Obsah (4)
§ 74§ 424§ 68§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-22-1707 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tallinn
§ 74
lg 4 alusel pikendada Enn Raudnõmmele Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 13.06.2024. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega tunnistati Enn Raudnõmm süüdi
§ 424
lg 2 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvati Enn Raudnõmme eelvangistuses viibitud aeg 8.-9.09.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning E. Raudnõmmele kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74lg 2 alusel määrati, et E.
Raudnõmmel tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti
§ 74lg-te 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui E.
Raudnõmm ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: ei tarvita alkoholi ning osaleb kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mis maandab riske liikluses või käsitleb eluviisi.
§ 75lg 4 alusel kohustati E.
Raudnõmme pöörduma kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse terve õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu, mille kohta tuli esitada tõend kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.04.2022 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 29.04.
- Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus E. Raudnõmme kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmise ajaks. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 8.06.2023 kohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse E. Raudnõmmele Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna E. Raudnõmm 16.05.2023 ja 17.05.2023 rikkus kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Kriminaalhooldusametnik loobus kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotlusest karistus täitmisele pöörata, vaid tegi ettepaneku pikendada süüdimõistetu katseaega kahe kuu võrra. Lisaks ettekandes toodule palub ta aga arvestada süüdimõistetu täiendava rikkumisena registreerimiskohustuse rikkumist 12.06.
- Süüdimõistetu E. Raudnõmm palub jätta vangistuse täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et taotlus E. Raudnõmme karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud, kuid selle asemel võib pikendada süüdimõistetu katseaega. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid pikendada tuleb süüdimõistetu katseaega.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab E. Raudnõmmele ette 16.05.2023 ja 17.05.2023 kriminaalhooldusametniku kontrollile allumata jätmist. Ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnikud soovisid 16.05.2023 süüdimõistetu elukohas kontrollida E. Raudnõmme alkoholi tarvitamise keelu täitmist, kuid see polnud võimalik. Kodus olnud lähedaste sõnul E. Raudnõmm kodus ei viibinud. E. Raudnõmm telefonile ei vastanud ja ise hiljem kriminaalhooldusametnikule tagasi ei helistanud. E. Raudnõmm on kriminaalhooldusametnikule 29.05.2013 antud kirjalikus seletuses väitnud, et märkas võõralt numbrilt tulnud kõnet alles õhtul kell 21.00 ning leidis, et kellaaeg on liiga hiline võõrale numbrile tagasihelistamiseks. Süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et märkas 16.05.2023 õhtul kella 21 ajal võõralt numbrilt tulnud vastamata kõnet, kuid kuna number oli võõras, sellele tagasi ei helistanud. 2
(6)Ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnikud soovisid 17.05.2023 süüdimõistetu elukohas kontrollida E. Raudnõmme alkoholi tarvitamise keelu täitmist, kuid see polnud võimalik. Koputuse peale keegi ust ei avanud, E. Raudnõmm kell 17.26 ja 17.28 telefonile ei vastanud ja ise hiljem kriminaalhooldusametnikule tagasi ei helistanud. Süüdimõistetu elukohale lisaks xxxxx kriminaalhooldusametnikud süüdimõistetule kuuluvat xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx xxxxx, kus süüdimõistetu käib xxxx tegemas. E. Raudnõmm xxxx ei viibinud, kell 17.44 telefonile ei vastanud ning ise hiljem kriminaalhooldusametnikule tagasi ei helistanud. E. Raudnõmm on kriminaalhooldusametnikule 29.05.2023 antud kirjalikus seletuses väitnud, et tema telefonis kriminaalhooldusametniku vastamata kõnesid ei ole ning on lubanud küsida Teliast telefoni väljavõtte. E. Raudnõmme selgituse kohaselt viibis ta 17.05.2023 maal ja ehitas traktorit. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu oma varasema seletuse juurde. Teliast kõneeristuse väljavõtet ei ole ta saanud, kuna elukaaslane on numbri ära kaaperdanud. Kuigi ta sel päeval viibis enamik aega xxxxxxxxx xxxx, võis ta just kella 17-18 vahelisel ajal sealt ära käia. Mobiiltelefoni kõneeristuse väljavõte tõendab, et 17.05.2023 on E. Raudnõmmele ( tel nr xxxxxxxx) kolmel korral (kell 17.25, 17.28 ja 17.44) helistatud. Süüdimõistetu on 2.05.2022 allkirjastanud dokumendi „kriminaalhooldusaluse, kellele on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume, kohustust selgitav lisa“, milles on ta kinnitanud, et on kättesaadav numbrilt +372xxxxxxxx. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on helistatud ametnike kasutuses olevalt numbrilt ja süüdimõistetu telefon andis kutsuvat tooni. Kuna E. Raudnõmmele määrati kohtuotsusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. E. Raudnõmm on 2.05.2022 allkirjastanud dokumendi „kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, milles muu hulgas on süüdimõistetule selgitatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste sisu ja nende rikkumise tagajärgi. Et talle on eraldi selgitatud kohustust olla telefonitsi kättesaadav ja tagasi helistada, nähtub ka juba varem viidatud dokumendist „kriminaalhooldusaluse, kellele on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume, kohustust selgitav lisa. Kohus ei kahtle E. Raudnõmme avaldatus, et ta 16.05.2023 helistamist ei kuulnud. Ent E. Raudnõmm ei ole esile toonud mitte ühtegi arvestatavat asjaolu, mis oleks tal takistanud kriminaalhooldusametnikuga hiljem ühendust võtta. E. Raudnõmme sõnul helistas talle nö võõras number. Kohustuse mitte tarvitada alkoholi selgitava lisa kohaselt on E. Raudnõmmele selgitatud, et kõne kohustuse kontrolliks võib teha ükskõik milliselt numbrilt iga kriminaalhooldusametnik, kes momendil piirkonnas kontrolle teostab ( punkt 7). Nimetatud dokumendi kohaselt on E. Raudnõmm kohustatud salvestama kriminaalhooldusametniku ja nooremametnike kontakti. Seega, kui E. Raudnõmm saab kõne mõnelt tundmatult numbrilt, peab ta arvestama võimalusega, et helistaja võib olla kriminaalhooldusametnik, kelle kõnele tuleb vastata ning vastamata jätmise korral viivitamatult tagasi helistada. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on süüdimõistetutel võimalik ametnikuga kontakteeruda kellaajast olenemata kas siis telefonitsi või sõnumi teel. Isegi kui E. Raudnõmm pidas kellaaega 21.00 kriminaalhooldusametnikule tagasihelistamiseks liiga 3
(6)hiliseks, saanuks E. Raudnõmm ametnikule tagasi helistada järgmise päeva hommikul, mida E. Raudnõmm samuti ei teinud. Kohtu arvates kriminaalhooldusametniku mobiiltelefoni kõneeristuse väljavõte, kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitused tõendavad kogumis usaldusväärselt, et kriminaalhooldusametnik 17.05.2023 õhtupoolikul kolmel korral süüdimõistetule helistas. Süüdimõistetu väide, et tema mobiiltelefon 17.05.2023 kriminaalhooldusametniku vastamata kõnesid ei kuvanud, on paljasõnaline ja tõendamata. Süüdimõistetu on lubanud oma mobiilioperaatorilt küsida kõneeristuse väljavõtte tõendamaks, et temani kriminaalhooldusametniku kõned ei jõudnud, kuid ta pole sellist tõendit kohtule käesoleva ajani esitanud. Kriminaalhooldusametniku avaldatu, kriminaalhooldusametniku mobiiltelefoni kõneeristuse väljavõte, kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitused, süüdimõistetu kirjalik seletus ja tema kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et E. Raudnõmm ei olnud kriminaalhooldusametnikule 16.05.2023 ja 17.05.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus süüdimõistetu 16.05.2023 ja 17.05.2023
§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust.
Kohtu arvates on E. Raudnõmm rikkumised toime pannud tahtlikult. Kriminaalhooldusametnik heidab E.Raudnõmmele ette 12.06.2023 registreerimiskohustuse rikkumist. Registreerimisleht tõendab, et 12.06.2023 kell 13.00 pidi E.Raudnõmm registreerimisele ilmuma. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu, ettenähtud ajal 12.06.2023 kell 13.00 E.Raudnõmm registreerimas ei käinud. Süüdimõistetu oli registreerimisajast teadlik, sest andis eelmisel registreerimisel (29.05.2023) selle kohta allkirja. Peale selle kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, et sai uue registreerimisaja kohta ka sedeli. Seega on registreerimislehe ja süüdimõistetu ütlustega tõendatud, et 12.06.2023 kell 13.00 pidi E.Raudnõmm registreerimisele ilmuma, kuid ta ei teinud seda. Kriminaalhooldusametniku väitel, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, ilmus E.Raudnõmm registreerimisele peale kriminaalhooldusametniku telefonikõnet kella 13.40 paiku. Süüdimõistetu ütluste kohaselt unustas ta registreerimisaja ära, arvates et peab tulema mingil muul päeval. Unustamine on küll inimlikult mõistetav, kuid ei õigusta registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Süüdimõistetu peab oma elu korraldama selliselt, et kohtuotsusega määratud kohustused saaksid täidetud. Olukorras, kus uue registreerimisaja kohta oli E.Raudnõmmele kaasa antud ka vastavasisuline sedel, saanuks süüdimõistetu hõlpsasti oma mälu värskendada ja tegeliku registreerimisaja kindlaks teha. Jättes 12.06.2023 ettenähtud ajal s.o kell 13.00 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumata ilma mõjuva põhjuseta, rikkus E.Raudnõmm tahtlikult
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Asjaolu valguses, et sel kuupäeval süüdimõistetu registreerimas siiski käis ( seda küll kriminaalhooldusametniku meeldetuletuse peale), ei loe kohus seda rikkumist raskeks. E. Raudnõmm on katseaja jooksul käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ka varasemalt. Erakorralise ettekande kohaselt süüdimõistetu rikkus 25.09.2022 alkoholi 4
(6)tarvitamise keeldu (tõendatud PPA indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ühes joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga), millise rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule esimese kirjaliku hoiatuse. Kuigi hoiatust pole erakorralisele ettekandele lisatud, kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu, et kriminaalhooldusametnik on teda selle rikkumise eest hoiatanud. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu 21.11.2022 kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust, kuna ta keeldus indikaatorvahendisse puhumast, mida tõendab ka koduxxxxx leht. Kriminaalhooldusametniku väitel tegi ametnik selle rikkumise eest süüdimõistetule teise kirjaliku hoiatuse, mida kinnitas kohtuistungil ka süüdimõistetu ise. Kuigi süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt takistas 21.11.2022 kontrollile allumist tema tervislik seisund ( oli valudes pikali, mis nähtub ka koduxxxxx lehest), ta kriminaalhooldusametniku hoiatust ei vaidlustanud. Käesoleva menetluse raamidest väljub hinnangu andmine, kas 21.11.2022 kontrollile allumise kohustuse rikkumise eest hoiatuse määramine oli õiguspärane. Kohus lähtub asjaolust, et kriminaalhooldusametnik rikkumise tuvastas ja tegi süüdimõistetule selle eest hoiatuse. Kuna varasemate rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik ise juba süüdimõistetut hoiatanud, et saa kohus käesolevas menetluses nende eest enam mingeid meetmeid kohaldada. Ent eeltoodu iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et E. Raudnõmm on ka varem korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning käesoleval juhul pole seega tegemist esmakordsete eksimustega. Registreerimisleht tõendab, et E. Raudnõmm on registreerimiskohustust kuni 12.06.2023 täitnud korrektselt. Ettekande kohaselt on kriminaalhooldusametnikud kontrollinud süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keelu täitmist 14. korral, kuid rikkumisi pole tuvastatud. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel töötamise registri 7.06.2023 andmetel töötab E. Raudnõmm xxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s kraanajuhina, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Peale selle kinnitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et süüdimõistetu on täitnud ka sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse ning vaimse tervise õe vastuvõtule pöördumise kohustuse. Eelnev iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. E. Raudnõmmele on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kohustused. E. Raudnõmm neid tingimusi ei ole täitnud. Selline võimalus on E. Raudnõmmele antud veel ka kohtuotsuse täitmise käigus, kui 25.09.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest ja 21.11.2022 kontrollile allumise kohustuse rikkumise eest kriminaalhooldusametnik E. Raudnõmme kahel korral hoiatas. Vaatamata sellele on E. Raudnõmm jätkanud rikkumiste toimepanemist, jättes 16.05.2023 ja 17.05.2023 kriminaalhooldaja kontrollile allumata ning 12.06.2023 ettenähtud ajal registreerimisele ilmumata. Asjaolu, et E. Raudnõmme rikkumised on korduvad, annaks iseenesest alust ka kaaluda Tartu Maakohtu 13.04.2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistuse
§ 74lg 4 alusel täitmisele pööramist.
Samas on tegemist esimese kohtule esitatud erakorralise ettekandega. Katseaja lõpuni on veel pikk aeg. Kuna esineb ka palju süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (täidab valdavalt korrektselt registreerimiskohustust ja valdavalt ka alkoholi tarvitamise keeldu, on tööga hõivatud), nõustub kohus kriminaalhooldusametniku kohtuistungil avaldatud seisukohaga ning peab vangistuse täitmisele pööramist samuti veel põhjendamatuks. Seda enam asjaolu valguses, et peamine karistuse eesmärk – süüdimõistetu hoidumine uute süütegude toimepanemisest on seni täidetud. Kuna süüdimõistetu on siiski käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, peab kohus vajalikuks
§ 74lg 4 alusel pikendada 5
(6)katseaga. Rikkumiste arvu arvestades peab kohus põhjendatuks pikendada katseaega 2 kuu võrra nagu taotles kohtuistungil kriminaalhooldusosakonna esindaja. Mõne uue rikkumise toimepanemisel on kriminaalhooldusametniku taotlusel kohtul võimalik karistuse täitmisele pööramist kaaluda edaspidi. Seniste rikkumiste arvukust arvestades võib karistuse täitmisele pööramise tingida ka mõni ühekordne ( eraldi võttes isegi vähese raskusastmega) rikkumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)