lg 1 alusel taotluse saada luba seada kinnistusraamatusse X ja Yi ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga x (Xx, Xx, Harjumaa) käsutamise keelumärge nii, et see keelab Xl tema omandit kinnistust käsutada. MTA menetluses on MV maksuvõla sissenõudmine. MV maksuvõlg seisuga 13.02.2023 on kokku 101 866,70 eurot, sh põhivõlg 81 240,70 eurot, sunniraha 250,00 eurot ning maamaks 1060,12 eurot. 30.05.2022 ja 20.09.2022 on koostatud intressinõuded kokku 20 626,00 eurot. Igapäevaselt arvestatakse tasumata maksuvõlalt intress, mille suuruseks seisuga 13.02.2023 on 7092,02 eurot. Maksuvõlg on kujunenud 09.03.2022 koostatud maksuotsuse nr 12.2-3/055238123 alusel, millega määrati MV-le täiendavalt maksusumma 61 861,66 eurot maksustamisperioodi 10.2020– 05.2021 eest. MV ei deklareerinud sellel perioodil tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete 3-23-315 deklaratsioonidel (TSD) ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Sel ajal, kui MV deklareeris maksukohustusi (10.2020–05.2021), viidi äriühingust välja ettevõtlusega mitteseotult raha, mida saanuks kasutada deklareeritud maksukohustuste tasumiseks. Lisaks on äriühingul deklareeritud (käibedeklaratsioonidel (KMD) perioodidel 03.2021–05.2021 ja 03.2022 ning TSD-del perioodidel 04.2021–06.2021 ja 12.2021) ja tasumata jäänud maksukohustused 18 068,92 eurot. Praeguse taotluse esitamisega alustab maksuhaldur puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Vastutusmenetluse raames on MTA alustanud vastutusotsuse koostamisele suunatud vastutusmenetlust ka IJ suhtes, kes võttis maksuvõla tekkimise ajal äriühingu tegevusest osa tegeliku juhina maksukorralduse seaduse (
) § 40 lg 11 tähenduses. Puudutatud isik oli MV juhatuse liige 28.12.2017–14.06.2021 (alates 28.02.2020 ainus juhatuse liige). Maksuotsusega määratud ja deklareeritud maksukohustustest tulenev võlg tekkis MV-le tema juhatuse liikmeks oleku ajal. MV seadusliku esindajana oli puudutatud isik vastutav äriühingu
-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuotsusega lõppenud maksumenetluse käigus selgus, et äriühing oli jätnud kajastamata ettevõtlusega mitteseotud kulutused. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumine on seotud puudutatud isiku süülise tegevusega. MV juhatuse liikmena jättis ta kontrollimata äriühingus toimuva. Puudutatud isik ei huvitunud volitatud esindaja tegevusest ning ei võtnud äriühingu seadusliku esindajana mingil moel osa MV tegevusest. Sellega seoses rikkus ta raskest hooletusest ettevõtlusega mitteseotud tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kohustust. Puudutatud isik on vähemalt raskest hooletusest rikkunud
§-s 8 nimetatud kohustusi. Ta jäi oma kohustuste täitmisel passiivseks ja ükskõikseks ega astunud juhatuse liikme kohalt tagasi. Puudutatud isik juhtis äriühingut ainuisikuliselt ning seetõttu saab äriühingu poolt rikutud kohustusi omistada just temale, kuna tema oli kohustatud täitma
-st ja teistest maksuseadustest tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik oli MV nimel Swedbank AS-is avatud pangakonto allkirjaõiguslik isik ning pangakaardi kasutaja. IJl sellised õigused puudusid. SEB Pank AS-is avatud pangakonto deebetkaarti valdaja oli puudutatud isik. SEB ärikliendi internetipanga leping sõlmiti 28.05.2012 ning kasutusõigust omasid muu hulgas puudutatud isik ja IJ. Puudutatud isik ei uurinud äriühingu dokumentatsiooni, ei tundnud huvi äriühingu majandustegevuse vastu ega teadnud väidetavalt midagi äriühingu tehingutest. Kuna IJ oli MVs volitatud isik ja tegevjuht ning on puudutatud isiku poeg, võib eeldada, et nad on tihedates perekondlikes suhetes. Seega oli puudutatud isikul võimalik saada teavet äriühingus toimuvast. Puudutatud isikul on pikk ettevõtluskogemus, ta oli MV juhatuse liige alates 2017. aastast ning on praeguseni osanik, seega on talle hästi teada juhatuse liikme kohustused. Lisaks põhivõlale 67 278,24 eurot on põhjendatud temalt sisse nõuda maksuvõlalt arvestatud intress 20 626,00 eurot. Samuti on puudutatud isiku juhatuse liikmeks olemise ajal tasumata deklareeritud maksukohustused (perioodil 03.2021–05.2021). MV-l puudub piisav vara oma kohustuste täitmiseks. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on seega seadusest tulenev puudutatud isiku solidaarne vastutus MV-ga maksuotsusega määratud ja deklareeritud 87 904,24 euro suuruse (61 861,66 eurot maksuotsusega määratud summa ja 5416,58 eurot deklareeritud maksukohustused ning intress 20 626,00 eurot) maksuvõla eest. Puudutatud isiku passiivne tegevus ettevõtte juhtimisel näitab, et tema suhtumine seaduste järgimisse (juhatuse liikme kohustused) ja seega ka riiklike maksude tasumisse ei ole korrektne. See võib viidata asjaolule, et ta ei asu võimalikku nõuet vabatahtlikult tasuma ja on suur oht, et isik muudab ennast pärast menetlusest teada saamist varatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt saab puudutatud isik Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt keskmiselt 505,77 eurot. Praegu ei ole võimalik hinnata temale tehtavate väljamaksete võimalikku suurenemist. 2
lg 1 p 1 alusel selliselt, et keelumärge keelaks puudutatud isikul kinnistut käsutada. Maa-ameti tehingute andmebaasi kinnisvara hinnastatistika kohaselt on eelneva aasta jooksul kõnealuses piirkonnas tehtud tehingute keskmiseks maksumuseks 158 735,00 eurot. Sellest pool ehk arvatav puudutatud isiku osa ühisvarast on 79 367,50 eurot, mis tagab enamiku võimalikust vastutuskohustusest. Puudutatud isikule suunatud käsutamise keelumärke kandmine ühisvaraks olevale ja hüpoteekidega koormamata kinnistule on maksukohustuslast kõige vähem koormavam ega piira teda rohkem, kui on vaja vastutusotsuse täitmiseks. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi kohaselt on puudutatud isiku omanduses sõiduk BMW X6, ehitusaasta 2008, mille väärtuseks võib olla 12 500 kuni 16 500 eurot. Kuna sõiduk on likviidne vara, mille puhul registrikanne on formaalne ega näita omandiõigust, ei ole nimetatud sõiduvahendile keelumärke seadmine otstarbekas. Väikelaevu puudutatud isik ei oma. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel kuulub talle väärtpaberikonto nr xx. Kontol on Coop Pank AS-i 250 nimiväärtuseta aktsiat. Tulenevalt
¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt
§-s 122 loetelule. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 87 904,24 eurot. 3
lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud, esitatud on taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. MTA kohustas 09.03.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/055238-12 MV-d tasuma maksusumma 61 861,66 eurot. MTA tuvastas selles, et MV ei deklareerinud vaadeldaval perioodil tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Lisaks on äriühingul perioodidel 03.2021–05.2021 ja 03.2022 ning TSD-del perioodidel 04.2021–06.2021 ja 12.2021 deklareeritud maksukohustused jäänud tasumata. Tasumata on ka sunniraha 250 eurot ning maamaks 1060,12 eurot. Ei nähtu, et intressinõue ületaks selle arvestamise aluseks olevat maksunõuet (
Puudutatud isik oli MV juhatuse liige 28.12.2017–14.06.2021 ning alates 02.09.2015 kuni praeguse ajani äriühingu ainuosanik. MTA algatas kohtule esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine
Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik on rikkunud raskest hooletusest
lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab ta MV maksukohustuse täitmise eest. Ta on jätnud tagamata
-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Seega ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu ja kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Saab nõustuda MTA-ga, et puudutatud isiku sissetulekud ei ole piisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täielikuks täitmiseks. Taotluses on ära näidatud, et MV maksuvõlga ei ole õnnestunud äriühingult endalt täielikult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud rohkem kui kolm kuud. MTA on näidanud ära, et MV-le kuuluvatel pangakontodel puudub piisavalt raha maksuvõla tasumiseks. Äriühingul puudub selline registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Äriühingule kuuluvad sõidukid, millele MTA on seadnud keelumärked, kuid sõidukid ei ole kasutuses. MV deklareeris viimati maksustatavat käivet KMD-l 2022. a märtsis ning tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid TSD-l 2021. a juunis. Järelikult ei ole MV tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine
Samuti vastutab puudutatud isik taotluses märgitud andmete kohaselt MV maksuvõla eest, kuna ta oli äriühingu juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
). MV õigusvõime ei ole lõppenud (ÄS § 391 lg 4 ja
). Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud puudutatud isiku suhtes, kui ta esitab tagatise
Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, saab nõustuda MTA-ga, et täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku maksukohustust 87 904,24 eurot ning tema ühisomandisse kuuluva kinnisasja hinnangulist väärtust 158 735 eurot, on 4
lg 11 kohaselt juhul, kui
§-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel isikul, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Nimetatud muudatus jõustus 01.01.2019. Seadusandja eesmärgiks oli näha seaduse tasandil ette haldusõiguslik vastutus isikule, kes tegelikkuses on ühingu maksuvõla põhjustajaks. Kuna äriühingut kontrollis ja toiminguid tegi IJ, on ka temal vastutus maksuvõla tekkimise eest. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Puudub mistahes seos puudutatud isiku käitumise ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel. Halduskohtu määrusest ei ole väljaloetav, millised on need asjaolud, mis viitavad vastutusotsuse tegemise võimalikkusele. Halduskohus on üksnes leidnud, et ei esine aluseid, mis selle tegemise välistaksid. MTA taotluse kohaselt on puudutatud isik rikkunud raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, kuid ei ole aru saada, milles see täpsemalt seisneb ja millise seadusesätte kohaselt pidanuks ta IJ üle kontrolli teostama. Puudutatud isik oli n-ö formaalne juhatuse liige ja seda algusest peale. Tal puudus ja puudub kogemus äriühingute juhtimisel. Isiku passiivsust ei saa automaatselt võrdsustada raske hooletusega. Puudutatud isiku puhul ei saa rääkida mõistmisest ja teadmisest, et oma passiivse tegevusega rikub
§-s 8 nimetatud kohustusi, veelgi enam soovib seda.
ei võimalda selliste isikute vara arestida, kes oma vara sundtäitmise eest ei peida või kellel ei ole lihtsalt piisavalt rahalisi vahendeid. Taotluses ja kohtumääruses ei ole mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et määruskaebuse esitaja oleks oma varalist seisundit kahjustanud või hakkaks seda tegema. Maksuhaldur ei ole esile toonud ka asjaolusid, mis välistaks IJ vastutuse, kes oli ettevõte tegevjuhi ja vara valitsejana tegelikkuses ühingu maksuvõla põhjustajaks. 4. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastutusotsuse tegemise eeldused on selgelt täidetud. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda
See, kas äriühingu juhatuse liige vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist. Kui äriühingul on vaid üks juhatuse liige, vastutab tema äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise eest ning äriühingu maksuseaduste rikkumised on temale omistatavad. Maksuhaldur on tuvastanud, et puudutatud isik oli võlgnevuse tekkimise ajal MV ainus juhatuse liige ja ta allkirjastas MV 2019. a majandusaasta aruande. Ühtlasi on ta äriregistri kohaselt MV ainuosanik. Puudutatud isik oli MV nimel Swedbank AS-is avatud pangakonto allkirjaõiguslik isik ning pangakaardi kasutaja, samuti SEB Pank AS-is avatud pangakonto deebetkaardi valdaja. SEB ärikliendi internetipanga leping sõlmiti 28.05.2012 ning kasutusõigust omas teiste hulgas puudutatud isik. 5
-st tulenev võimalus panna maksuvõla eest vastustama tegevjuht ei välista puudutatud isikule vastutusotsuse tegemise võimalikkust. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmine ei tähenda ka seda, et kohtud on puudutatud isiku raske hooletuse maksude tasumata jätmisel lugenud tõendatuks, vaid see tuleb tuvastada vastutusotsuses. Täitetoimingu lubamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
¹ alusel loa andmine on prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Kui isik on varem oma äritegevuse korraldanud selliselt, et maksukohustust vältida, siis võib eeldada, et sarnane soovimatus säilib tal ka tulevikus. Kuivõrd puudutatud isiku viimaste aastate sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatavate kohustuse täitmiseks 87 904,24 euro ulatuses, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke taotlemine on ainuke proportsionaalne võimalus tagada tekkivat nõuet. Puudutatud isik pole selgitanud, kuidas keelumärke kandmine kinnistusraamatusse teda koormab ja kuidas teisiti saaks maksuhaldur oma nõuet tagada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11). Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Kui kavandatav vastutusotsus seonduks äriühingu deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustega, on aktsepteeritav, et maksuhalduri piisavalt põhjendatud kahtlus võib olla tekkinud ka äriühingu maksuvõla sissenõudmise menetluse tulemusel (vt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p-d 9–14; Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-556, p 6). 6. Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul on maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist). Seega ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3; 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p-d 11 ja 13; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). 7. Puudutatud isikule vastutusotsuse tegemist ei muuda võimatuks asjaolu, et ta ei võtnud äriühingu juhtimisest osa aktiivselt ja juhtis ettevõtet vaid formaalselt. Puudutatud isik võis ainsa juhatuse liikmena rikkuda juhatuse liikme hoolsuskohustust ka oma tegevusetuse tõttu (vt nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 13).
lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava
-st ja maksuseadusest 6
lg 1 järgi välistada, andes tegevjuhile või muule isikule äriühingu esindamiseks n-ö täisvolituse. Kuigi
lg 1 ei kohusta seaduslikku esindajat täitma kõiki kohustusi vahetult ise, eeldavad
lg-s 1 sätestatud kohustused siiski, et juhatuse liige hoiab end üldjoontes toimuvaga kursis ehk tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Olukord, kus äriühingu seaduslik esindaja jätab volitatud esindajale piiramatu tegutsemisvabaduse ja loobub igasugusest sisulisest kontrollist tema tegevuse üle, kujutab endast käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist võlaõigusseaduse § 104 lg 4 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus nr 3-18-1465, p-d 15 ja 18). Vastutusotsuse tegemist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et tekkinud maksuvõla eest võib
See, kas ja millises süü vormis puudutatud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega vastutab või kas maksuvõla eest vastutab
lg 1 alusel IJ, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel. Nagu MTA on halduskohtule esitatud taotluses märkinud, on vastutusotsuse koostamisele suunatud vastutusmenetlust alustatud ka IJ suhtes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad ka muud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. MV-l on maksuvõlg, mida ei ole kustutatud (
Möödunud ei ole maksusumma määramise kolmeaastane aegumistähtaeg (
Kuna maksuhaldur on asunud äriühingu maksuvõlga sisse nõudma (vt MTA taotluse p 11), on samuti täidetud
MV õigusvõime ei ole lõppenud. 8. MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Siinkohal ei või sundtäitmise olulist raskendatust või võimatust samastada asjaoluga, et füüsilisel isikul ei oleks tõenäoliselt piisavalt raha, et vastutusotsust hiljem kohe täies mahus täita, vaid oluline on ka isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27). Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul piisavalt põhjust järeldada sundtäitmise olulist raskendatust ka puudutatud isiku senise tegevuse põhjal. Nagu MTA on taotluses märkinud, on puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal jätnud MV riiklikud maksud tasumata. Samas on tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille arvelt oleks saanud täita maksukohustused. Puudutatud isik on maksuvõlgnevuste tekkimise ajal äriühingu ainsa juhatuse liikmena jäänud passiivseks ega ole teinud midagi selleks, et täita oma seadusjärgset kohustust tagada maksude õigeaegne tasumine. See annab põhjendatud aluse kahelda, et puudutatud isik täidaks võimaliku vastutusotsusega määratud kohustuse vabatahtlikult ja ei üritaks selle vältimiseks oma vara peita. Põhjendatud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatutest ei eelda seda, et isik oleks juba astunud samme oma varalise seisundi kahjustamiseks nt vara võõrandamise kaudu.
alusel täitmist tagavate toimingute sooritamise eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-413, p 22). 9. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et arvestades puudutatud isiku tulevast võimalikku maksukohustust ning tema ühisomandisse kuuluva kinnisasja hinnangulist väärtust, on tema kinnisasjale seatud keelumärge proportsionaalne meede. See ei sea erilisi piiranguid isiku igapäevasele elukorraldusele. Ka määruskaebuses ei ole väidetud, et tegemist oleks ebaproportsionaalse meetmega. Kuigi keelumärkel võib olla mõju ka mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, on selline piirang ajutine ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlik (vt Riigikohtu 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141, p 13). 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.