lg-s 1 nimetatud nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija K H karistas 17.04.
sätestatud objektiivsetele tunnustele.
lg 1 alusel võidakse isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot) või arestiga. Subjektiivse koosseisu täidetuse osas leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja tegevus vastab otsese tahtluse tunnustele, kuivõrd kaebaja sisenedes aiaga piiratud territooriumile, pidi olema teadlik, et temal puudub valdajate luba sisenemiseks. Süüteo toimepanemise ajal oli menetlusalune isik süüvõimeline. Süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (
) ega kohustuste kollisiooni (
). Eeltoodud põhjustel on kohtuväline menetleja veendunud, et Andrus Liivandi pani toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
Määratud karistus vastab
lg 1 sätestatule, kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsusega, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus (rahatrahv 15 trahviühikut s.o 60 eurot) vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 1 palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 2 4-23-1375 KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 lg 1 ja 3 sätestab õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 järgi on kvalifitseeritav valdaja tahte vastaselt mh piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke seisukohti, jõudis järeldusele, et Andrus Liivandi süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Xxx hoov oli Andrus Liivandi jaoks võõras piirdega ala. Märgitud eramu ja/või hoovi valduse õigust ei ole kaebaja ise jaatanud ega nähtu see ka kogutud tõenditest materjalidest. Andrus Liivandi on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel märkinud oma elukohaks xxx Tallinn (väärteotoimik lk 19). Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt elas Andrus Liivandi kuni 27.09.2022 xxx (lk 17) ning Xxx aadressi väljatrükis tema seost ei esine (K väljatrükk väärteotoimik lk 23). Kohtu hinnangul oli I K-K 05.01.2023 Xxx aiaga piiratud hoovi/eramu valdaja. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 31 nähtuvalt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Väärteotoimikust nähtub, et I K-K elab xxx-x Tallinn asuvas korteris (isiku enda ütlused väärteotoimik lk 3 ja K väljatrükk väärteotoimik lk 23), seega on ta kõnealuse piirdega ala üks valdajatest. Samuti on tõendatud, et I K-Ki (sh teiste eramu elanike) luba xxx aiaga piiratud eramu hoovi sisenemiseks Andrus Liivandil puudus. I K-K kutsus kohale politsei ja esitas politseile ka süüteoteate, mistõttu on väärteotoimikus olemas ka hoovi omaniku pretensioon selle kohta, et Xxx hoovis tegutses võõras isik. Märgitud isiku hoovis viibimisega mittenõustumine väljendub ka tunnistaja ütlustes, sh Andrus Liivandile kohapeal avaldatus, kui ka I K-Ki teguviisis – politsei kohale kutsumises. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ka teised hoovi valdajad ehk majaelanikud ei olnud sellist luba sisenemiseks andnud. Nimelt, väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on tunnistajana ülekuulatud I K-K (väärteotoimik lk 3-4), kes on selgitanud, et 05.01.2022 kell 16.06 helistas tunnistajale tema isa V K (kes on samuti Xxx valdaja, K väljatrükk, tl 23), kes andis teada, et nende aias ja garaaži lähedal asuvas aidas on täiesti võõras inimene. Tunnistaja isa palus noormehel lahkuda ning seletada mida ta teeb ja kes ta sinna kutsus. Tunnistaja isa läks korraks tuppa ja tagasi tulles oli noormees kadunud. Kui tunnistaja koju jõudis küsis ta Xxx-x korteri omanikult, kas nemad olid kellelgi palunud endale appi tulla. Korteri omanik vastas, et nemad polnud kedagi appi palunud. Tunnistaja isa kirjeldas noormeest järgnevalt: seljas kollakas-roheline tööjope, peas müts, lühikest kasvu, mask näos, rääkis vene keeles, palus suitsu, nimi A. Pärast vestlust naabriga arvas tunnistaja, et järsku noormees pidi kõrval hoones või lillepoes lund puhastama, seega läks koos oma isaga lillepoe juurde. Lillepoe ja tunnistaja maja vahel asub ehitusfirma G OÜ kontor, mis on ümbritsetud kõrge piirdeaiaga. Hoovi sees nägid nad noormeest, kelles tunnistaja isa tundis ära noormehe, kes oli olnud nende hoovis. Tunnistaja helistas oma naabrile ning selleks ajaks kui naaber kohale jõudis oli kahtlane noormees juba kadunud. Hiljem 3 4-23-1375 leidis tunnistaja noormehe üles xxx maja hoovist, noormees ütles, et ta nimi on A, tunnistaja tegi temast pilti ja kutsus politsei kell 17.43. Süüteoteatest ja selle lisadest (väärteotoimik lk 6-7, lk 916) nähtuvalt esitas I K-K 08.01.2022 politseile süüteoteate ning võõrast noormehest tehtud pildid. Piltidelt nähtub isiku välimus – kollakas tööjope, peas müts ning näo ees mask, nähtub ka isiku nägu. Seega kattub tunnistaja isa poolt kirjeldatud ja tunnistaja poolt piltidel oleva isiku välimus ning eesnimi menetlusaluse isiku eesnimega. Märgitule lisaks tegi kohus ka päringu X-tee portaali ning võrdles seal olevat Andrus Liivandi dokumendifotot tunnistaja poolt politseile esitatud fotodel oleva isikuga (lk 16 ja väärteoprotokoll lk 10. Kohtu hinnangul on ainuüksi visuaalsel vaatlusel tuvastatav, et mõlemal pildil on Andrus Liivandi. 27.03.2023 Andrus Liivani menetlusaluse isikuna antud ütlustest (väärteotoimik lk 19) nähtub, et ta ei mäleta toimunut, kahetseb kui rikkumine aset leidis. Ülaltoodust nähtub I K-Ki (kui valdaja) ütlusest üheselt, et hoovi sisenemine on olnud tema (ja teiste valdajate ehk teiste korteriomanike) tahte vastane. Kohus selgitab, et valdaja tahte vastane on sisenemine ka siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud, nt sisenemise hetkel pole teda kohalgi. Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et eramu hoov ehk ala kus Andrus Liivandi viibis, oli aiaga piiratud territoorium ehk tegemist oli piirdega alaga. Asja juures olevatel fotodelt ja tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et xxx hoov on aiaga piiratud (väärteotoimik lk 9) ning väravaga. Kohus selgitab, et piirdega ala on iga territoorium, kuhu inimene saab siseneda ja mis on varustatud vähemalt osaliselt inimeste loodud takistusega, mis peab ära hoidma mitteõigustatud isikute sissetungimise ning näitab, et tegu on valdusega, millesse sisenemiseks on nõutav valdajate luba. Kuivõrd Andrus Liivandil puudus valdaja luba, ta sisenes valdaja tahte vastaselt piirdega alale, siis on ta sinna sisenenud ebaseaduslikult. Ka Riigikohtu praktikas (RKKO nr 3-1-1-40-12, p 11) on leitud, et valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Seda tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1, mille kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Seega ei ole sissetungimise ebaseaduslikkus
mõttes käsitatav blanketse koosseisutunnusena ega eelda, et igal üksikjuhul tuleks väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidele viidates ära näidata, millise õigusnormiga sissetungimine vastuolus oli. Kohus leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo on Andrus Liivandi toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kuivõrd kaebaja ise ei ole sisulisi ütlusi juhtunu kohta andnud, väites, et ei mäleta juhtunut, siis annab kohus hinnangu tema välise teopildi alusel. Andrus Liivandi sisenes aiaga piiratud hoovi, ta ei olnud üks hoovi valdajatest ning tal puudus ka hoovi valdajate nõusolek hoovi sisenemiseks, seega siseneda sai ta üksnes kas läbi värava või üle aia ronides, mistõttu ta teostas süüteokoosseisule vastavat asjaolu kavatsetult– tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult piirdega alale ja teadis, et see saabub – väravat avades või üle aia ronides, ehk ta satub tema jaoks võõrale territooriumile ilma selleks luba omamata. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis, kui ka teistes väärteoasjas kogutud materjalides. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. Kohus asub seisukohale, et Andrus Liivandi poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud ehk teisisõnu, et Andrus Liivandi on 05.01.2023 kell 15.40 ajal Tallinnas Xxx toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, tungides ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt sisse aiaga piiratud eramu hoovi territooriumile. 4 4-23-1375 VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Andrus Liivandi on täisealine, süüvõimeline meesterahvas. Andrus Liivandi karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud
Kuigi väärteootsuses pole otseselt mainitud, et kohtuväline menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluga (kahetsus), siis nähtuvalt määratud karistusest, mis on sanktsiooni alumises määras on kohtuväline menetleja sellega ilmselgelt arvestanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga, millega kahjustati isiku turvatunnet, kuivõrd Andrus Liivandi sisenes aiaga piiratud hoovi, toimetas seal ning vaatas sisse isikute kodude akendest.
Kohus viitab, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Praegusel juhul on väärteootsuses ettenähtud karistus määratud sanktsiooni miinimummäära lähedasena, 15 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahv 60 eurot. Kohtuvälises menetluses ülekuulamisel on Andrus Liivandi küll väitnud, et ei mäleta juhtunut, kuid on avaldanud kahetsust. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid (piirdega alale sissetungimine), kaebaja varasemat karistatust, et esineb karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning et üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi karistuse korrigeerimiseks kohus ei ole tuvastanud, leiab kohus, et isiku süü on keskmäärast veidi madalam, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Samas ei saa kohus mõistetud karistust suurendada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteootsuses ettenähtud karistusmäär sanktsiooni alammääras on asjakohane ja põhjendatud, selle vähendamiseks alused puuduvad, mistõttu jätab kohus mõistetud karistuse muutmata. Kuivõrd ülaltooduga on kohus tuvastanud, Andrus Liivandi on toime pannud talle etteheidetud teo, st et tema käitumises on tuvastatud süütekoosseis ning õigusselgus hoovi valdaja osas on olemas, siis alused väärteootsuse tühistamiseks ja menetluskulude PPA kanda jätmiseks – nagu taotles kaebaja- puuduvad (sealjuures ei ole kohus ka menetluskulusid tuvastanud). Kohus leiab, et tegemist on seadusliku ja põhjendatud otsusega ning alused Andrus Liivandi karistamiseks on olemas. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Andrus Liivandi kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.