lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. 2 ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 30.06.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7564 kuulutati välja K. S. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Eve Selberg. 23.11.2022.a esitas K. S. (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selberg kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille kohus 24.11.2022 määrusega kinnitas. 25.06.2023 esitas pankrotihaldur kohtule 25.06.2023 aruande, mille kohaselt palus lõpetada K. S. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
25.06.2023 aruande kohaselt:
nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 Viru Maakohtu 30.06.2022.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-7564 määrati ajutise pankrotihalduri tasu 514,80 eurot (sh käibemaks), mis on täies ulatuses hüvitatud riigi vahenditest. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jrk. nr. 2 3 4 5 Nõudeavalduse esitaja OMEGA INVEST OÜ
Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelselt võetud laenud. Tulenevalt ülaltoodust on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu
K. S. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on K. S. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma
nimetatud kohustusi.
lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. K. S. töötas Saksamaal äriühingus XXX, seega täidab ta
Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma. 1 Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada K. S. pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; - Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri kohustustest; 4 - Juhul, kui kohus algatab K. S. võlgadest vabastamise menetluse, määrata K. S. enda usaldusisiku kohustusi täitma. Määrata K. S. pankrotimenetluses pankrotihalduri Eve Selbergi tasu 462 eurot, tasu makstakse välja Advokaadibüroole CLARUS, tasule lisandub käibemaks 20% summas 92,40 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 544,40 eurot, tasu hüvitada riigi vahenditest menetlusabina. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Alates 01.07.2022 kehtiva Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Seega kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud
sätted. Käesolev pankrotimenetlus on algatatud 20.05.2022, seega kuni 30.06.2022 kehtinud
lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et K. S. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku kergemeelsuse laenude võtmisel. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 5 K. S. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Omega Invest OÜ nõue summas 5 428,89 eurot; OK Incure OÜ nõue summas 2 763,68 eurot; OK Incure OÜ nõue summas 1652,77 eurot ja Aktiva Finants OÜ nõue summas 4 503,94 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on pankrotihaldurile avaldanud, et tema suhtes kohaldataks võlgadest vabastamise menetlust. Tal ei ole usaldusisiku kandidaati ning ta täidab ise usaldusisiku kohustusi ning sellest tulenevalt tehakse kohtule ettepanek jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ka 01. juulist 2022 kehtima hakanud FiMS kohaselt ei pea isikul olema usladusikut, kui kohus leiab, usaldusiku funktsioone saab võlgnik täita esitades kohtule aruandeid maksetest võlausaldajatele. Kohus asub seisukohale, et juhindudes kuni 30.06.2022 kehtinud
§-st 171, tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 20.05.2022 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku K. S. võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 6 K. S. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on K. S. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma
§- 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust otsima. Võlgnik palus ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma. Pankrotihaldur toetab K. S. kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus nõustub taotlusega algatada K. S. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad K. S. suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku K. S. usaldusisikuks K. S. ise, kuna kohus on veendunud, et K. S. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad vastuväiteid seoses K. S. usaldusisikuks määramisega ei esitanud. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Kohus pöörab võlgniku/usaldusisiku tähelepanu sellele, et kehtiva
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Halduri tasu kinnitamine
Haldur taotleb tasu määramist
lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022 tunnitasu 7 alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot; alates 01.01.2023 moodustab tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammäär 725 eurot. Kokku on haldur kulutanud pankrotimenetluses 7 tundi arvestusega 66 eurot tunnis, seega tasu kokku 462 eurot, tasu määramisel büroole lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 544,40 eurot. Haldur palub määrata halduri tasuks 544,40 eurot (sh käibemaks) ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks summas 544,40 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 462 eurot, millele lisandub käibemaks 92,40 eurot, kokku 544,40 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K. S.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 544,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.