4-22-3997 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-22-3997 (kohtueelses menetluses 2302,22,015467) Kohtukoosseis k

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt ei ole otsuses arvestatud esitatud vastulausega, millega rikuti

§ 74lg 1 p-s 8 sätestatut.

Väärteoprotokollis märgitud sõiduki registreerimismärgiga XXX kiiruse ületamine ei ole tõendatud. PPA poolt esitatud piltidest ja videost nähtuvalt ei ole fikseeritud sõiduki registreerimismärgiga XXX kiiruse ületamine, samuti nähtub videolt, et protokollis märgitud kellaajal 16.01 oli sõiduki kiiruseks 45 km/h, seega ei ületatud sellel kellaajal suurimat lubatud sõidukiirust. Samuti pole väärteoprotokollist tuvastatav sõiduki ja politseipatrulli asukohad kiiruse mõõtmise ajal. Väärteoprotokoll on koostatud puudulikult. Otsus ei ole põhjendatud ega tõendatud. Otsus on tehtud

sätete rikkumistega. Kohtuistungid käesolevas asjas on toimunud järgmiselt: 19.12.2022, 06.02.2023, 10.03.2023, 28.04.2023 ja 12.05.2023. Kohtuvaidlustes 12.05.2023 kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Tema ei ole 14.10.2022 kiirust ületanud, usaldab sõiduki spidomeetri näitu. Kahtlusi tekitab liiklusjärelevalve, mille käigus ta peatati. Menetluse käigus esitatud vastulauses esitatud taotlused olid suunatud õigusnormide rikkumiste tuvastamisele. Talle ei räägitud rikkumisest selgelt, paluti põhjendamatult muuta sõiduki asukohta. Väärteoasjas on olemas 2 väärteoprotokolli, mis on sisestatud andmete kohaselt sarnased, kuid vormistatud erinevalt. Märkides rikkumise kellaajaks 16.01, ei ole täidetud väärteomenetluses sätestatud nõue väärteo toimepanemise aja osas. Kohtutoimikus oleval pildil on märgitud kellaaeg 16.01 ja kiirus 69 km/h, sellelt pildilt ega ka videosalvestuselt ei ole sellel kellaajal näha sõiduki numbrit. Kiirust ei mõõdetud vastavalt kasutusjuhendile kuna kiirust mõõtes hoiti seadet käes. Videolt on näha 2 / 19 4-22-3997 käte värisemist, sõiduk ei asunud lähedal. Testimise videol pole heli kuulda, aga vastavalt tunnistaja L ütlustele peab heli ikkagi olemas olema. Tunnistajate ütlused on vastuolulised. Esiteks K ütles istungil, et tema testis seadet hommikul, kuid see ei vasta tõele. Teiseks ütles K, et tema pole protokollile midagi kirjutanud, kuid ka see ei vasta tõele. Temale ei pakutud hoiatustrahvi võimalus, kui seda oleks pakutud oleks ta nõus olnud. Protokollidel olev allkiri erineb. V K selgitas talle, et kui auto numbrit ei ole näha, siis koostatakse protokoll. Samuti ütles V K, et ainult tema suhtles ning protokolli koostaja istus autos, mis ei vasta tegelikkusele. M O ei tulnud kordagi autost välja. O ei saanud teda peatada, tema istus autos. Mõõtmine ei toimunud õiguspäraselt, vahest on sihik muru peal, ei ole otse ja vahest sõiduki peal. Videosalvestuste metaandmed on erinevad, mis annab alust nende usaldusväärsuses kahelda. Kaebaja leiab, et tema juhitud sõiduk ei ole kiirust ületanud, mõõdeti mõne teise sõiduki kiirust, palub väärteomenetlus tema suhtes seoses väärteokoosseisu puudumisega

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Repliigi korras märkis kaebaja, et kasutusjuhendi alusel ei ole mõõtmist ega seadme testimist teostatud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas 12.05.2023 kohtuistungil, et Armen Andranikyani süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Väärtegu on õigusvastane ning õigusvastasust välistavad asjaolud KarS §-de 30 ja 27 alusel puuduvad. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet LaserCam 4, seadmel on olemas kehtiv taatlustunnistus ning tunnistus oli olemas ka kiirusemõõtmise ajal 14.10.2022. Kiiruse mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat. Enne mõõtmist teostati seadmel töökorrasoleku testid. LaserCam 4 puhul on tegemist lasertüüpi kiirusmõõturiga ning lasertüüpi seadmetel ei ole kehtestatud nõudeid doppleri helisignaali kohta. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määrusest nr 78 tulenevalt peab lasertüüpi seadmega järgima kahte nõuet: laserkiirusemõõtur peab olema suunatud mõõteobjektile ja mõõtesignaali sihtmärgi alas ei tohi olla teisi sõidukeid. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas, et Armen Andranikyani poolt esitatud väide nagu mõjutaksid seadme alumiiniumkorpusel olevad kriimud seadme sisemist elektroskeemi ja komponente ning muudaksid seadme testid ja fikseeritud kiiruse näidu ebausaldusväärseks, on tõendamata. Seda on kinnitanud ka E OÜ juhtivtöötaja T V. Armen Andranikyani väide nagu ei oleks sihtpunkt seostatav kaadris oleva sõidukiga ning ei asuks liikuva sõiduki peal, on ebaõige. Sihiku haarad on sõiduki peal, laserkiire dispersioon mõõdetud kiiruse juures on 69 km/h, kaugus 386,50 meetrit ning diameeter 39 sentimeetrit, mis tähendab, et laserkiire ei lange ainult sihiku peale, vaid sihiku raadis on 19,5 sentimeetrit. Samuti nähtub “Prolog“ väljavõttelt, et sihiku keskmine täpp on täpselt numbrimärgi peal. Tunnistajate ütluste usaldusvääruse osas märkis kohtuväline menetleja, et need on suures osas omavahel kooskõlas ning ei ole alust arvata, et keegi oleks andnud valeütlusi või esitanud valeandmeid. MTM 13.12.2018. a määrusega nr 64 on kehtestatud mh nõuded asutusele ehk Politsei- ja Piirivalveametile kui pädevale mõõtjale nendes mõõtevaldkondades, mida ei teostata eriseaduse alusel kehtestatud õigusaktide järgi, kuid milliste mõõtmiste puhul peab asutus vajalikuks, et mõõtetulemuste jälgitavus oleks tõendatud vastavalt mõõteseadusele. Teisi mõõtevaldkondi, s.h sõidukite kiiruse mõõtmist ja etanooli mõõtmist isiku väljahingatavas õhus, reguleerivad eriseadused ja nende alusel välja antud õigusaktid mõõteprotseduuri nõudeid. Armen Andranikyanil on ka varasem karistus LS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest, rahatrahv on jätkuvalt tasumata. Isiku kiirusületamise suurus on II lõike lähedane ning ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid, vastupidiselt menetlusalune isik on teo täielikult vaidlustanud ja lisaks üritab tekitada kahtlust mõõteprotseduurile ja seadmele kehtestatud nõuete osas. Armen Andranikyanile määratud karistus on kooskõlas KarS§ 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestab 3 / 19 4-22-3997 menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud materiaalõigust ega menetlusnorme, seega puudub alus kaebuses esitatud põhjendustel kohtuvälise menetleja 01.11.2022. a otsuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära asjatundja, tunnistajad ja kaebaja ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Armen Andranikyani süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud. Kohus käsitleb esmalt (I), kas kaebaja on toimepannud temale etteheidetud süüteo ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, teiseks (II), kas on toimunud menetlusnormide olulisi rikkumisi ning viimaseks (III) lahendab asja. I Kaebaja Armen Andranikyan on enda politseile esitatud vastulauses (väärteotoimik lk 9), kohtule esitatud kaebuses (lk 2-3) ja kohtulikul uurimisel antud ütlustes (lk 171) eitanud asjaolu, et tema poolt juhitud mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust. 28.04.2023 kohtuistungil andis kaebaja ütlusi, mille kohaselt tema 14.10.2022 kella 16.00 paiku juhtis mootorsõidukit Chrysler Neon riikliku registreerimismärgiga XXX Tallinnas Pirita teel Kose tee suunas, kuid sõitis lubatud kiiruse piires. Kaebaja sõnul oli liiklus tihe mõlemas suunas, tema ees, taga ja kõrval liikus ka teisi sõidukeid, mõni sõiduk sõitis temast kiiremini ning tema juhitud sõiduk kiirust ei ole ületanud. Juhtis tähelepanu, et salvestus kiiruse mõõtmise ületamise osas on alla minuti pikkune ehk äärmiselt lühiajaline ning võidi mõõta ka teises suunas liikuva auto kiirust. Kohus leiab, et asjas kogutud ja uuritud tõenditega on kaebaja ütlused selle kohta, et tema ei ole mootorsõidukit Chryler Neon riikliku registreerimisnumbriga XXX juhtides 14.10.2022 kella 16.01 ajal Tallinnas, Pirita teel Kose tee suunas kiirust ületanud, ümber lükatud ja tema süü tõendatud. Kohus märgib, et loeb kaebaja ütlused usaldusväärseks vaid osaliselt, nimelt selles, et tema juhtis 14.10.2022 kella 16.01 ajal sõidukit Chrysler Neon riikliku registreerimismärgiga XXX Tallinnas, Pirita teel, Kose tee suunas, autos viibis samal ajal tema kaks alaealist last ning tema juhitud sõiduk peatati politseiametnike poolt. Ülejäänud osas ehk kiiruse ületamata jätmise osas ei ole kaebaja ütlused usaldusväärsed ega lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu selles osas jätab kohus kaebaja ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Pirita tee asub Tallinnas, asulasisesel teel, millises kehtib kiiruse piirang kuni 50 km/h. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja 14.10.2022 kell 16.01 Pirita teel mootorsõidukit Chrysler Neon riikliku registreerimismärgiga XXX juhtis. Vaidlus on selles, kas kiirust ületas kaebaja juhitud sõiduk või mõni teine sõiduk. Kohtu hinnangul on kaebaja ütlused selle kohta, et tema juhitud mootorsõiduk ei ületanud kiirust, ümber lükatud järgnevaga. PROLOG BACK OFFICE 14.10.2022 salvestuse andmetega on tõendatud, et kiiruse ületamist mõõdeti seadmega LaserCam 4 LE1148, salvestuse ID 009212, kuupäev ja kellaaeg 14.10.2022 16:01:15. Salvestuse andmetest nähtuvad veel järgmised asjaolud: politseijaoskond 70008747 – Põhja Prefektuur, kasutaja 001117 – V K, käsitsi kiiruse salvestamine, kaamerarežiim D4, laiuskraad N59’27.4365 pikkuskraad E024’48.7048. Paremal poolt nähtub maksimaalne kiirus 4 / 19 4-22-3997 69 km/h ja kiiruse piirang 50 km/h. Salvestatud sündmusest nähtub, et 14.10.2022 kell 16.01.15 mõõdeti kiiruseks 69 km/h kaugus mõõtjast oli sellel hetkel 386,50 m. Kellaaegadel 16.01.1516.01.16 kiirus 69 km/h. 16.01.16 kiirus 68 km/h. 16.01.17 0 km/h. 16.01.20-16.01.20 60 km/h. 16.01.21 59 km/h. 16.01.21 0 km/h. 16.01.22 53 km/h. 16.01.22 52 km/h. 16.01.23 0 km/h. 16.01.28-16.01.29 ja 16.01.31 46 km/h. 16.01.29 ja 16.01.31 0 km/h. 16.01.33 ja 16.01.34 46 km/h, 45 km/h, 0 km/h. 16.01.35 45 km/h. 16.01.36 44 km/h ja 0 km/h, 16.01.37 – 43 km/h, 42 km/h ja 41 km/h. 16.01.38 – 40 km/h, 39 km/h ning 16.01.39 on 38 km/h ja 0 km/h. Sama lehe pöördel asuval vasakpoolsel pildil nähtuvad kellaaeg 16.01.16 ja kuupäev 14.10.2022, laiuskraadid, kasutajatunnus Kasu001117, kes mõõtmist teostas – V K – ning kiirus 69 km/h. Nähtub ähmane auto kujutis ning esitulede keskele suunatud seadme sihik kauguselt (D) 379,9 meetrit. Parempoolsel pildil nähtub kuupäev ja kellaaeg 16.01.34 ning selgelt on eristatav sõiduk ja selle registreerimisnumber XXX. Kasutajatunnus Kasu001117, kasutaja V K. Alumisel eraldiseisval pildil nähtub asukoha kaart ehk GPS andmete asukoha kaart koos kuupäeva (14.10.2022), kellaaja (16:01:15), maksimaalse mõõdetud kiiruse (69 km/

1. h)ja kiiruse piirangu (50 km/
2. h)andmetega. Samuti nähtuvad all seletused lühenditele ning asjaolu, et dokument on trükitud 17.10.2022 (väärteotoimik lk 3-3p). Märgitud väljatrükk pärineb kiiruskaamerasalvestisest, millist kohus ka vahetult uuris. Märgitud Prologi andmed langevad täielikult kokku kohtus vahetult uuritud LaserCam 4 LE1148 seadme videosalvestusega kiirusemõõtmisest. Märgitud salvestiselt (väärteotoimiku lisa, CD-R plaat, kirjega 2302,22,0154,67) nähtub üheselt, et seadme sihik on suunatud kogu mõõtmise aja ühele autole, milline läheneb nö kaamerale ehk auto sõidab politseipatrulli poole. Tõepoolest mõõtmise alguse faasis on auto kujutis ähmane ning numbrimärk ei ole loetav, kuid salvestise 15 sekundil on auto registreerimise märk XXX selgelt loetav ning äratuntav on, et auto on tumedat värvi. Salvestise nimega LE1148_221014_160115_009212.asf minutil 00.0000.01 ajal on nähtav mõõdetud mootorsõiduki kiirus, milleks on 69 km/h ning auto lähenedes kiirusmõõtmisseadmele ehk seisvale politseiautole kiirus väheneb. Kohus juhib tähelepanu, et kiiruse mõõtmine on katkenud (0 km/
3. h)vaid neil hetkedel, kui seadme laserkiire ja auto vahele on jäänud nt teepost jms, aga mitte teine liiklusvahend. Kiiruse mõõtmise andmed (kiirus, kaugus, aeg) videosalvestisel langevad kokku Prologi väljatrükis väljatoodud andmetega, mistõttu kohus neid eraldi kordama ei hakka. Salvestiselt on arusaada, et sajab mõõdukalt vihma, mh nähtub see ilmaoludest, kuid ka asjaolust, et mootorsõidukil töötavad kojamehed. Salvestise kaheksandal sekundil on näha, et kiirust mõõdetava auto taga on veel vähemalt üks sõiduk, kuid sellel on selge vahemaa kaebaja juhitud sõidukiga ning kordagi ei ole kiirusemõõtmise seadme laserkiir ehk sihik suunatud teisele autole, ei tagumistele ega ka vastassuunas liikuvatele autodele. Kohus rõhutab, salvestiselt nähtub üheselt, et laserkiir ehk sihik on kogu salvestise algusest lõpuni olnud suunatud kohtumenetluses tuvastatult kaebaja autole, esitulede keskele ning tähelepanu väärib ka sihiku diameeter ehk 1-30 cm, mis tähendab, et see oli kitsalt suunatud vaid ühele autole ega saanud mõõta ka juhuslikult eemal olevate autode kiirust. Rikkumise videosalvestuselt (lisa CD-plaat LE1148_221014_160115_009212.asf, lk 18) nähtub, et mõõtetud kiiruse 69 km/h ja kauguse 386,50 meetrit juures on laserkiire dispersioon 39 sentimeetrit, s.t laserkiire sihik ehk raadius on kõikides suundades 19,5 sentimeetrit. Samuti nähtub kohtule esitatud Prolog väljavõttest (lk 3), et seadmesihik on täpselt numbrimärgi peal. Videosalvestiselt ei ole nähtav kaebaja juhitud auto ees, otse kaebaja auto kõrval (kummaski sõidusuunas) ega vahetult tema auto taga teisi sõidukeid, milliste kiirust võinuks seade sellistes oludes nö ekslikult mõõta. Sellist asjaolu, ei ole kohus tuvastanud. Samuti, kuulda on kohtumenetluses tuvastatuna V Ki häält ütlemas mh „esimene kohe“, mis viitab samuti sellele, et samast suunast, kuid kaugemalt lähenesid ka teised sõidukid. Viimaseks, salvestiselt nähtub üheselt ka see, et kogu mõõtmiseperioodi (salvestuse algusest lõpuni) on seadet kasutatud kasutajatunnusega Kasu001117, s.t V K. 5 / 19 4-22-3997 Seega nähtub nii väljatrükist kui salvestiselt endalt, et mõõdetud maksimaalne kiirus oli 69 km/h ajavahemikus kell 16:01:15 kuni 16:01:16, mõõtmine toimus 14.10.2022 ajavahemikus kell 16.01:15 kuni 16.01:39, mõõdetava sõiduki registreerimisnumbrimärk on XXX. Kohus on tuvastanud nii kaebaja enda ütluste, tunnistajate ütluste kui ka Transpordiameti 18.11.2022 väljavõttega (väärteotoimik lk 16), et antud sõidukit juhtis antud kuupäeval, kellaajal ja asukohas kaebaja (lk 49p, lk 55, lk 117p, lk 118). Kohus on tuvastanud, et antud sündmusega on tegelenud patrullekipaaž koosseisus politseiametnikud V K, M O ja R L (lk 70-71, 75-76). Tunnistajate Ki, O ja L ütlused langevad täielikult kokku selles, et nemad töötasid 14.10.2022 ühes patrullekipaažis ja mh mõõtsid kella 16 paiku kiirust Tallinnas, Pirita teel. Kõikidest ütlustest nähtub üheselt, et just kaebaja juhitud sõiduk ületas kiirust ja sai seetõttu kinni peetud. Tunnistaja V K (lk 39p-48p) on enda ütlustes kinnitanud, et tema mõõtis seadmega LaserCam 4 kiirust nii, et istus juhi kohal ja seade oli tema käes, suunatud läbi tuuleklaasi mootorsõidukile (lk 40, lk 41p). Tunnistaja K kinnitab, et mõõdetav auto asus kogu aeg tema vaateväljas ja sihik oli suunatud sellele ühele autole, mis ka kinni peeti. Tunnistaja M O ütlustest (lk 48p-56) nähtub, et tema istus juhi kõrvalistmel ning kiirust mõõtis juhi kohalt V K, kes mingi hetk ütles, et esimene auto tuleb peatada, see auto tuleb lubatust suurema kiirusega. Tunnistaja R L ütlustest (lk 117-129p) nähtub samuti, et kiirust mõõtis V K juhiistmelt, M O istus kõrvalistmel ja kaebaja juhitud sõiduk ületas kiirust, sõites 69 km/h. Vormikaamerate salvestustelt nähtub et M O kandis 14.10.2022 prille ning tema nimi on tuvastatav ka politseivormil oleva nimesildi alusel (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_19_39 lk 161, alates minutist 04.28). Vormikaamera salvestuselt nähtub ka see asjaolu (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_19_39 lk 161, alates minutist 00:43), kuidas prillidega politseiametnik istub politseiautos kõrvalistmel ning juhiistmel istub isik, kes profiilis sarnaneb V Kile (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_19_39 lk 161, alates minutist 00:14). Kõik antud asjaolud kokku kinnitavad kohtule veelkord, et V K istus 14.10.2022 kiirusemõõtmise ajal politseiauto juhiistmel ja mõõtis kiirust, kohtul ei esine selles osas ühtegi kahtlust. Seega nähtub lisaks videosalvestisele ja sellest tehtud Prolog väljatrükile ka tunnistajate V Ki, M O ja R Li ütlustest, et mõõdeti just kaebaja juhitud sõiduki kiirust, sest kõik tunnistajad tundsid kaebaja kohtusaalis, kui sõidukit registreerimisnumbrimärgiga XXX juhtinud isiku ära, ning kinnitasid asjaolu, et just antud sõiduk kiirust ületas, sõites maksimaalse kiirusega 69 km/h (lk 49p, lk 55, lk 117p). Kohtul puuduvad igasugused kahtlused selles, et mõõdetud oleks mõne teise, kas kaebaja sõiduki ees, kõrval või järel sõitnud mootorsõiduki kiirust. Nagu öeldud, siis on salvestuselt selgelt nähtav, et lasersihik on kogu mõõtmise aja suunatud ainult kaebaja autole (v.a nt teepostikatkestused, kui seade üldse kiirust ei mõõtnud). Arvestades siia juurde veel politseiametnike ütlused ja kohtus asjatundja ütlused lasersihiku diameetri ulatuse ja mõõtmise seose osas, on kohus veendunud, et seade mõõtis ainult kaebaja juhitud sõiduki kiirust ja leiab, et selliselt on ka kaebaja ütlused ümber lükatud, milles ta viitas, et tema jälgis piirkiirust ja kiirust võis ületada mõni teine sõiduk. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 1 järgi on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 2 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel 50 km/h. Kuivõrd kaebaja juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 69 km/h, siis on ta ületanud lubatud sõidukiirust (50 km/
4. h)vähemalt 16 km/h võrra, mistõttu on täidetud tema teos süüteokoosseisu objektiivne koosseis. 6 / 19 4-22-3997 Arvestades, et nii tunnistajate ütlustest kui ka salvestiselt nähtub, et kaebaja sõiduk liigub teistest sõidukitest ees ja silmnähtavalt kiiremini ning arvestades sõidukiirust (69 km/
5. h)mõõtmise alguses, siis pidi taoline kiiruse ületamine talle olema tajutav ning kiiruse ületamine tahtlik. Märgitud kavatsusele viitavad ka tunnistajate ütlused ja vormikaamerasalvestistelt nähtuv, mille kohaselt saadab Armen Andranikyan oma lapse minema, tehes eemale suunava käeliigutuse ja öeldes mine sinna (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_05_48, lk 161, algusega minutil 00.07) ning ütleb tunnistaja R L, et tema laps ei saanud kohale minna. Kohtu hinnangul oli kaebaja kiirustamine seotud sellega, et ta pidi last trenni viima ning oli hilinemas. Kohus leiab seega, et kaebaja on antud teo toimepannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on ümberlükkamatult tõendatud, et 14.10.2022 kell 16.01 Tallinnas, Pirita teel, suunaga Kose tee poole, mõõdeti V Ki poolt seadmega Lasercam 4 (nr LE1148) kaebaja Armen Andranikyani poolt juhitud mootorsõiduki Chrysler Neon riikliku registreerimismärgiga XXX kiirust saades sõiduki suurimaks kiiruseks kell 16:01:15 kuni 16:01:16 69 km/h ehk kaebaja on toime pannud temale etteheidetud väärteo ja see on õigesti kvalifitseeritud. II Kaebaja on leidnud, et tema asja menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, mistõttu tuleb ka mh sellel alusel väärteomenetlus tema suhtes lõpetada. Kohus kaebaja etteheidetega ja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Kohtu põhjendused on järgnevad. Väärteoprotokolli ja- otsusega seotud rikkumiste etteheited. 1) Kohtuväline menetleja on kaebaja sõnul rikkunud

§ 74lg 1 p 8, jättes arvestamata ja põhjendamata tema vastulausega.

Väärteotoimikust nähtuvalt on kaebaja esitanud 28.10.2022 vastulause, millises leiab, et väärteoprotokollis 20221014523001 märgitud registreerimismärgiga XXX sõiduki kiiruse ületamine ei ole tõendatud. Kaebaja kirjeldab, et vaadeldud salvestiselt nähtub, et registreerimismärgiga XXX sõiduki kiirus oli 45 km/h, kuid pildil, andmetega 69 km/h, ei ole sõiduki registreerimismärk tuvastatav. Kaebaja heidab ette ka seda, et väärteoprotokollis ei ole sekunditäpsusega kiiruse ületamise aeg fikseeritud. Kaebaja on leidnud, et fikseeritud kiirus 69 km/h ei kuulu sõidukile registreerimismärgiga XXX. Kaebaja on palunud väärteomenetlus tema suhtes lõpetada seoses väärteokoosseisu puudumisega. Kohus möönab, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole eraldi osa, milline oleks sõnastatud vastulause mittearvestamise põhjendamisena. Vastulause sõnana on otsuses märgitud üksnes tõendite loetelus, koos kirjeldusega, et kaebaja ei nõustu esitatud süüdistusega ja taotleb väärteomenetluse lõpetamist. Samas leiab kohus, et otsuses on sisuliselt vastatud vastulause argumentidele. Nimelt nähtub otsusest, et …/../ „kohtuväline menetleja, tutvunud kogutud materjalidega (st ka vastulausega) on seisukohal../../, millele järgneb menetleja seisukoha põhjendus, miks süütegu on toime pandud kaebaja poolt ja kuidas see on tõendatud. Selliselt on tegelikkuses menetleja vastanud sellele, miks ta ei arvesta vastulausega (milles kaebaja teo toimepanemist eitab ja leiab, et tema poolt kiiruse ületamine ei ole tõendatud), kuivõrd ta leiab vastupidiselt vastulausele, et kaebaja on teo toimepannud ning on mh selgitanud lasersihikuga kiiruse mõõtmisel eksimise võimatust. Kohus leiab, et selliselt on menetleja sisuliselt tegelikkuses põhjendanud vastulausega mittearvestamist, kuivõrd lõpplahendina on menetleja koostanud trahviotsuse, mitte lõpetanud väärteomenetluse koosseisu puudumise tõttu nagu taotles kaebaja. Kohus antud etteheites rikkumist, veel vähem olulist menetlusnormide rikkumist ei ole tuvastanud. Märkusena selgitab kohus, et tegelikkuses on ilmne, et Prolog 7 / 19 4-22-3997 andmed kajastavad läbivalt sama sõiduki osas kiiruse mõõtmist ja sellele lisatud fotod on valikulised väljatrükid salvestusest, mistõttu on kaebaja tuginemine ainult fotodele põhjendamatu. 2) Kaebaja leiab, et väärteoprotokollis ei ole süüteo toimepanemise aeg piisava täpsusega ehk sekundi täpsusega märgitud. Kohus möönab, et nii väärteoprotokollis kui ka -otsuses on väärteo toimepanemise aeg määratletud tunni ja minuti täpsusega ehk 16.01, kuigi tuvastatud on väärteotoimepanemise aeg sekundi täpsusega 16:01:15 kuni 16:01:16. Kohus ei näe rikkumist selles, et väärteoprotokollis ei ole määratletud väärteo toimepanemise aeg sekundi täpsusega. Väärteo toimepanemise täpsed asjaolud, sh sekundid on nähtavad Prolog väljatrükilt ja salvestiselt. Seadus ei kirjuta ette, millise täpsusega tuleb teo toimepanemise aeg tuvastada. Ka Riigikohtu praktikas on aktsepteeritud seda, et etteheidetud teo sündmust ei pea tuvastama minutilise või sekundilise täpsusega (Riigikohtulahend nr 3-1-1-19-09, p 8.3). Käesoleval juhul on väärteoetteheide minutilise täpsusega ning sekundilise täpsusega andmed nähtuvad Prolog väljatrükist. Väärteoetteheites on aeg määratletud minuti täpsusega ning need andmed on õiged, kuivõrd minutid on määratletud õigesti – 16.01, kohtu hinnangul on selliselt väärteo toimepanemise aeg määratletud piisava täpsusega. Seega ei ole antud juhul kohus väärteomenetluse rikkumist tuvastanud. 3) Kaebaja viitab samuti, et väärteoprotokolli tõendite loetelus on puudu viide menetlusaluse isiku ütlustele, ei ole tuvastatav kiirust ületava ja politseiauto asukoht kiiruse mõõtmise ajal. Kohus selgitab, et väärteoprotokoll nr 20221014523001, 14.10.2022 vastab

§ 69

sätestatud nõutele, mh on protokollis märge selle kohta, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi. Kohus selgitab, et väärteoprotokollis ega -otsuses ei ole vaja kajastada kiirust ületava sõiduki asukohta politseisõiduki suhtes ega politseisõiduki enda asukohta. Tunnistaja R L vormikaamera salvestustelt nähtuvalt asetses politsei auto esiosa suunaga Pirita tee poole, kuivõrd kaebaja auto liikus Kose tee suunas. Nimelt nähtub R L vormikaamerasalvestuselt lisaks GPS andmetele Prologis politseiauto täpne asukoht ja samuti kaebaja enda auto asukoht (lisa CD-plaat U02673, 14.10.2022 16_10_58. alates minutist 00.00 ja edasi). Kohus ei ole rikkumist tuvastanud. 4) Kaebaja viitab, et politsei väärteotoimikus ja temale antud väärteoprotokollidel on erinevad väärteoasja numbrid. Kohus sellise väitega ei nõustu. Nimelt nähtub kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, et politsei toimikus on väärteoprotokoll numbriga 20221014523001 (väärteotoimik lk 1). Kaebaja poolt kohtule 16.11.2022 väärteoprotokoll kannab numbrit 20221014523001 (lk 5). Seega ühtivad väärteoprotokollide numbrid ning kaebaja poolt esitatud väide on asjakohatu. Antud juhul ei ole kohus rikkumist tuvastanud. 5) Kaebaja on märkinud, et väärteoasjas on kaks protokolli. Ühele on märgitud, et isik keeldus ütluste andmisest ja teisele seda lauset märgitud ei ole ning kuna väärteoasjas saab olla ainult üks protokoll, siis on tegemist rikkumisega. Kohus sellise kaebaja väitega ei nõustu.

§ 68

lg 1 koostatakse rikkumise kohta väärteoprotokoll.

§ 70

lg 1 sätestab, et väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Sama § lg-st 2 nähtuvalt kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokolli selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist kahe erineva protokolliga, vaid kaebaja käes olev protokoll on 8 / 19 4-22-3997 koopia väärteoprotokollist. Antud asjaolu on kinnitanud ka tunnistaja O, märkides, et põhimõtteliselt on tegemist kahe originaaliga, nad on mõlemad ühest printerist välja trükitud. Erinevus seisneb selles, et kaebaja koopial ei ole kirjutatud lauset, et isik keeldus allkirja andmast. Seaduses kasutatav sõna „koopia“ on jäänud ajast, kui protokolle koostati veel paberkandjal ning originaal jäi menetlejale ja must-valge koopia läks isikule (lk 32). Kohus tuvastas, et nii kaebaja edastatud kui väärteotoimikus olevad protokollid on trükitud osas identsed, mis tähendab, et kohus leiab, et need on prinditud samal ajal nagu viitas tunnistaja O. Siinkohal pöörab kohus kaebaja tähelepanu ka sõna koopia seletusele, mis Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on „originaaliga täpselt ühtiv kirja, dokumendi vm. kirjutise ärakiri või fotokoopia“. Seega, kui menetleja prindib välja kaks samasugust protokolli, milledest üks kui originaal jääb väärteoasja juurde ja teine kui koopia edastatakse samas menetlusalusele isikule, on toimitud õiguslikult korrektselt. Kohtu hinnangul on oluline see, et väärteoasjas olevast ehk originaalprotokollist peab nähtuma asjaolu, et isikule anti kätte protokoll ning ta keeldus protokolli kättesaamise kohta alla kirjutamast. Asjaolu, et isik allkirjast keeldus, nähtub ka videosalvestistelt (lisa CD-R plaadil nimega U02673, 14.10.2022 16_19_39, lk 161) ja tunnistaja ütlustest (lk 39p, lk 40, lk 41, lk 46p). Kohus möönab, et arvestades seaduse sõnastust – koopia – peaksid andmed mõlemal protokollil olema samad, sh keeldumine allkirjast ja seda kinnitav allkiri, kuid kohus leiab, et sellise osa puudumise puhul kaebaja eksemplaril on tegemist väheolulise rikkumisega, mis ei mõjuta mingilgi moel väärteoprotokolli lubatavust. 6) Kaebaja on väitnud, et temale pole hoiatustrahvi pakutud. Kohus sellise väitega ei nõustu. Esiteks

§ 541

lg 1 p-d 1 j a 2 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtude kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale, kui: 1) väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või 2) teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Esmalt on see menetleja kaalutlusõigus, mitte kohustus pakkuda nn hoiatustrahvi. Teiseks, käesoleva rikkumise puhul ei oleks seaduse kohaselt olnud võimalik määrata isikule hoiatustrahvi. Kohus on seisukohal, et Armen Andranikyan mõtles pigem lühimenetluse kohaldamise võimaluse mitte pakkumist.

§ 548

lg-st 1 nähtub, millal ei saa lühimenetlust kohaldada, mh kui lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada väärteo tunnustega teo toimepanemise. Seega kuivõrd Armen Andranikyan ei nõustunud asjaoluga, et tema ületas kiirust ei olnud võimalik ka lühimenetlust kohaldada. Kui kohaldatakse lühimenetlust, siis

§ 548lg 6 kohaselt määratav mõjutustrahvi ei kanta karistusregistrisse.

Käesoleval juhul nähtub kohtule edastatud vormikaamerasalvestustelt (lisad CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_05_48, lk 161, alates minutist 02.49), kuidas tunnistajana ülekuulatud politseiametnik R L selgitab Armen Andranikyanile, et kui ta pole antud rikkumisega nõus, siis koostatakse väärteoprotokoll ning 30 päeva möödudes saab ta otsuse, mille peale vastab Armen Andranikyan, et ta pole rikkumisega nõus ja koostage (eelduslikult siis koostage väärteoprotokoll). Lisaks on tunnistajana ülekuulatud V K selgitanud kohtus, et kui ta on selle rikkumise nõus, siis kohaldame tema suhtes hoiatustrahvi ehk mõjutustrahvi (lk 39p). Seega on ka selline kaebaja väide põhjendamatu ning kohus pole antud juhul rikkumisi tuvastanud. 7) Kaebaja on väitnud, et talle anti väärteoprotokoll ilma õigusteta ning talle pole õigusi üldsegi tutvustatud. Kohus möönab küll, et isikule on tõesti väljastatud ilma õiguste ja kohustuste selgituse osata väärteoprotokoll, kuid see ei tähenda, et temale õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Nimelt nähtub 9 / 19 4-22-3997 kohtule esitatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ning selle pöördel olevatest õigustest ja kohustustest (väärteotoimik lk 2p), et isikule on õiguseid ja kohustusi tutvustatud. Isik ehk Armen Andranikyan keeldub allkirja andmast. Seda asjaolu on kinnitanud tunnistajana ülekuulatud V K oma allkirjaga. Õiguste ja kohustuste tutvustamist on V K kinnitanud ka 06.02.2023 toimunud kohtuistungil (lk 41p). Lisaks nähtub R L vormikaamera salvestuselt, kuidas V K hoiab oma käes õiguste ja kohustuste lehte (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_19_39, lk 161, alates minutist 02:06), mis omakorda kinnitab kohtule, et Armen Andranikyanile tutvustati tema õiguseid ja kohustusi. Seega on ka selline kaebaja väide tõendamata, kohus rikkumist ei ole tuvastanud. Oluline on märkida ka asjaolu, et Armen Andranikyan on kasutanud oma õigus, esitades vastulause kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse kohtule, seega on isik oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik. 8) Kaebaja on väitnud, et väärteoprotokolli koostas M O, kes ei tutvustanud temale rikkumist. Väärteoprotokollile ei ole alla kirjutatud tema juuresolekul. Kohus nõustub kaebajaga selles, et väärteoprotokolli koostas M O, mida on isik ka 06.02.2023 toimunud kohtuistungil kinnitanud (lk 41p, lk 55). Seega selles osas puudub vaidlus.

ei sätesta nõuet/kohustust, et rikkumist peab tutvustama just sama isik, kes koostab väärteoprotokolli. Põhiline on, et isikule rikkumist tutvustatakse, mida käesoleval juhul on ka tehtud. Samuti ei ole seaduses kirjas, et väärteoprotokoll peab olema allkirjastatud menetlusaluse isiku juuresolekul. Väärteoprotokolli nõuded tulenevad

§ 69, kus on kirjas, mida peab väärteoprotokoll sisaldama.

Rikkumist tutvustas Armen Andranikyanile nii V K kui ka R L, mis nähtub vormikaamera salvestistelt (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_19_39, lk 161, alates minutist 00:25 ja U02673 14.10.2022 16_05_48, lk 161, alates minutist 02:00). Samuti nähtub nii ütlustest kui ka vormikaamerasalvestistest (salvestistelt (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_19_39, lk 161, alates minutist 04:35 ja U03156 14.10.2022 16_35_53), et M O käis samuti kaebaja auto juures selgitusi andmas, seega on ka protokolli koostanud ametnik ise rikkumist selgitamas käinud. Kohus menetlusnormide rikkumist antud juhul ei ole tuvastanud. 9) Kaebaja väidab, et protokollidel on M O allkirjad erinevad. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohus olles võrrelnud nii väärteotoimikus olevat protokolli kui ka kaebaja poolt esitatud väärteoprotokolli, ei näe protokollil olevates allkirjades erinevust. Mõlemad allkirjad on ühesugused. Lisaks on M O 06.02.2023 kohtuistungil selgitanud, et allkirjastas selle protokolli, kuna oli selle koostajaks (lk 55p). Riigikohus on 18.12.

1. a lahendis nr 3-1-1-85-07 märkinud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesoleval juhul on kaebaja üritanud kohut veenda, et kahel protokollil pole M O allkirjad, s.t et allkirja on võltsitud, samas pole kaebaja esitanud ühtegi tõendit mis antud asjaolu kinnitaks. Kohtul puudub kahtlus, et protokollidel on M O allkiri, kuna isik on ka ise tunnistanud, et tegemist on tema allkirjaga (lk 49). Selline kaebaja väide on alusetu ja pole leidnud kohtus tõendamist. 10) Kaebaja on märkinud, et 14.10.2022 peatas tema sõiduki V K, mitte M O nagu nähtub väärteotoimikust, leides, et peatamine ise ja asjaolud, et teda peatas M O on menetlusnormide rikkumine. Kohus kaebaja taoliste väidetega ei nõustu ja leiab et see on ümberlükatud järgnevaga. Kohtus tunnistajana ülekuulatud M O selgitas, et ta tuli autost välja ja peatas sõiduki (lk 50p-51). Asjaolu, et just M O peatas sõiduki on kinnitanud ka V K (lk 42). Lisaks nähtub R L 10 / 19 4-22-3997 vormikaamera salvestuselt, et R L ja Armen Andranikyan juurde tuleb V K, kes jääb sinna terveks videosalvestuse kestvuse ajaks (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_05_48, lk 161, alates minutist 00:56). Samalt videosalvestuselt nähtub, kuidas Armen Andranikyan küsib R L käest, kas tema peatas mind, viidades käega V Ki poole ning R L vastab temale, et auto peatas teine härra käe märguandega (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_05_48, lk 161, alates minutist 03.5100:56). Seega ei ole leidnud kinnitust kaebaja poolt esitatud väide nagu oleks tema sõiduki 14.10.2022 tegelikkuses peatanud V K. Ühtlasi ei tulene seadusest nõuet, et sõiduki peaks kinni pidama sama ametnik, kes teostab kiiruse mõõtmist. Seaduse mõttes ning käesoleva etteheite kontekstis puudub igasugune olulisus selles, kes patrullekipaažist sõiduki peatas. Kohus ei ole tuvastanud mingeid rikkumisi, mis omaksid käesolevas asjas tähtsust, ka sõiduki peatamise viisis. 11) Kaebaja on märkinud, et politsei otsus pole põhjendatud, mis samuti rikub väärteomenetluse õigust. Kohus sellise väitega ei nõustu. Otsusest nähtub, et Armen Andranikyan on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alusel väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Seadmega LaserCam 4 fikseerib konkreetselt ainult selle sõiduki kiiruse, millele seadme optiline sihik on suunatud, seega on eksimise võimalus välistatud. Samuti nähtub, et seade oli korras ja taadeldus. Lisaks on kohtväline menetleja karistuse määramisel vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestanud nii kergendavate kui ka raskendavate asjaolude puudumist ning määranud vastavalt sellele ning isiku süü suurusele karistuse. Kohtu hinnangul on politsei ostus piisavalt põhjendatud, järelduseni jõudmine on selgelt jälgitav. Sellest nähtub, miks ollakse kindel, et just Armen Andranikyani poolt juhitud sõiduk ületas kiirust ning miks peab isikule määrama 60 euro suuruse trahvi. Kohus ei ole rikkumist tuvastanud. 12) Kaebaja on väitnud, et V K ütles talle, et kui autonumbrit ei ole näha, siis koostatakse kiirusmõõturiprotokoll, kuid seda ei ole käesoleval juhul tehtud, mistõttu on tegemist rikkumisega. Vabariigi Valitsuse 16.06.
2. a määrusest nr 78 § 10 lg-st 2 nähtuvalt ei pea mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Käesoleval juhul ei nähtud sõiduki numbrit kiirusemõõtmise alguses, kuid hiljem oli sõidukinumber selgelt tuvastatav nii salvestiselt kui ka visuaalselt, sõiduk ei olnud kordagi sihiku vaateväljast väljaspool, seega ei olnud käesoleval juhul vajalik kiirusmõõturiprotokolli koostamine. Asjaolu, et väidetavalt V K ütles, et kui number pole tuvastatav, siis koostatakse protokoll, ei oma tähtsust sest see teave ei ole käesolevas asjas asjakohane ega ole seostatav käesoleva juhtumi asjaoludega. Etteheited seoses LaserCam 4 seadmega Kaebaja on leidnud samuti, et seade LaserCam 4 ei olnud taadeldud

§ 101lg 1 teostas kohus seadme Laser

Cam4 nr LE1148 vaatluse kohtus, kasutades asjatundja abi, samal ajal viibisid kohtusaalis kaebaja ise ja kohtuvälise menetleja esindaja.

(ega KrMS) ei kohusta kohut vaatluse objekti- antud juhul laserseadet- andma kaebaja kätte ei selle visuaalseks vaatluseks ega muul eesmärgil. Kaebajal tuleb usaldada asjatundjat ja kohut ning usaldamatus peab olema põhjendatud, mitte paljasõnaline. Asjatundja ei tunne kaebajat, ei tööta politseis, mistõttu puuduvad tal igasugused põhjused tõe moonutamiseks. Kohtu hinnangul oli asjatundja pädev, selge ja konkreetne enda vastustes ja selgitas piisava põhjalikkusega tõendamiseseme asjaoludest lähtudes vajalikke andmeid. Kohus teostas vaatluse samuti objektiivselt, kajastades asja seisukohast olulised asjaolud. Kaebaja on väitnud, et seadme testimine ei olnud vastavuses seadme kasutusjuhendiga. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohtus on asjatundjana ülekuulatud T V, kes on E OÜ tegevjuht ja omanik. Antud ettevõtte müüb LaserCam 4 seadmeid ning on ka toote müüja esindajaks Eestis. Nimelt on asjatundja, olles kohtus vaadanud politsei poolt 14.10.2022 teostatud seadme teste, märkinud, et tema testi järgi mingeid probleeme ei näe ning ka HUD test ja laserkiire diameetri testid saab lugeda täpseteks. Samuti kinnitas asjatundja, et video põhjal on tehtud ka nulltest. Enesetestimise teeb seade ise automaatselt sisse lülitudes, s.t enesetestimise teeb seade ise, kui seade sisse lülitatakse, siis seade teeb ise endale tarkvaraliselt enesetesti. Seadme kasutusjuhendi (lk 106) kohaselt tuleb seadme täpsuse säilitamiseks seda regulaarsel testida. Tootja soovitab teostada enesetestimist käivitamisel/käsitsi, HUD/nähtavause joondamise test ning kauguse täpsuse test/nulltest. Asjatundja näitas kohtusaalis ka seadme enesetestimise kaebaja juuresolekul ette. Kohtu hinnangul nähtub kohtus vahetult tuvastatust, et kõik vajalikud seadme testid on tehtud ning need vastavad kasutusjuhendile. Veelgi enam asjatundja on märkinud, et tema koostas seadme kasutusjuhendi, s.t tõlkis selle ning tema ei näe seadme testides kasutusjuhendi rikkumist ega vigasid. Samuti ei ole kohus, olles tutvunud seadme kasutusjuhendiga, kuulanud ära kaebaja etteheited ja asjatundja selgitused, tuvastanud, et seadme testimisel oleks kaldutud kõrvale kasutusjuhendist selliselt, et see seaks testimise enda kahtluse alla. Kasutusjuhendit lugedes tuleb tähele panna imperatiivseid ja soovituslikke osasid. 13 / 19 4-22-3997 Kaebaja on väitnud, et testvideost ei ole kuulda signaali, signaal on ebaühtlane, mis ei vasta kasutusjuhendile. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohus olles tutvunud mõlema testvideoga, täheldab, et mõlemas videos on kuulda helisignaali. Samas nagu kohus eelpool viitas, siis lasermõõturseadme puhul tähendab see helisignaal, et mõõtmine toimub ning tegemist ei ole nn Doppleri signaaliga. Seega isegi kui testvideost ei oleks helisignaali kuulda, ei muudaks see seadet kasutuskõlbmatuks ja/või vigaseks.Vabariigi Valitsuse 16.06.

1. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” § 1 lg 2 kohaselt on laserkiirusmõõtur kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on valguskiirusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine mõõtevahendist mõõteobjektini ja tagasi, kusjuures mõõteobjekti kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel ning sama § lg 3 kohaselt on radarkiirusmõõtur kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on väljasaadetud ja tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti kiirusest (Doppleri efekt). Sama määruse § 9 lg-st 2 nähtub, et radarkiirusmõõturi kasutamisel: 1) valitakse mõõtmiseks vastav mõõte- ja suunarežiim; 2) suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile; 3) kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda ning lg 3 kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel: 1) suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile sihiku abil; 2) ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Seadme kasutusjuhendi kohaselt (lk 106) on LaserCam 4 näol tegemist laserkiirusmõõturiga. Seega kehtib seadmega LaserCam 4 LE1148 kiirusemõõtmisel määruse § 9 lg-s 3 nimetatud nõuded. Kuigi salvestuse heli on järjepidevalt kuuldav, ei ole tegemist doppleri signaaliga vaid kasutusjuhendi kohaselt (lk 90) näitab see helisignaal kasutajale, et toimub mõõtmine. Helisignaal on selgelt kuuldav nii testvideodes kui ka nn rikkumise videol. Kaebaja on märkinud, et kiirust ei tohi mõõta käes hoitava kiirusmõõturiga, mis nähtub ka seadme kasutusjuhendist, mistõttu on tegemist rikkumisega. Kohus sellise väitega ei nõustu. LaserCam4 seadme kasutusjuhendist nähtuvalt on kaugemal asuvate objektide mõõtmisel soovitatav kasutada statiivi, kuna see lihtsustab tööd ning tagab salvestistele parima ja ühtlase kvaliteedi. Seega on statiivi kasutamine soovituslik, mitte kohustuslik. Vabariigi Valitsuse 16.06.
2. a määrusest nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-st 10 nähtuvalt on kiirusmõõturit lubatud kasutada mh ka seisvas sõidukis. Seega kiirusmõõturi kasutamine seisvas sõidukis ei muuda mõõtetulemust ebaseaduslikuks. Kuigi tootja soovitab kasutada statiivi kaugemate objektide puhul, on selline soovitus antud üksnes selleks, et vähendada nt kätte liikumise mõju videopildi kvaliteedile. Käesolevas asjas on tunnistaja K selgitanud, et ta hoidis seadet kahes käes (lk 41) ning nähtuvalt kohtule esitatud videosalvestusest ei ole salvestiselt täheldatav käte liikumist ega muid salvestuse õigsust moonutavaid asjaolusid, s.h ei tuvastanud olulisel määral kätte värisemist, mis moonutaks salvestuse õigsust. Samuti oli kiirusmõõturiseadme sihik terve salvestuse ajal suunatud mootorsõidukile XXX. Samuti on kohus tuvastanud, et mõõtmine on videosalvestisel vahepeal tulemusega 0 km/h, kuivõrd mõõdetava mootorsõiduki ja laserseadme vahel oli elektrikilp, teepostid jm esemed, kuid mitte teised liiklusvahendid. Taoline lühiajaline mõõtmistulemuse nö nulli minemine ei tähenda ei viga mõõtmisel ega vale mõõtmistulemuse kujunemist, vaid näitab, et laserkiire ja mõõdetava objekti vahel on takistus (vt kasutusjuhend lk 88p, asjatundja ütlused istungil lk 10p). Ka salvestiselt endalt nähtub koheselt, et nii kui takistus, nt kilp laserkiire ja auto vahele tekib, tekib tulemus 0 km/h, kuid kui kiir on vabalt autole suunatud on uuesti tulemus vastav sõidukiirusele. Seadme kasutusjuhend nagu ka asjatundja istungil selgitas on soovitusliku iseloomuga, mitte kohustuslik ning seadme testimiseks ja kasutamiseks on erinevaid võimalusi. Ilmastiku olude osas märgib kohus, et videosalvestiselt nähtuva põhjal sadas kergelt vihma, 14 / 19 4-22-3997 kuid see ei ole mõõtmist takistav ega mõõtetulemust muutev asjaolu ei kasutusjuhendi kohaselt (lk 88p) ega ka asjatundja poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt. 28.04.2023 seisuga olid seadmel kõik taatlustunnistusel märgitud kleebised vastavates kohtades alles ja vigastusteta. Enne 05.07.2019 oli Vabariigi Valitsuse 16.06.
3. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” § 8 p-de 3 ja 4 kohaselt keelatud sõidukiirust mõõta tugeva vihma- või lumesaju või udu korral ning kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Vabariigi Valitsuse 27.06.
4. a määrusega nr 57 „Vabariigi Valitsuse
5. juuni
6. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele” muutmine“ muudeti kehtetuks eelpool nimetatud määruse § 8 p-d 3 ja 4, seega käesoleval ajal tohib kiirust mõõta ka vihma ning udu korral. Samas on asjatundja 28.04.2023 toimunud istungil selgitanud, et kui sadu on väga tihe või seadmel on ees mõni segav faktor ilmastiku tõttu, siis ei ole võimalik kiiruse tulemust saada ehk mõõta (lk 169p). Kuivõrd kohus tuvastas 14.10.2022 ainult kerge vihmasaju, millega on lubatud mõõtmisi teostada, siis jäävad kaebaja sellised etteheited tagajärjetuks. Kaebaja on kohtule edastatud pildid seadme kriimudest, leides, et need võisid mõjutada seadet valesti mõõtma. Piltidelt on näha, et tegemist on seadmega nr LE1148 ning tunnistaja L vormikaamera salvestis tõendab, et Armen Andranikyani tegi 14.10.2022 kiirusmõõturist pilte. Samas nende piltide pealt nähtuvad kohtu hinnangul tavalisest kasutusest tingitud pindmised kriimustused. Seadme kasutusjuhendi kohaselt (lk 106) võivad kiirusmõõturi eluaja jooksul tekkida optilistele pindadele kriimustused, täkked ja plekid, mida ei ole võimalik puhastades eemaldada. LaserCam 4 töötab rahuldavalt ka siis, kui kiirusmõõturi optilistel osadel on mõned iluvead. Samas kaebaja poolt kohtule esitatud piltidel nähtuvad kriimustused ei ole ühelgi seadme olulisel osas, s.o need kriimud ei asetse seadme optilistel pindadel, vaid korpusel. Seega sellised kriimud ei oleks saanud 14.10.2022 ega ka praegu mõjutada mõõtmise täpsust. Mis puudutab kaebaja viidet, et seadmel on mingisugune „auk“, märgib kohus järgmist. Seadme kasutusjuhendis oleval pildil (lk 81) nähtub, et ka sarnane auk enne LaserCam4 nimetust. Kaebaja poolt edastatud pildil on „auk“ sõnade Laser ja Cam4 vahel seadme tagaküljel ning juhendis on viidatud, et tegemist on statiivi kinnituskohaga. Seega on kaebaja viide „augule“ seadmes asjakohatu ja ei muuda kuidagi seadme töökorras olekut. Ühtlasi kinnitas ka asjatundja kohtus, et seadmel olevad kriimud ei takista selle töötamist ega moonuta andmeid (lk 166p). Kaebaja väited kriimude ja aukude osas, mis takistanuks õiget mõõtmist, jäävad sellest tulenevalt tagajärjetuks. Kohtu hinnangul on seega seadme LE1148 testimine ja kiiruse mõõtmine läbi viidud vastavalt seaduse nõuetele (vt Vabariigi Valitsuse 16.06.
7. a määrusest nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 6 ja kehtivale praktikale. Seadme testimine on teostatud kasutajatunnusega KASU005230, milline on politsei vastuse kohaselt M O kasutajatunnus (lk 157, lk 159), kes oli eelnevalt tuvastatu põhjal üks samal päeval tööl olnud patrullekipaaži liige. Kiiruse mõõtmine on läbi viidud tervikuna kasutajatunnuse KASU001117 poolt ehk V Ki poolt. Siinkohal on püüdnud kaebaja kohut eksitada, justnagu oleks kiiruse mõõtmine toimunud kahe erineva kasutajatunnuse poolt, edastades kohtule pildid kasutajatunnustest Kasu005230 ja Kasu
8. Tegelikkuses nähtub ka kaebaja enda poolt edastatud piltidelt, et hommikul teostas seadme testi M O (Kasu005230) ja kaebaja sõiduki kiirust mõõtis Kasu00117 ehk V K. Asjaolu, kes seadet testib ja kes kiirust mõõdab ei oma rikkumise seisukohast mingisugustki tähtsust nagu ka seadme režiimid. Kohus on tuvastanud seega, et seade LaserCam4 nr LE1148 oli taadeldud, taatlustunnistuses märgitud kleebised olid seadmel ka 28.04.2023 kohtuistungil seadet vaadeldes olemas, seadmel puudusid 28.04.2023 vigastused või puudused, mis takistanuks mõõtmise korrektset 15 / 19 4-22-3997 läbiviibimist ning kohus ei ole tuvastanud ka 14.10.2022 seisuga ühtegi asjaolu, mis takistanuks mõõtmist korrektselt läbi viia. Kohus kordab, seade oli taadeldud, samal hommikul testitud, mõõtmist teostas pädev politseiametnik ning asjatundjana kohtuistungil 28.04.2023 ülekuulatud T V kinnitas kohtuistungil peale seadme vaatlust ning test videode ja rikkumise videosalvestise vaatamist, et ühtegi mõõtmist takistavat asjaolu ei esine, seade oli ja on töökorras, taadeldud ja kiiruse mõõtmise viis läbi pädev politseiametnik ning mõõdetavaks oli just kaebaja juhitud sõiduki kiirus. Muud etteheited 1) Kaebaja on väitnud, et tunnistajate ütlused pole usaldusväärsed. Kohus ei nõustu sellise kaebaja väitega. Kohus selgitab, et

§ 123

lg 2 kohaselt peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.t et kohus peab ülekuulama ka tunnistajad. Seega ei taotlenud kohtuväline menetleja tunnistajate ülekuulamist vaid nende ülekuulamise kohustus tuli seadusest. Lisaks märgib kohus, et tunnistajate ülekuulamine toimus ca 4 kuud pärast sündmust, seega on arusaadav, miks tunnistajad ei mäleta kõiki asjaolusid. Arvestama peab ka asjaoluga, et tunnistajad töötavad liikluspatrullis ning puutuvad samalaadse tegevusega igapäevaselt kokku. 1.1) Kaebaja märkis, et alguses väitis V K ütlusi andes, et tema pole midagi protokollile kirjutanud ja pärast protokolli nägemist märkis, et tegemist on tema käekirja ja allkirjaga. Samuti V K on väitnud, et tema testis hommikul seadet, samas on teada, et seadet testis hommikul M O. Ka väitis V K, et ainult tema suhtles kaebajaga, protokolli koostaja istus autos ning V Ki selgitas, et nad olid kahekesi autos ning M O mainis, et nad olid kolmekesi autos. Kohus nõustub, et V K on teatud kohtades andnud mitte järjepidevaid ütlusi. Samas on V K andnud rikkumisega seoses ütlusi, milles ei esine vastuolusid, sh videosalvestiselt nähtavaga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et tunnistaja ei andnud ütlusi pahatahtlikult vastates, vaid peale nt enda allkirja nägemist talle tõepoolest meenus alles siis, et tema on märgitud protokollile allkirja pannud. Sellised asjaolud- kas ta kirjutas midagi protokollile või kui mitu politseinikku patrullekipaažis oli, kes neist suhtles kaebajaga- ei mõjuta üldjoontes kuidagi tunnistaja ütluste usaldusväärsust, kuivõrd on eluliselt usutav, et patrullpolitseinik, kes on ametis olnud vähemalt alates 2012. aastast, ei suuda mäletada selliseid üksikasju. Patrullpolitseinikud puutuvad oma töös kokku sadade inimestega ning on arusaadav, et inimene mäletab teatud sündmustest ainult teatud asju. Samuti on tunnistaja ka ise korduvalt viidanud, et ei mäleta kõiki asjaolusid. Tähele tuleb panna ka küsimuste esitamise viisi ja vastuste andmist ning selgitusi. Käesoleval juhul mäletas V K selgelt rikkumise toimumist ning asjaolu, et rikkumise pani toime kaebaja. Tunnistaja ütluste andmine oli siiras ja usutav. 1.2) Kaebaja märkis, et temale ei selgitatud politseiametnike poolt asjaolusid, ta pidi ise küsima, milles rikkumine seisneb. Kohus ei nõustu sellise väitega. Kohtule esitatud vormikaamera salvestistelt nähtub, et politseiametnikud üritavad korduvalt kaebajale selgitada rikkumise asjaolusid, näitavad talle korduvalt salvestust, kuid kaebaja ei soovi midagi sellest kuulda (lisa CD-R plaadil nimega U02673, U03156 14.10.2022 16_05_48, alates minutist 00.00, lk 161). Seega on põhjendamatu süüdistada politseiametnikke rikkumise toimepanemises, kui isik ei teinud ise koostööd ning ei soovinud tutvuda oma rikkumisega. 1.3) Kaebaja märkis, et tunnistaja R L selgitas istungil, et ta nägi kaebaja autot lähenemas lauluväljaku poolt ja kiirust ületamas, leides, et sellise hinnangu andmine on põhjendamatu. 16 / 19 4-22-3997 Kohus ei nõustu sellise kaebaja väitega. Politseiametnikud, kes on olnud ametis juba pikemat aega (R L nt vähemalt alates 2016), neil tekkib teatud vilumus ja oskus, märgata võimalikku rikkujat juba kaugelt. Siinkohal on oluline märkida ka, et rikkumise toimepanemise kohas oli kehtestatud kiirusepiirang 50 km/, kaebaja juhtis sõidukit kiirusega 69 km/h, see tähendab, et kaebaja liikus teistest sõidukitest märgatavalt kiiremini, milline asjaolu nähtub ka videosalvestuselt. Kohtu hinnangul on eluliselt usutatav, et R L võis tõesti aru saada, et üks sõiduk sõidab teistest kiiremini. Siinkohal ei ole põhjendatud kaebaja väited, et seal kus politseiauto paiknes, ei olnud võimalik näha selliseid asjaolusid nagu R L istungil väitis. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Kuivõrd nii nagu V K juhi kohalt, sai ka R L tagaistmelt (kogu istme ja aknaavade ulatuses) tegelikkuses näha teed ja rikkujat. 1.4) Kaebaja märkis, et teda pole ülekuulatud, ei saa rääkida ülekuulamise protokollist. Kohus sellise märkusega ei nõustu.

§ 19

sätestab menetlusaluse isiku õiguse anda ütlusi, millised fikseeritakse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (

§ 65lg 1).

Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Sama § lg-st 4 nähtub, et kui isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokollile. Käesoleval juhul on kaebaja keeldunud ütluste andmisest ning selle kohta on V K teinud seaduses nimetatud korra kohaselt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile märke, et menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest (väärteotoimik lk 2). Sealjuures nähtub videosalvestuselt, kuidas kaebaja vaidleb politseinikuga selle üle, et tema ütlus on „ ei nõustu“, mitte ei ole „keeldun“ ning V K selgitab isikule, et „ei nõustu“ ja „keeldun“ on üks ja sama asi (lisa CD-R plaadil nimega U02673 14.10.2022 16_19_39, alates minutist 00.38, lk 161), mis viitab sellele, et kaebaja sai tegelikkuses aru, et talle anti võimalus ütluste andmiseks ja ta keeldus sellest. Kohus ei ole siinkohal rikkumist tuvastanud, seega jääb selline kaebaja väide tagajärjeta. 1.5) Kaebaja väide, et temale tuvastamata isiku allkiri on väärteoprotokollis oleva kirje nr EV175327 juures, on asjakohatu. Kohtule esitatud väärteoprotokollist nähtuvalt on protokollile kirjutatud punase värviga lehe vasaku poole alaosasse, protokolli teksti välisele valgele alale vertikaalselt „EV175327 ning allkiri“. Sealjuures EV175327 on sama väärteoprotokolli menetlusalune isik andmete kohaselt Armen Andranikyani juhiloa number (väärteotoimik lk 16). Kuigi kohus ei ole tuvastanud, kelle allkiri selle numbri juures on või mis asjaoludel antud kirje ja allkiri seal asuvad, on kohtus leidnud tuvastamist, et 14.10.2022 olid patrullekipaaž koosseisus politseiametnikud V K, M O ja R L (lk 70-71, 75-76), rohkem isikuid antud päeval antud rikkumisega ei tegelenud. Samas nähtub V Ki ütlustest, et M O kontrollis registrist isiku andmeid (lk 40p). Samuti on M O selgitanu kohtus, et tavaliselt kontrollib isikuandmeid kõrvalistuja (lk 51p). Mis asjaoludel ja kes on väärteoprotokolli lehele punasega kirjutatud kirje lisanud, ei oma kohtu hinnangul asjakohast tähtsust. See ei mõjuta väärteoprotokolli sisu, tähendust ega lubatavust. 1.6) Kaebaja on sidunud tunnistajate usaldusväärsuse ka selle asjaoluga, et kohtuvälise menetleja otsus tuli 01.11.2022 ja tema esitas vastuväite 28.10.2022, järelikult uuriti tõendeid juba enne ning politseinikest tunnistajad esitasid kohtule tõele mittevastavad andmed. Kohus sellise väitega ei nõustu. Rikkumine pandi toime 14.10.2022, see oli reede, s.t et hiljemalt esmaspäevaks (17.10.2022), oli väärteoasja materjalid kohtuvälise menetleja käes ning kohtuväline menetleja hakkas materjalidega juba tutvuma. See, et kaebaja esitas vastulause 28.10.2022, s.o 15-päevase tähtaja lõpus, ei näita kohtule kuidagi, et rikutud oleks isiku õigusi. Kaebaja sai esitada oma vastuväited, kohtuväline menetleja tutvus nendega ning väärteootsust koostades leidis, et vastulauses esitatud väited on tõendamata. Seaduses ei ole kirjas, et kohtuväline menetleja ei või alustada enne vastulause esitamise tähtaja möödumist väärteootsuse koostamisega.

§ 70

lg 4 esimesest lausest nähtub, et kohtuvälise menetleja 17 / 19 4-22-3997 otsus peab olema isikule kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. 1.7) Kaebaja on väitnud, et mitte millegagi ei ole tuvastatud, et seadme testimisel mõõdetud kaugus oli

1. Kohus selgitab, et kohtul ei ole alus kahelda testimise õigsuses, s.h puudub alus kahtlemiseks, et testimisel saadud kaugus on 107 m. Kohus on eelnevalt viidanud Riigikohtu lahendile, mille kohaselt peab süüdistatav esitama oma väidete õigsust kinnitavad tõendid või looma reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kohus ei pea andma hinnangut paljasõnalistele väidetele, vaid tõstatatud kahtlused peavad olema põhjendatud. Antud juhul need seda ei ole. Nii testvideost endast, kasutusjuhendist kui ka asjatundja ning tunnistajate ütlustest nähtuvalt, oli seade testitud korrektselt ning selles kohtul kahtlused puuduvad. Kokkuvõtvalt, kohus leiab, et politseiametnikud, kellele on ametist tulenevalt seatud kõrgemad eetilised nõudmised, olles sealjuures veel hoiatatud tunnistajatena valeütluste andmise eest, on usaldusväärsemad ütluste andjad, kuid kaebaja, kes ei vastuta enda ütluste ebaõigsuse eest, erinevalt tunnistajatest, kriminaalkorras. Tunnistajate ütlused on omavahel riimuvad, valdavalt järjepidevad, eluliselt usutavad ning langevad täielikult kokku videosalvestiselt nähtavaga. Arvestades, et tegemist on tööalaselt väga tihedalt samalaadsete juhtumitega tegelevate inimestega on mõistetav teatud nüansside mitte mäletamine ning seda ei saa tunnistajatele ette heita. Samuti lisab see nende ütlustele usaldusväärsust, kuivõrd selline mälu puudumine kõikides detailides on eluliselt usutav, kui inimene puutub samalaadsete teemadega kokku sagedasti. Kohus ei tuvastanud, et tunnistajad oleksid valetanud ning nende poolt tehtud parandused oma ütlustesse olid põhjendatud ja mõistetavad. Samuti ei ole kaebaja väljatoonud ega nimetatud ühtegi asjaolu, mis põhjusel peaksid politseiametnikud just tema vastu valeütlusi andma. Veelgi enam kõik tunnistajad on kohtus kinnitanud, et neil puuduvad kaebajaga isiklikud suhted ja nad suhtuvad kaebajasse neutraalsed (lk 39p, tk 48p, lk 117p), seega puudub tunnistajatel alus anda valeütlusi, eriti kuna kõiki tunnistajaid hoiatati KarS § 320 alusel teadvalt valeütluste ja valevande andmise eest. Ka vormikaamerasalvestustelt (lisad CD-R plaadil nimega U02673, U03156 14.10.2022 16_35_53 lk 161) nähtub, et politseinike suhtumine kaebajasse ja suhtlemine kaebajaga on neutraalsed. Kohtus ütluste andmisel kõlasid tunnistajad siiralt ja veenvalt. Kohtul puudub alus tunnistajate ütluste usaldusvääruses osas kahelda, ei ole alust arvata, et keegi oleks andnud valeütlusi või esitanud valeandmeid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Kokkuvõtvalt, kohus ei ole tuvastanud väärteomenetluse olulisi rikkumisi asja menetlemisel. Kohus tuvastas, et kiirust mõõtis pädeva mõõtja koolituse läbinud ametnik – V K, samuti oli kiirusemõõteseade LaserCam4 nr LE1148 taadeldud, töökorras ning testitud samal hommikul. Kohus ei ole tuvastanud seadmel selliseid rikkeid või selliseid asjaolusid, mis takistanuks mõõtmist korrektselt teostada ega ole selliseid asjaolusid tuvastanud ka seadet testinud politseiametnikud 14.10.2022 enne tööle asumist ega ka 28.04.2023 kohtuistungil asjatundjana ütlusi andnud T V. Kohus leiab, et tunnistajate ja asjatundja ütlused on usaldusväärsed. III Kohus leiab ülaltoodu alusel, et Armen Andranikyani esitatud kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks seoses väärteokoosseisu puudumisega tema tegevuses ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd kaebaja on talle etteheidetud väärteo toime pannud, see on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning kohus ei ole tuvastanud olulist materiaalõiguse ega väärteomenetlusõiguse rikkumist, millega kaasneks menetluse lõpetamine. 18 / 19 4-22-3997 Armen Andranikyan on täisealine ja süüvõimeline meesterahvas, tema süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kaebaja enda süüd tunnistanud ei ole, on vaidlustanud ka teo toimepanemise. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et karistust kergendavad ja samuti raskendavad, asjaolud puuduvad. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi A H karistas 01.11.
2. a koostatud otsusega Armen Andranikyani väärteoasjas nr 2302,22,015467 LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 60 euroga ehk sanktsiooni keskmääras (väärteotoimik lk 11-12). Kohus on tuvastanud, et kaebaja ületas kavatsetult kiirust tema kasutuses oleva sõiduvahendiga, samal ajal viibisid autos kaebaja kaks alaealist last ning liikluses osales teisi sõidukeid, kiirust ületas kaebaja LS § 227 lg 1 mõistes keskmäärast kõrgemas ulatuses (ületas vähemalt 16 km/h, keskmäär 10 km/h), mistõttu leiab kohus, et kaebaja teosüü on tegelikkuses keskmäärast mõnevõrra kõrgem, kuid mitte ülemmäära lähedane. Kaebaja ei ole oma tegu tunnistanud ega avaldanud kahetsust, seega karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kaebajal puuduvad kehtivad karistused. Kohus ei ole tuvastanud üld- ega eripreventiivseid kaalutlusi karistuse korrigeerimiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, erinevalt kohtuvälise menetleja esindajast, et kaebajale tulnuks mõista karistus sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra kõrgem, kuid kohtul puudub antud juhul pädevus mõistetud karistuse suurendamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteootsuses ettenähtud karistusmäär sanktsiooni keskmääras on asjakohane ja põhjendatud, selle vähendamiseks alused puuduvad, mistõttu jätab kohus mõistetud karistuse muutmata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et esitatud taotlused tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole riigilõivu tasumist seadus ette näinud, tuleb kaebajale tasutud riigilõiv koheselt tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 19 / 19