Obsah (6)

§ 651§ 662§ 667§ 463§ 442§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18535 Kohtuasi XX

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

1. 24.01.2023 ja 08.03.2033 edastas lapse ema ringkonnakohtule täiendavad selgitused.
2. 22.02.2023 andis lastele määratud esindaja kohtule teada, et kohtus 21.02.2023 pojaga isa kodus, kus lapse elamistingimused on head. Mõlemad lapsed olid seal ja said hästi läbi. Poeg teatas, et õpib Xxxxxxx koolis
3. klassis ning ei muretsenud oma praeguse olukorra üle.
4. 22.02.2023 esitas laste isa kohtule taotluse välja nõuda info, millised olid ema sissetulekud perioodil
5. a märts kuni
6. a veebruar. Samuti palus isa välja nõuda Politsei- ja Piirivalveametilt info, millised teated on ema käesoleva menetluse ajal politseile esitanud ja kas teadetes esitatud väited laste isa kohta on leidnud kinnitust. 12
7. Laste ema esitas ringkonnakohtule 08.06.2023 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus määrata kohtumenetluse ajaks poja viibimiskohaks tema ema elukoha. Ringkonnakohus jättis 14.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotusega. Samuti tuleb maakohtu määruse resolutsiooni parandada punkti 6 osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. 65.

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul ei vaidlusta laste isa maakohtu määrust osas, milles tütre hooldusõigus viibimiskoha ja haridusküsimustes anti laste emale. Laste isa vaidlustab määrust osas, milles poja hooldusõigus viibimiskoha ja haridusküsimustes anti laste emale. Laste isa soovib poja hooldusõiguse (alternatiivselt otsustusõiguse) viibimiskoha ja haridusküsimuste osas temale üleandmist. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohu määrust poja hooldusõigusega seonduvalt. 66.

§ 662

lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Nii laste isa kui ka ema on esitanud määruskaebemenetluses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Kohus võtab esitatud dokumentaalsed tõendid vastu. 67. Laste isa taotles määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse lahendamiseks vaja kohtuistungit korraldada, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.

1. Laste isa on esitanud määruskaebemenetluses 25.08.2022 taotluse nõuda välja KELA-st informatsioon laste ema karistuste ja võlgade kohta Yyyyyyyyys ning 22.02.2023 taotlused välja nõuda info laste ema sissetulekute kohta perioodil 2022 märts kuni 2023 veebruar ja PPA-lt info, millised teated on lapse ema käesoleva menetluse ajal politseile esitanud ning kas teadetes esitatud väited laste isa kohta on leidnud kinnitust. Ringkonnakohus jätab rahuldamata laste isa taotluse KELA’lt informatsiooni väljanõudmiseks, samuti taotluse laste ema sissetulekute kohta info väljanõudmiseks. Maakohus on juba kogunud tõendeid laste ema majandusliku seisu kohta. Mis puudutab PPA-lt laste ema poolt esitatud teadete väljanõudmist, siis käesolevas menetluses laste ema poolt laste isale etteheidetud tegude tõendamiskoormis on lapse emal, mitte isal, mistõttu puudub alus ka selle taotluse rahuldamiseks.
2. Maakohus tuvastas, et esineb alus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuna vanematel on vaidlus hooldusõigust puudutavates küsimustes. Ka mõlemad vanemad soovivad poja osas hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha ja hariduse osas ning selles osas hooldusõiguse endale üleandmist. Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas puudub kõrgema astme kohtul alus sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse osas, milles kohus andis poja hooldusõiguse viibimiskoha ja hariduse küsimuses üle emale. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohtunik teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute 13 õigustatud huve (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse otsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutluse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas kaalutluse piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse.
3. Maakohus asus seisukohale, et: mõlemad vanemal hoolivad lastest ja lastel on vanematega hingeline seotus; laste ema elukoht on laste kasvatamiseks ja arenguks sobiv ning ka lapse isa on seni suutnud pakkuda lastele sobivaid elutingimusi; lastel on võimalused hariduse omandamiseks ja huviharidusega tegelemiseks mõlema vanema juures. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.
4. Maakohus leidis samuti, et laste isa on esitanud oma majandusliku seisundi kohta vastuolulist informatsiooni, kuid on suutnud lapsi ülal pidada. Samuti tuvastas maakohus, et laste emal on püsiv töökoht ning tema arvelduskonto väljavõttest nähtub pidev töötasu laekumine, mistõttu on laste ema puhul majanduslikud eeldused laste kasvatamiseks täidetud. Laste isa leiab, et laste ema tööleping on fiktiivne. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et laste ema töötab oma elukaaslase ettevõttes, ei tähenda, et tegemist oleks fiktiivse töölepinguga. Lisaks on maakohus tuvastanud pideva töötasu laekumise laste ema arvelduskontole.
5. Laste isa on taotlenud laste ärakuulamist ka ringkonnakohtus (tütre ärakuulamist on laste isa põhjendanud sooviga tõendada vanemate kokkulepet, et poeg jääb elama isaga ja tütar emaga). Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on maakohus mõlemad lapsed ära kuulanud ja lapsed on saanud oma arvamust avaldada. Lapsed on saanud arvamust avaldada ka oma esindajale ja eestkosteasutusele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata isa taotluse laste täiendavaks ärakuulamiseks, kuna laste arvamust on käesolevas asjas korduvalt välja selgitatud. Poeg on ärakuulamistel avaldanud erinevalt, kumma vanema juures ta elada soovib. Sealjuures ei saa ärakuulamiste ja teiste tõendite pinnalt asuda seisukohale, et pojal on selge vastuseis ema juures Yyyyyyyyys elamisele. Maakohtus kogutud tõenditest ei saa järeldada, et ema juures elamine ja Yyyyyyyyys koolis õppimine kahjustaks last. Poeg on varasemalt Yyyyyyyyys elanud. Lisaks on lapse isa esitanud vastuolulisi väiteid selle kohta, kas ta soovib jääda püsivalt Eestisse või soovib kolida Xxxxxxxsse. Seega ei ole välistatud poja püsiva elukoha muutus ka juhul, kui lapse viibimiskoha määramise õiguse saaks laste isa.
6. Oluline on ka, et tütar elab koos emaga. Laste isa ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles tütre hooldusõigus viibimiskoha ja hariduse küsimustes anti üle laste emale. Laste isa on väitnud, et vanemate vahel oli kokkulepe, et poeg jääb elama isaga ja tütar emaga, kuid laste ema on sellisele kokkuleppele vastu vaielnud, ning sellist vanemate kompromissi ei ole ka kohtule esitatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laste omavahelised suhted on väga lähedased ning koos kasvamine on mõlema lapse jaoks tähtis.
7. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kuna laste isa on varasemalt teinud takistusi teisele vanemale piisavaks suhtluseks lastega, kuid samasugust käitumist ei saa eeldada laste ema 14 poolt, siis on poja hooldusõiguse andmisel emale suuremal määral tagatud poja õigus suhelda eemalviibiva vanemaga.
8. Kolleegiumi arvates on maakohus hinnanud asjaolusid ja tõendeid kogumis ning leidnud põhjendatult, et poja hooldusõigus viibimiskoha ja haridusküsimustes tuleb anda emale. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda poja hooldusõiguse küsimuses maakohtust erinevale seisukohale.
9. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult viidanud määruse resolutsiooni punktis 6 resolutsiooni punktile
10. Maakohus on tahtnud osundada määruse resolutsiooni punktile
11. Nimetatud ilmne ebatäpsus tuleb parandada.
12. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus jättis aga menetluskulude jaotuse kohta otsustuse kajastamata määruse resolutsioonis, millega rikkus

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvat

§ 442lg 5.

Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Arvestades, et tegemist on laste hooldusõigusega seotud vaidlusega, siis tuleb ringkonnakohtu hinnangul

§ 172lg 1 ja § 172 lg 3 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 15