← Eesti

2-19-18994/56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Imbi Sidok-Toomsalu, Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18994 Kohtuasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.05.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja YY (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jana Kitter Menetluse liik Asja läbivaatamine xx.xx.xxxx kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Keelduda YY 02.06.2023 esitatud Korteriühistu Xxxxxxxxx xx tõendi vastuvõtmisest.
  2. Tühistada Harju Maakohtu 03.05.2022 otsus Tallinnas Xxxxxxxxx xx-xxx asuva korteriomandi omandi kaotuse eest makstava hüvitise osas osaliselt (resolutsiooni p 4 osaliselt) ja osas, milles maakohus tasaarvestas poolte nõuded (resolutsiooni p 8). Tühistatud osas teha uus otsus, millega YYl tuleb tasuda XXle hüvitist Tallinnas Xxxxxxxxx xx-xxx asuva korteriomandi omandi kaotuse eest 30 237,50 eurot ning tasaarvestada XX ja YY vastastikused hüvitise maksmise nõuded käesoleva otsuse tervikresolutsiooni p-s 5.8 märgitud viisil.
  3. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
  4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda.
  5. Määrata XX ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks ja mõista YYlt XX kasuks välja menetluskulud 980 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 2-19-18994
  6. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 6.
  7. Jätta rahuldamata YY 08.07.2020 taotlus tõendite kogumiseks. 6.
  8. Jätta XX hagi ühisvara jagamiseks rahuldamata. 6.
  9. Rahuldada YY vastuhagi ühisvara jagamiseks osaliselt. 6.
  10. Lõpetada XX ja YY ühisomand korteriomandile asukohaga Harju maakond, Tallinna linn, Xxxxxxxx xx-xxx (registriosa nr xxxxxxx) selle jätmisega YY ainuomandisse koos kohustusega tasuda XXle omandi kaotuse eest hüvitis 30 237,50 eurot. 6.
  11. Asendada kohtuotsusega XX tahteavaldus kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxx teisest jaost senine omanikukanne ühisomanike XX ja YY kohta ning kanda registriosa nr xxxxxxx teise jakku esimesele vabale järjekohale kinnistu ainuomanikuna sisse YY, isikukood xxxxxxxxxx. 6.
  12. Jätta Luminor Bank AS-iga 29.04.2008 sõlmitud laenulepingust nr 09320167540 tulenev kohustus YY kanda. 6.
  13. Jätta sõiduauto Xxxxxxxxx, VIN-kood XXXXXXXXX, registreerimismärgiga xxxxxxx ning mootorratas Xxxxxxx, registreerimismärgiga xxxxxxx ainuomandisse koos kohustusega tasuda YYle omandi kaotuse eest hüvitis 2000 eurot. 6.
  14. Tasaarvestada XX ja YY käesoleva otsuse tervikresolutsiooni p-des 5.4 ja 5.7 toodud vastastikused nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusena YYlt XX kasuks välja 28 237,50 eurot. 6.
  15. Jätta XX ja YY maakohtu menetluskulud nende endi kanda. 6.
  16. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda. 6.
  17. Määrata XX ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks ja mõista YYlt XX kasuks välja menetluskulud 980 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. XX (hageja) esitas 03.12.2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks, paludes lõpetada poolte ühisomand ja müüa Tallinnas Xxxxxxxxx xx-xxx asuva korteriomandi (korter) avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast täita 29.04.2008 sõlmitud laenulepingust nr 09320167540 (laenuleping) tulenevad kohustused AS-i Luminor Bank ees. 2 2-19-18994 Poolte abielu lahutati 22.11.
  19. Korter kuulub poolte ühisvara hulka. Pooled sõlmisid laenulepingu AS-i Luminor Bank, et korter osta. 03.12.2019 seisuga on laenu jääk 44 866 eurot.
  20. Kostja nõustus ühisvara jagamisega, kuid vaidles vastu ühisvara jagamise viisile. Kostja esitas vastuhagi, milles palus jagada ühisvara nii, et korter jääb kostja ainuomandisse ning palus asendada hageja tahteavalduse kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks, kustutada kostja omanikuna kinnistusraamatust ja kanda kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse. Kostja palus korteri jätta tema ainuomandisse, sest korteris elab tema koos kahe alaealise lapsega. Kostja palus jätta laenulepingust tulenevad kohustused tema kanda. Laenumakseid on pooled tasunud võrdsetes osades. Poolte ühisvarasse kuulub ka sõiduauto Xxxxxxxxx ja mootorratas Xxxxxxx, mille kostja palus jätta hageja ainuomandisse. Kostja palus mõista temalt hageja kasuks välja enam saadud ühisvara eest hüvitisena 8000 eurot.
  21. Vastuhagile esitatud vastuses ei vaielnud hageja vastu sellele, et korter jääb kostja ainuomandisse ja laenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostjale. Samuti nõustus hageja, et sõiduauto ja mootorratas jäävad hageja ainuomandisse. Hageja vaidles vastu hüvitise suurusele, mis kostjal tuleb hagejale enamsaadud ühisvara eest tasuda. Maakohtu otsus ja põhjendused
  22. Harju Maakohus jättis 03.05.2022 otsusega rahuldamata hageja hagi ja rahuldas kostja vastuhagi osaliselt. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi korterile ja jättis selle kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale omandi kaotuse eest 11 737,50 eurot, ning asendas hageja asjaomased tahteavaldused. AS-iga Luminor Bank sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus jäi kostja kanda. Sõiduauto ja mootorratas jäid hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale omandi kaotuse eest hüvitis 2000 eurot. Maakohus tasaarvestas kattuvas ulatuses poolte hüvitise maksmise nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 9737,50 eurot. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt olid pooled abielus 11.10.2007–22.11.2017 ja korter kuulub poolte ühisvarasse. Korter tuleb jätta kostja ainuomandisse hagejale makstava hüvitise vastu. Kostja huvi saada korteri ainuomanikuks ja säilitada oma elukoht kaalub üles hageja huvi võõrandada korter avalikul enampakkumisel. Hageja ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks ühisomandi lõpetamist hageja taotletud viisil, s.o korteri võõrandamisega avalikul enampakkumisel. Korteri väärtus on 71 000 eurot. Seega on nii hageja kui ka kostja omandiosa väärtus 35 500 eurot (= 71 000 ÷ 2). Pooled ei vaidle selle üle, et korteri ostmiseks võetud laenu jääk abielu lahutamise aja seisuga (s.o 22.11.2017) oli 47 525 eurot. Poolte ühisvarasse kuuluvate mootorsõidukite väärtus kokku on 4000 eurot (3500 + 500), millest kummagi poole osa on 2000 eurot. Kuna korteri turuväärtus on 71 000 eurot ja tagastamata laen abielu lahutamise aja seisuga on 47 525 eurot, siis on korteri puhasväärtus abielu lõppemise aja seisuga 23 475 eurot, millest kummagi abikaasa osa moodustab 11 737,50 eurot. Kostja kohustub hagejale tasuma hüvitise omandi kaotuse eest. Ühisvarasse kuuluvad mootorsõidukid (väärtusega 4000 eurot) jäävad hageja ainuomandisse, mistõttu peab hageja tasuma kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitist 2000 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused kohustused kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal hagejale omandi kaotuse eest tasuda hüvitist 9737,50 eurot (= 11 737,50 – 2000). 3 2-19-18994 Apellatsioonkaebus
  23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt, resolutsiooni p-de 4 ja 8 osas ning määrata kostja poolt hagejale korteri eest makstava hüvitise suuruseks 24 377,50 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu xx.xx.xxxx istungil täpsustatud taotluse kohaselt palus hageja mõista kostjalt hüvitisena välja 32 199,50 eurot (arvestades laenu jääki
  24. a mai seisuga), alternatiivselt 28 237,50 eurot (arvestades laenu jääki abielu lahutamise päeva seisuga). Kui ringkonnakohus maakohtu otsust taotletud osas ei tühista, palus hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt venitas maakohus asja lahendamisega. Maakohus pidi tegema asjas otsuse 18.01.2021, kuid tegi selle alles ca poolteist aastat hiljem, s.o 03.05.
  25. Maakohus ei vastanud hageja järelepärimisele kohtuotsuse tegemise aja kohta ega teavitanud pooli otsuse kuulutamise ajast. Pooled ei vaielnud korteri väärtuse üle hagi esitamise ja 16.11.2020 kohtuistungi toimumise aja seisuga. Alates
  26. a septembrist tõusid kinnisvara hinnad järsult. Kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud korteri väärtus enam 71 000 eurot. Hageja hinnangul on korteri praegune väärtus 90 000 eurot. Samuti oleks maakohus pidanud arvestama laenu jääki otsuse tegemise aja seisuga. 03.05.2022 oli laenu jääk 41 245 eurot. Vastustaja seisukoht
  27. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
  28. Tallinna Ringkonnakohus võttis 23.05.2023 kohtuistungil uute tõenditena vastu poolte eksperthinnangud korteri väärtuse kohta ja kostja OÜ Eesti Ehitusekspert töö „Xxxxxxxxx xx-xxx ehitustehniline kontroll“. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tuleb tühistada hageja kasuks korteri omandi kaotuse eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas osaliselt, samuti tasaarvestuse osas. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega mõistab hageja kasuks välja hüvitise korteri omandi kaotamise eest 30 237,50 eurot ning tasaarvestab poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, ei anna see alust muuta TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi menetluskulude jaotust.
  30. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse apellatsioonkaebuses üksnes korteri omandi kaotuse eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud nii osas, milles otsustati jätta korter kostjale, kui ka osas, milles kohustati hagejat andma tahteavaldus kinnistusraamatu senise omanikukande kustutamiseks ja uue omaniku kande tegemiseks. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles otsustati jätta 4 2-19-18994 kostjale laenulepingust tulenev kohustus ning hagejale mootorsõidukid ja kohustati kostjat tasuma hagejale selle eest hüvitist.
  31. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses korteri väärtuse kindlaksmääramise ja sellest tulenevalt ka korteri eest makstava hüvitise suuruse üle. Hageja on apellatsioonkaebuses palunud suurendada korteri omandi kaotuse eest kostja poolt makstavat hüvitist.
  32. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud kostjalt hageja kasuks korteri omandi kaotamise eest hüvitist välja mõistes. Maakohus on jätnud tuvastamata korteri väärtuse võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Samuti on korteri väärtus jätkanud tõusu pärast maakohtu otsuse tegemist. Kinnisasja väärtuse suurenemine tingib maakohtu otsuse tühistamise, kuivõrd see mõjutab pooltele ühisvara jagamisel jäävate osade väärtust ning seega ka hüvitise suurust. Kuna ühisvara jagamisel korteri jätmine kohtuotsusega ühele abikaasadest riivab intensiivselt põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tema soovil tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt RKTKo 22.12.2009, 3-2-1-141-09, p 15 kolmas lõik). Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsust hüvitise väljamõistmise osas muuta. Tagamaks omandist ilma jäävale isikule õiglane hüvitis, peab ka ringkonnakohus jagatava vara tegelikku turuhinda kajastava tõendi asja õige lahendamise huvides TsMS § 634 lg 2 ja § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtma ning lähtuma vara jagamisel selle väärtusest apellatsioonimenetluse ajal (vt RKTKo 08.03.2007, 3-2-1-12-07, p 10).
  33. Kostja esitas 16.11.2020 tõendina 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hinnangu, mille järgi oli korteri väärtus 17.09.2020 seisuga 71 000 eurot (tl 59). Hageja oli 08.01.2021 menetlusdokumendis korteri väärtusega nõus (tl 90, p 1). Maakohus oli pooli varem teavitanud, et teeb otsuse hiljemalt 18.01.2021 (tl 46 pöördel, ajamärk 00:13:38). Otsuse tegi maakohus aga alles 03.05.2022 (tl 110), jättes mh tähelepanuta hageja 30.03.2022 menetlusdokumendi, milles hageja teavitas kohut korteri väärtuse suurenemisest ja juhtis tähelepanu, et viimased dokumendid esitati kohtule
  34. a augustis (tl 107). Ringkonnakohtule esitatud hageja tõendi kohaselt oli Xxxxxxxx linnaosas
  35. a IV kvartalis korterite mediaan ruutmeetrihind 2543 eurot/m²,
  36. a samas kvartalis aga 2112 eurot/m² (tl 152, viimane lõik). Kostja tõendi kohaselt tehti
  37. aasta I kvartalis Xxxxxxxx linnaosas tehinguid keskmise hinnaga 2573 eurot/m²,
  38. aastal 2486 eurot/m²,
  39. aastal aga keskmise hinnaga 2010 eurot/m² (tl 187 pöördel, esimene ja teine lõik). Mõlema tõendi kohaselt on korteri väärtus tõusnud võrreldes maakohtu menetluses esitatud tõendiga korteri turuväärtuse kohta (vrd tl 59 – korteri turuväärtus oli 10.09.2020 seisuga 1650 eurot/m²).
  40. Ringkonnakohus tuvastab nii maakohtus tuvastamata kui ka pärast maakohtu menetlust muutunud asjaoluna hageja esitatud RE Kinnisvara AS-i hinnangu alusel korteri väärtuse, mis 31.03.2023 seisuga on 108 000 eurot (tl 156). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). 13.
  41. Hageja esitatud tõendi kohaselt oli 31.03.2023 seisuga korteri väärtus 108 000 eurot (tl 156), mille kindlakstegemisel võeti arvesse müügitehinguid korteriomanditega, mis paiknevad korteriga sarnastes elamutes ja mis on sarnase suurusega (tl 153–xxx pöördel, p 6.2), kasutades võrdlusmeetodit (tl xxx pöördel, p 6.3 „Hindamismetoodika“). Võrreldavad tehingud on valitud lähtudes sellest, mille kohta oli hindajal usaldusväärne tehingu informatsioon ja mis on toimunud võimalikult hiljuti ning sarnases seisukorras korteritega (tl 155, „Võrdlustehingute valik“). 5 2-19-18994 13.
  42. Kostja esitatud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hinnangu kohaselt oli 24.03.2023 seisuga korteri väärtus 98 000 eurot (s.o väärtus, millest ei ole maha lahutatud hallituse likvideerimiseks vajalike tööde maksumust, tl 189 pöördel). Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et tugineb korteri väärtusele koos köögimööbliga (tl 214 pöördel, ajamärk 00:04:37). Kostja tõendi kohaselt võeti korteri turuväärtuse kindlakstegemisel arvesse hindajale teadaolevad müügitehingud sarnases piirkonnas (tl 188, p 3.5), kasutades samuti võrdlusmeetodit (tl 188 pöördel, p 4.2). 13.
  43. Nii hageja kui ka kostja tõendid korteri turuhinna kohta põhinevad samal hindamise alusel (Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 – tl 145 pöördel, p 2.2; tl 181 pöördel, esimene lõik ja p 1.2) ja sarnastel lähteandmetel, kuid hageja valim võrreldavate müügitehingute kohta on oluliselt laiem (vrd tl xxx–xxx pöördel ja tl 188) ja hindamistulemus täpsem (s.o ±5% – tl 145, „Hindamistulemuse täpsus“ vs. ±10% – tl 181, „Hindamistulemuse täpsus“). Hageja tõendi kohaselt on turuväärtuse hindamisel võetud arvesse perioodil
  44. a oktoober–
  45. a veebruar Xxxxxxxx linnaosas tehtud arvukad müügitehingud (vt tl xxx–xxx pöördel). Kostja tõend arvestab aga Xxxxxxxx linnaosas tehtud viie müügitehinguga perioodil
  46. a november–veebruar 2023 (tl 188). Kostja tõendis on esile toodud müügitehingud, mis hindajale olid teada (tl 188, p 3.5 esimene lõik) ning selle võrdlusest hageja tõendiga nähtub, et kostja tõend põhineb võrdlustehingutel, mis on tehtud väiksemate müügihindadega. Näiteks: kui kostja tõendi kohaselt toimus
  47. a veebruaris Sõpruse pst-l asuva korteriomandi müük hinnaga 100 250 eurot (tl 188), siis hageja tõendi kohaselt toimus
  48. a veebruaris Sõpruse pst-l asuva korteriomandi müük ka hinnaga 105 000 eurot (tl 153), millega kostja tõend ei arvesta.
  49. a detsembris toimus Sõpruse pst-l asuva korteriomandi müük hinnaga 110 000 eurot (tl 153 pöördel), millega kostja tõend ei arvesta (tl 188). Korteri turuväärtus on hageja ja kostja tõendi järgi erinev, sest kostja tõendis on esile toodud üksnes madalama hinnaga müügitehingud (vrd 155 pöördel–156 ja 189–189 pöördel olevad kohandatud hinnad). Samuti on kostja tõendis kasutatud korteri turuhinna leidmisel võrdlustehingutena müügitehinguid, mille ruutmeetri hind on alla keskmise hinna (vrd
  50. aastal Xxxxxxxx linnaosas tehtud tehingud keskmise hinnaga 2486 eurot/m² ja
  51. aasta esimeses kvartalis hinnaga 2573 eurot/m² – tl 187 pöördel, esimene ja teine lõik, ning võrreldavad müügitehingud ruutmeetri hinnaga 2138–2315 eurot – tl 188). 13.
  52. Kostja esitatud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hinnangu kohaselt on korteri turuhinna leidmisel arvestatud korteriga samaväärses seisukorras korteriomanditega – ühe võrreldava korteriomandi seisund oli samaväärne ja kahel kehvem, mille tõttu kohandati ka nende võrdlustehingute hindasid 5% võrra (vt tl 189–189 pöördel, „Korteri seisukord“). Seega arvestab korteri turuväärtus 98 000 eurot korteri seisukorraga. Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ hinnangus on põhjendamatult korteri turuhinnast maha arvestatud hallituse likvideerimiseks vajalike ehitustööde võimalik maksimaalne maksumus (tl 189 pöördel). Eelnevast tulenevalt ei oma korteri turuväärtuse tuvastamisel tähtsust OÜ Eesti Ehitusekspert töö „Xxxxxxxxx xx-xxx Ehitustehniline kontroll“. Poolte ühisvaras oli puudustega (hallitus) korter. Hagejale hüvitise maksmisel ei saa lähtuda puudusteta korteri väärtusest. Hageja tõendi kohaselt jäävad korteris esinevate puuduste kõrvaldamise kulud hindamise täpsusklassi piiresse (tl 149–149 pöördel, „Seisukord“). 13.
  53. Eelnevast tulenevalt võttis ringkonnakohus korteri praeguse kindlakstegemisel aluseks RE Kinnisvara AS-i hinnangu (tl 144–162). turuväärtuse
  54. Arvestades korteri väärtust 31.03.2023 seisuga (s.o 108 000 eurot – tl 156), on kostjal õigus saada korteri omandi kaotuse eest hüvitist 30 237,50 eurot (s.o korteri turuväärtus 108 000 – laenu jääk abielu lahutamise aja seisuga 47 525 ÷ 2). Ringkonnakohus tasaarvestab poolte 6 2-19-18994 vastastikused nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel ja märgib tasaarvestuse kohtuotsuse resolutsiooni. Ringkonnakohtu otsusega mõistetakse kostjalt hageja kasuks korteri eest hüvitis 30 237,50 eurot. Maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks sõiduauto ja mootorratta eest hüvitis 2000 eurot (tl 110 pöördel, resolutsiooni p 7). Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 28 237,50 eurot.
  55. Laenu jäägiga seonduvat saab kohus arvestada ühisvara jagamise viisi, mitte ühisvara kaotamise eest hüvitise suurust määrates. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles laenulepingust tulenev kohustus jäi tema kanda. Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel tähtsust ka hageja etteheide, nagu oleks maakohus asja lahendamisel kohaldanud ebaõigesti kaasomandi lõpetamise sätteid.
  56. Kostja on avaldanud kahtlust, kas tal on võimalik tasuda hagejale suuremat hüvitist, kui maakohus välja mõistis. Samas on aga tõusnud maakohtu otsusega kostjale jäetud kinnisasja väärtus. Ringkonnakohtul ei ole võimalik muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kinnisasja kostjale, sest maakohtu otsus on selles osas jõustunud. Abikaasa suutlikkust hüvitist maksta saab kohus arvestada ühisvara jagamise viisi, mitte ühisvara kaotamise eest hüvitise suurust määrates. Korteri väärtuse tõus toob paratamatult kaasa selle, et pool, kellele korter jääb peab tasuma suurema hüvitise. Kui kostjal ei ole likviidset vara, mille arvel hagejale korteri omandi kaotamise eest hüvitist maksta, tuleb kostjal vajadusel võõrandada talle kuuluvat vara, sh korter.
  57. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse.
  58. Ringkonnakohus keeldub kostja 02.06.2023 esitatud Korteriühistu Xxxxxxxxx xx tõendi vastuvõtmisest. Pooltel tuli tõendid korteri turuväärtuse kohta esitada hiljemalt 18.04.2023 (tl 135 ja 170). Kostja tõend on esitatud hilinenult (TsMS § 238 lg 3 p 3). Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Kostja ei ole põhistanud, et tõendi hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohus oli tõendi esitamise ajaks juba määranud kohtuotsuse kuulutamise aja põhjustaks tõendi menetlusse võtmine menetluse lahendamise viibimise (TsMS § 331 lg 1). Kuna dokument, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  59. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb asjas tühistatud osas uue otsuse, ei anna see alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda, sest tegemist on ühisomandi jagamise vaidlusega, mis on toimunud mõlema poole huvides.
  60. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse. Seega tuleb poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda.
  61. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  62. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks riigilõiv 430 eurot ja lepingulise esindaja kulud 650 eurot (ilma 7 2-19-18994 käibemaksuta). Nimekirjade kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi 30 minutit, sh nõupidamine kliendiga, kohtuotsusega tutvumine ja selle analüüs, apellatsioonkaebuse ettevalmistamne, kostja vastusega tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine.
  63. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täiel määral põhjendatud kostja vastusega tutvumisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aeg. Arvestades kostja vastuse sisu, saab pidada sellega tutvumisele kulunud põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Arvestades apellatsioonimenetluse eset (pooled vaidlesid üksnes korteri eest makstava hüvitise suuruse üle), saab ka kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud põhjendatuks ajakuluks pidada 30 minutit.
  64. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.
  65. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 980 eurot (s.o riigilõiv 430 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 550 eurot (5,5 tundi × 100 eurot/tund = 550 eurot)), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.