1-17-6092/25

1 Kriminaalasi nr 1-17-6092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6092 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.Z , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.11.2017 ja lõpp 16.11.2018 RESOLUTSIOON Vabastada B.Z temale Viru Maakohtu 22.06.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata B.Z-ile katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada B.Z katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada B.Z katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p -des 2,4 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Määrata B.Z kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada B.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.Z kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 22.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6092 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja B.Z-i karistati vangistusega 1 aasta. B.Z kannab nimetatud karistust alates 16.11.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, millest neli karistust on kehtivad. Reaalset vangistust kannab isik esimest korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv. Esineb joobes juhtimist, vägivalda, karistusest kõrvale hoidumist, avaliku korra rikkumist vägivallaga, asja omavolilist kasutamist. Soodusteguriks oli kõikidel juhtumitel alkoholijoove. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vanglas on olnud algusest peale nõuetekohane, ametnikega suhtlemisel on isik viisakas ja tagasihoidlik. Samuti ei ole probleeme kaaskinnipeetavatega läbisaamisel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Vabanedes asub kinnipeetav elama elukaaslase O K I D kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Elektroonilise valve tingimused on täidetud ja kõikide nõusolekud on olemas. Rahvastikuregistri järgi on isiku elukoht aadressil xxxx. Kinnipeetav lõpetas
3. klassi Narva linna abikoolis, kuna umbes 12-aastaselt oli tema käitumine koolis problemaatiline ja õppida ta ei viitsinud. Narva
4. Kutsekoolis probleeme ei olnud ja isik omandas ehitaja eriala. Käesoleval ajal isik õppimist ega enesetäiendamist ei planeeri. Kinnipeetav on töötanud peamiselt ametlikult, viimati xxxx. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt ei kujuta ta ette, et 3 peaks olema kodus tegevuseta ega usu seda juttu, et tööd ei ole. Kinnipeetava arvates on alati võimalik tööd leida, kui vaid tahta. Peale vabanemist on kinnipeetavale garanteerinud töökoht juhatuse liikme D B poolt xxxx xxxx kuupalgaga xxxx eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema, vanaema, 4 venda, kellest 2 on kriminaalkorras karistatud ja 2 õde. Tütre emast on isik lahus, kuid tütar on tihti tema juures, mistõttu ta saab osa lapse elust ja tegemistest. Kinnipeetava väitel käib tütar ka tema uue elukaaslase O K juures ajal, mil tema ise on vangistuses. Isikute omavahelised suhted on head. Kinnipeetav ei taha enam vanade sõpradega/tuttavatega lävida ega taha lasta enam neil ennast mõjutada. Elukaaslane tunnistab, et kinnipeetaval on probleeme alkoholiga. Ka kriminaalhooldusel olles rikkus isik alkoholi tarbimisega seotud nõudeid ja katseaega pikendati 3 kuu võrra. Isik saab aru, et alkohol on tekitanud elus palju probleeme. Alkoholijoobes on ilmnenud ka vägivaldsust, ehkki isik ise ei pea ennast konflikti algatajaks. Isik tunneb, et sõbrad mõjutavad teda alkoholi tarbima. Narkootikume isik ei tarvita. Kriminaalhooldaja info kohaselt eelmisest riskihindamisest on kinnipeetav ametlikult töövõimetusastmega psühhiaatriliste probleemide tõttu, saades vajadusel regulaarset ravi. Suhtlemisel ei ole töövõimetusega seotud asjaolud kõrvalisele inimesele üldse märgatavad. Negatiivseks provotseerivaks faktoriks võib olla alkohol. Kinnipeetav mõistab väga hästi, mis ta on iseendale ja teistele teinud ega õigusta oma tegusid. Isik tahab vabanedes vahetada sõpruskonda ja pühendada ennast rohkem oma elukaaslasele, et luua koos ühine pere ja saada laps. Suhtlemisel ametiisikutega on isik viisakas, korrektne, heatahtlik ja koostöövalmis. Kinnipeetav on motiveeritud täitma seekord jälle kriminaalhoolduse nõudeid ja olema ka elektroonilise valve all. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla B.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks xxxx on tema elukaaslane O K, kellega on koos elatud 4 aastat. Negatiivset mõju avaldavaid isikuid elukaaslane nimetada ei osanud. O K on valmis toetama kinnipeetavat moraalselt. Samuti on B.Z õde I M, vanaema V S, ema T M ja alaealine tütar M M. Kõikide sugulastega on suhted head ja toetavad. Xxxx juhatuse liige D B kinnitas telefonivestluses, et B.Z-iga sõlmitakse tööleping. Ta asub tööle xxxx ja tema töötasu on xxxx eurot kuus. Töökoht asub xxxx. Varem on isik määratud kriminaalhooldusele 4 korral, viimane katseaeg lõppes rahuldavalt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.Z tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte vähem kui 6 kuud ning määrata B.Z-ile KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 2 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. B.Z kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valvega. Kui on vaja, siis esitab ta tõendi kodeerimise kohta. Varem ta ei mõelnud kodeerimisele, kuni sattus vanglasse. Ta vahetab suhtlusringkonna välja. Kinnipeetav on nõus sellega, et talle määratakse kohustus mitte tarvitada alkoholi ning on kursis sellega, et kriminaalhooldaja võib selle kohustuse täitmist kontrollida igal ajal. Viimati karistati teda joobes juhtimise eest ning mõned varasemad karistused on samuti joobes juhtimise eest. Ta lubab, et kui kohus ta vabastab, siis hakkab ta tööle, esitab tõendi töötamise kohta ega joo enam. 4 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa B.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, B.Z-i ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.Z-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et karistusregistrist nähtuvalt on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetav kannab reaalset vangistust esimest korda, mistõttu võib selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning tema käitumine on algusest peale olnud nõuetekohane. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas ja tagasihoidlik. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht tuttavale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos elukaaslasega. Kinnipeetaval on vabanemisel ka garanteeritud töökoht, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetav ei soovi enam endiste sõprade ja tuttavatega suhelda, ega lasta end nende poolt mõjutada. Kuigi kinnipeetaval on probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning kuritegude toimepanemisi on soodustanud just alkoholi tarvitamine, saab kinnipeetav aru, et alkohol tekitab talle probleeme ning ta on motiveeritud muutma oma senist elustiili. Kohtu hinnangul võib B.Z-ile , arvestades tema käitumist vangistuses ja elutingimusi vabaduses, anda võimaluse näidata, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning ta on suuteline järelejäänud karistusaja kandma ära vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus B.Z-ile katseaja pikkusega 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik