← Eesti

2-21-15000/23

Obsah (4)§ 123§ 119§ 137§ 145

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15000 Kohtuasi XX

) §-de 119 või 137 alusel avaldus põhjendusega, et vanematel on ühise hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid arvestades, kas ja millised muudatused on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (

§ 123, Ts

MS § 477 lg 5).

§ 119

kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine

§ 137

alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud (vt ka Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid). Mõlemal juhul vanema hooldusõiguses muudatuste tegemine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja 5 asjaomaste isikute õigustatud huvi (

§ 123lõige 1).

Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6).
  2. Määruskaebuses heidetakse ette seda, et käesoleval juhul erineb faktiline olukord õiguslikust olukorrast ning lapsega seotud igapäevaküsimusi otsustab ainuisikuliselt ema. Kohus selgitab, et lapse igapäevaelu küsimusi otsustabki

§ 145lõigete 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

See ei ole aga alus vanemate hooldusõiguses muudatuste tegemiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et avalduse rahuldamiseks oleks ema pidanud esile tooma vanemate püsivad ja tõsised erimeelsused, mis takistavad vanematel last puudutavaid otsuseid ühiselt vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada (Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12191, p 33). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse haridusküsimustes erimeelsusi. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et lapse tervise osas oleks vanematel erimeelsusi. Maakohus ei tuvastanud ka seda, et isa oleks keelanud lapse elukoha sissekirjutuses muudatusi teha. Lisaks on lapse ema möönnud, et nüüdseks on sissekirjutuse küsimus lahendatud.

  1. Ainuüksi asjaolu, et ema on last kasvatanud üksi, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks (RKTKm 2-21-233, p 12). Samuti see, et üks vanem viibib töökorralduse tõttu osa aega välismaal, ei anna alust ühist hooldusõigust lõpetada (RKTKm 2-16-5794, p 16). Alles vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes võivad viidata sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (RKTKo 3-2-1-45-11, p 20; RKTKm 2-21-233, p 14). Selliseid asjaolusid ei ole aga käesolevas asjas tõendatud.
  2. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
  3. Arvestades, et tegemist on lapse hooldusõiguse üle toimuva vaidlusega, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.