse isaga lähedasema kontakti saavutamine on võimalik siis, kui laps on lapse isa juures ka pikemat aega järjest. Seetõttu ei ole lapse huvides lapse ema taotletav muudatus lapse isa puhkuse ajal. Kuni kaks nädalat ühe vanemaga olemist ei ole kolleegiumi arvates lapse vanust arvestades liiga pikk aeg teisest vanemast eemal viibimiseks. Ka lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus ei ole lapse isaga suhtlemise vähendamist toetanud.
6. Lapse ema on palunud muuta vaidlustatud määrust ka isadepäeva osas, et laps viibiks koos lapse isaga üksnes kell 18–
7. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud lapse ja lapse isa kohtumist isadepäeval lühendada. Maakohtu määratud suhtluskorra aeg kell 13–19 isadepäeval tagab lapsele ja lapse isale võimaluse sellele päeval vabalt aega veeta ja võtta ette ka pikemaid tegevusi. Üksnes õhtul kaks tundi kokkusaamine seda ei võimalda. Lapse ema on esile toonud, et lapse emal ei pruugi olla oma töögraafikust võimalik isadepäeval last üle anda. Arvestades lapse vanust, on lapse ema töö ajal laps eelduslikult kolmanda isikuga, mistõttu saab lapse ema korraldada lapse ja lapse isa suhtluskorra täitmise ka lapse ema töö ajal, kasutades selleks sel ajal lapsega tegelevat isikut. Lapse ema ei ole soovinud, et lapse isa tuleks lapsele isadepäeval ise järele.
8. Põhjendamatud on ka lapse ema üldised etteheited maakohtule, et kohus on jätnud arvestamata lapse ema töötamist graafiku alusel ja et määratud suhtluskorra tõttu peab lapse ema töökohta vahetama. Lapse ema teatas 21.04.2022 maakohtule, et ta saab lapse üle anda alates kella 18-st, kolmapäev tuleks asendada neljapäevaga ja kuni 2022 augusti lõpuni saab lapse ema lapse lapse isale üle anda neljapäeviti ja reedeti. Maakohus määraski, et paaris nädalal võtab lapse isa lapse reedel kell 18 või lasteaiast, paaritul nädalal kuni lapse lasteaeda minekuni võtab lapse isa lapse emalt lapse neljapäeval kell 18 ning alates lapse lasteaeda minekust võtab lapse isa lapse paaritul nädalal kolmapäeval lasteaiast ja viib ta reede hommikul lasteaeda. Seega on maakohus täielikult arvestanud lapse ema võimalustega last üle anda ja vastavalt lapse ema avaldatule ka tema praktika- ja töögraafikuga.
9. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks lapse ema esitatud seisukoht, et maakohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et lapse isa on kasutanud lapse ema suhtes vägivalda. Lapse ema on maakohtule ette heitnud põhjendamiskohustuse rikkumist ja viidanud TsMS § 478 lg-le 2, mille järgi määrust ei pea põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi, kuid seda ei kohaldata mh vanema õiguste määramisel lapse suhtes ega lapsega suhtlemise korraldamise asjas, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne. Maakohus ei ole teinud vaidlustatud määrust ilma põhjendusteta, mistõttu ei ole viide TsMS § 478 lg-le 2 asjakohane. Lisaks on maakohus hinnanud menetluses esitatud tõendeid lapse isa vägivalduse kohta ja on märkinud, et kuigi lapse vanemate tülisid on käinud lahendamas politsei, ei ole lapsega seonduvalt lapse isale etteheiteid tehtud. Maakohus lisas, et käesoleval ajal elavad lapse vanemad eraldi ja nende vahel ei ole enam olukordi, mille pärast tülitseda. Lapse isa esitas määruskaebemenetluses täiendavalt prokuratuuri 05.03.2020 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse leppimise tõttu, lapse ema esitas prokuratuuri 25.10.2022 kriminaalasja nr 21231602715 menetluse oportuniteediga lõpetamise määruse ja lapse isa prokuratuuri 01.06.2023 kriminaalasja nr 21231602715 menetluse lõpetamise määruse kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Leppimisega 05.03.2020 lõpetatud kriminaalasi oli seotud sündmustega, mis toimusid enne lapse sündi (laps sündinud
10. aastal) (tl 120). Kriminaalasi nr 21231602715 oli seotud lapse isa poolt lapse emale 03.12.2021 valu ja kehavigastuste tekitamisega, st lapse ema tundis valu seljas, reiel ning käel ja tal tekkisid hematoomid paremale käele ning vasakul jalale (tl 122–123). Seega ei ole esitatud tõenditest 12 2-22-2785 nähtuvalt lapse isa lapse suhtes vägivaldne olnud. Lapse ema ei ole esile toonud, kuidas mõjutab lapse isa vägivaldsus lapsega suhtlemise korda või milline peaks suhtluskord välja nägema just lapse isa vägivaldsusest tingituna. Lapse ema on maakohtu määratud suhtluskorraga suuremas osas nõustunud ega ole seda vaidlustanud. Lapse ema ei ole pidanud vajalikuks lapse ja lapse isa suhtlust seetõttu takistada, vaid on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et laps ja lapse isa võiksid kohtuda, vaidlus oli üksnes kohtumiste aegades ja kordades. Maakohus on arvestanud sellega, et lapse ema ja lapse isa puutuksid suhtluskorra täitmisel võimalikult vähe kokku. Kuna ringkonnakohus muudab vaidlustatud määrust üleandmise kohtade suhtes, et need oleksid üksnes avalikus kohas, on sellega eelduslikult suuremal määral tagatud ka lapse ema turvalisus suhtluskorra täitmisel.
11. Lapse ema arvates on maakohus jätnud välja selgitamata, millised on tingimused lapse jaoks lapse isa juures. Ringkonnakohtu arvates ei anna lapse ema väited alust arvata, et lapse isa kodu ei oleks lapse sealviibimiseks ja ööbimiseks sobilik. Lapse ema on nõustunud nii nädalavahetustel kui ka nädala sees ühel päeval lapse viibimisega lapse isa juures, sh ööbimisega. Eestkosteasutus ega lapsele määratud esindaja ei ole välja toonud, et lapsel võiks lapse isa juures olla ohtlik või et lapse isal ei oleks võimalik vajadusel lapse jaoks vajalikke asju hankida. Lapse isa on kinnitanud, et tema kodus Tallinnas on olemas lapsel nii eraldi voodi kui ka pissipott, söögitool on mugavuse küsimus, kuid lapse isale on selle muretsemine jõukohane ning see ei saa olla takistuseks lapse isa ja lapse suhtluskorra määramisele. Yyyyyyy linnas asuvat elamispinda on lastekaitse kontrollinud ja seal on lapse jaoks kõik vajalik olemas (tl 177 – 177 pöördel).
12. Määruskaebuses on asjakohaselt viidatud Riigikohtu lahendile, mille järgi ei tohi jätta lapsega suhtlemise küsimusi sisuliselt otsustamata, pannes vanematele kohustuse leppida mingites küsimustes ise kokku (RKTKm 05.11.2014, 3-2-1-113-14, p 28; 09.11.2011, 3-2-183-11, p 21–22). Samas ei ole maakohus jätnud lapse kokkusaamisega seotud küsimusi lapse vanemate otsustada või kokku leppida. Maakohus on määranud selgelt lapse ja lapse isa kokkusaamise kohad, ajad, sh kestused ja sagedused. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.8 on üksnes selgitatud lapse vanemate õigust teistsuguses suhtlemiskorras kokku leppida, milline õigus on vanematel ka ilma vaidlusaluse punkti määruses märkimiseta. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.9 on paika pandud kord suhtluskorra muutmiseks, et vanematel oleks selgus ja kindlus kohtumiste toimumise ja nende muutmise korra osas. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.8 ega 2.9 ei muuda määrust ebaselgeks ega mittetäidetavaks, mistõttu ei ole alust nende punktide tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise menetluskulud, mis jäid riigi kanda. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata (v.a lapse üleandmise kohtade osas) ja lapse isa avaldus rahuldati osaliselt, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.
14. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et suhtlemiskorda puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides ning määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3).
15. Lapse ema tasus määruskaebuselt riigilõivu 140 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse 13 2-22-2785 ulatust. RLS § 59 lg 7 alusel tuleb avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tasuda riigilõivu 10 eurot. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, tagastatakse riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud osas. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on lapse emal õigus taotleda 130 euro enam tasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 14