lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesolevas asjas on hageja hagist kostja suhtes 02.06.2023 loobunud. Kostja oli hagist loobumisega nõus. Seetõttu võtab kohus vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja nr 2-22-19511 menetluse. 4. Kohus selgitab, et tulenevalt
ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh
jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9).
lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks jätta käesolevas asjas menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule nähtub, et pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele ning ei taotle menetluskulude kindlaks määramist. Seega lähtub kohus poolte ühisest taotlusest ning jätab menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. 6. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot.
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud 02.06.2023 menetlusdokumendis. Hageja avaldus kuulub rahuldamisele. Hagejale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 455 eurot, ning kanda see hageja taotlusel XXX OÜ arveldusarvele nr xxx. 2 2-22-19511 7. Pooled palusid
Taotlust arvestades asendab kohus arvutivõrgus määruse avalikustamisel tähemärkidega menetlusosaliste nimed, registrikoodid, kontaktandmed ning menetlusosaliste seaduslike esindajate nimed ja isikukoodid. 8.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
9. Kuivõrd kohus rahuldas taotluse poolte andmete asendamiseks tähemärkidega, siis selles osas puudub pooltel edasikaebeõigus.
lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kohus rahuldas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks, mistõttu ka selles osas ei ole määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.