Obsah (6)

§ 645§ 428§ 430§ 150§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13264 Kohtu

) § 430 lg 5 järgi võtnud endale kompromissi alusel kohustuse. Jättes laenusaaja kinnitamise määruses märkimata, on ringkonnakohus kinnitanud sellise kompromissi, mida kohtumenetluse pooled ei ole soovinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama ka laenusaajale kompromissi sisu ja tegema kindlaks, et laenusaaja saab aru, milline õiguslik tagajärg on kompromissil, mille osaline ta olla soovib. Seejärel on poolte kompromissivalmiduse korral ringkonnakohtul võimalik kinnitada selline kompromiss, mille pooled sõlmisid.

2. juunil 2023 esitas laenusaaja ringkonnakohtule esinduse kohta volikirja ning teatas, et laenusaaja on teadlik kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Laenusaaja kinnitas, et ringkonnakohus võib kinnitada kompromissi, mille pooleks on ka laenusaaja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse

§ 645

lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse

§ 428lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

1. Laenusaaja on
2. juunil 2023 ja
3. juulil 2023 ringkonnakohtule saadetud teadetes kinnitanud, et ta on kompromissi pooleks ja on teadlik kompromissi kinnitamise tagajärgedest, sh asjaolust, et kompromissi kinnitamisega ei tulene kompromissi pooltel enam teineteise vastu nõudeid. 3

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Praegusel juhul on kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi pooleks ka menetlusväline isik, s.o laenusaaja.

§ 430

lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Asja uuel läbivaatamisel veendus ringkonnakohus, et laenusaaja on kompromissi sõlmimisest osa võtnud, kuivõrd kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss on allkirjastatud laenusaaja poolt. Samuti on laenusaaja 30. juuni 2023. a teates palunud kompromissi kinnitamist selliselt, et selle pooleks on ka laenusaaja. Eelneva põhjal ei ole kolleegiumil alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi on kostjale ja hagejale selgitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses (

§ 430lg 8, § 432).

Ka laenusaaja on kinnitanud, et ta on teadlik kompromissi sõlmimise tagajärgedest. 14. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise korral poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (297,50 eurot) kuulub

§ 150lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.

Kostja palus riigilõivu tagastada enda arvelduskontole. 15.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud ja pooled on oma soovi ringkonnakohtule kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 16. Kompromissi pooled on kokku leppinud, et lühendavad

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale määruse kättetoimetamisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) 4