lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale 2 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 14.10.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10780 kuulutati välja A. A. pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Eve Selberg. 17.04.2023.a esitas A. A. (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 19.04.2023.a määrusega. 25.06.2023 esitas pankrotihaldur kohtule 25.06.2023 aruande, mille kohaselt palus lõpetada A. A. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
Esitatud aruande kohaselt:
mõttes. Haldur on seisukohal, et edasine pankrotimenetlus ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ning puudub vajadus pankrotimenetluses täiendavate kulude tekkimisele. Koos pankroti väljakuulutamisega algatas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - lõpetada A. A. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; - Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri kohustustest; - Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 554,40 eurot (sh käibemaks), ning mõista tasu välja Advokaadibüroo CLARUS kasuks; - Anda võlgnikule menetlusabi summas 554,40 eurot (sh käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks; - Jätkata A. A. suhtes kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada usaldusisikuks võlanõustaja E. M. (e-post :xxx), kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et A. A. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse põhjuseks oli kergemeelne laenude võtmine, töö kaotus ja pikaajaline töötus. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. A. A. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud OK Incure OÜ nõue summas 402,82 eurot; OK Incure OÜ nõue summas 1 996,56 eurot, OK Incure OÜ nõue summas 3 776,07 eurot; Gelvora Sergel OÜ nõue summas 5 734,12 eurot; PlusPlus Capital AS nõue summas 702,92 eurot; Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 360 eurot; Kohtla-Järve Ahtme mnt 73 KÜ nõue summas 1 414,89 eurot; Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova nõue summas 409,71 eurot ja Aktiva Finants OÜ nõue summas 7 677,28 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selbergi halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada 5 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 14.10.2022 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 14.10.2022, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks E. M., kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks E. M. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Haldur taotleb tasu määramist
lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022 tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot; alates 01.01.2023 moodustab tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammäär 725 eurot. Kokku on haldur kulutanud pankrotimenetluses 7 tundi arvestusega 66 eurot tunnis, seega tasu kokku 462 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 544,40 eurot. Haldur palub määrata halduri tasuks 544,40 eurot (sh käibemaks) ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 544,40 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 462 eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku 544,40 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab A. A.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 544,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta 7 riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.