← Eesti

4-23-988/12

Obsah (7)§ 63§ 12§ 16§ 56§ 57§ 58§ 50

Väärteoasi nr 4-23-988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 13. juuni 2023. a kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-988 (2780,23,001371) Kohtunik Marek Vah

§ 63lg 1 järgi LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

  1. Tartu Maakohtusse saabus 24.03.
  2. a menetlusaluse isiku Arvi Kiige kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.03.
  3. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,
  4. Kaebuse kohaselt on Arvi Kiik väljendanud rikkumise osas suurt kahetsust ning seda ka kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses. Menetlusalune isik arvas, et ta on juhtima asumisel kaine. Arvi Kiik tunnistab sooritatud rikkumist. Menetlusalune isik palub karistuse määramisel mitte kohaldada sõiduki juhtimisõiguse peatamist, sest tema lapsed vajavad igapäevaselt kooli viimist ja sealt ära toomist. Samuti on vajadus abikaasa tööle viia ja tagasi koju tuua. Ühistransporti aga kasutada ei saa, sest vajalikel kellaaegadel bussiliiklust ei toimu. Samuti Arvi Kiige eakas, s.o 82-aastane ema vajab üks kord nädalas 3 kilomeetri kaugusel külastamist ja arstile viimist. Juhtimisõigus on vajalik ka igapäevaste toimetuste täitmiseks (nt kaupluse külastused). Arvi Kiik elab alevikust 6 km kaugusel ning kuna bussiliikluse ajad ei sobi laste koolitoimetamiseks ja tagasitoomiseks ning abikaasa tööleviimiseks ja koju toomiseks, siis lasub menetlusalusel isikul kohustus hoolitseda enda pereliikmete eest. Teiste inimeste abi kasutamise võimalus puudub, sest menetlusalusel isikul ei ole juhtimisõigusega tuttavaid, kes elaksid tema elukohajärgses piirkonnas. Kohtuvälise menetleja väide, et Arvi Kiigel oli turvavöö kinnitamata, ei vasta tõele - turvavöö oli kinnitatud nõuetekohaselt. Vastasel korral oleks turvavöö kinnituse ohusignaal reageerinud ning andnud lahtisest turvavööst märku. Arvi Kiige lähedased kinnitavad, et menetlusalune isik ei ole alkohoolik. Tema tervislik seisund ei võimalda kangemat alkoholi tarvitada, vahetevahel aga isik tarbib õlut – nii ka rikkumisele eelnevalt kuni kaks purki vaheaegadega. Lahjem alkohol ei kahjusta isiku tervist. Menetlusalune isik on reeglina õiguskuulekas ning väär on kohtuvälise menetleja väide, et Arvi Kiige suhtes on käimas kriminaalasi joobes juhtimise osas 07.04.
  5. a kuupäeval. Seega ei ole õige, et menetlusalune isik ei ole midagi enda muutmiseks ette võtnud. Samuti pole karistusregistris kehtivat märget karistuse kohta. Menetlusaluse isiku juhtimisõiguse peatamine 4 kuuks ei ole asjakohane, otstarbekas, inimlik ega põhistatud. Vaidlust ei ole õigusrikkumise sooritamises, kuid juhtimisõiguse peatamine hakkab mõjutama Arvi Kiige perekonnaelu senist toimimist. Kaebusega palutakse kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse peatamise osas ning määrata Arvi Kiigele karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühiku ulatuses, mis võimaldada tasuda osamaksetena 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusaluse isiku sissetuleku moodustab sotsiaaltoetus 400 eurot kuus. Kaebaja avaldas, et ta soovib osaleda asja arutamisel kohtuistungil. 2
  6. Tartu Maakohtu 21.04.
  7. a määrusega võeti Arvi Kiige kaebus menetlusse.
  8. 24.05.
  9. a kirjalikus seisukohas menetlusalune isik nõustub asjas kirjaliku menetlusega. Arvi Kiik ei pea vajalikuks korrata kaebuses esitatud seisukohti ja põhjendusi.
  10. Kohtuvälise menetleja esindaja 08.05.
  11. a seisukohast nähtub järgmist. Menetlusalusele isikule koostatud väärteootsuse automaatseks tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Iga alkoholi tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga kaasa õnnetusi, vigastusi ja surma. Seda kinnitab ka statistika. Menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga ning mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik - seega on tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga ja see saab olla aluseks karistuse määramisel. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü väga suur. Arvi Kiik juhtis ka 07.04.
  12. a mootorsõidukit joobeseisundis. Korduvalt joobnuna mootorsõiduki rooli istuv juht tulebki liiklusest kõrvaldada ning alternatiivideks pole ruumi, vaatamata sellele, et antud juhtum ei ole veel kohtuotsuseni jõudnud ja kehtiva karistusena seda võtta ei saa. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäära on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuvälise menetleja hinnangul ilmestab samalaadse süüteo toimepanemine ühe kalendriaasta jooksul menetlusaluse isiku lugupidamatut suhtumist Eestis kehtivasse õiguskorda. Menetlusalusele isikule määrati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks keskmisest (6 kuud) madalamas määras. Rahatrahvi kohaldamine aga ei ole Arvi Kiige tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik, kuna iseloomustava materjalina on sedastatav tema vähem kui aasta tagasi toime pandud samalaadne rikkumine, s.o joobes juhtimine. Ka varasematel aastatel on isik sooritanud mitmeid liiklusalaseid rikkumisi. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures samuti eripreventiivset eesmärki, mis peab ära hoidma ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmine suunatud menetlusaluse isiku mõjutamisele ning kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks Arvi Kiik arvestama asjaoluga, et määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Ka varasemalt on isikul juhtimisõigus ära võetud. Varsti saabub lastel koolivaheaeg. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p-st 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le
  13. KOHTU SEISUKOHT
  14. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
  15. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3
  16. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  17. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti 03.03.
  18. a otsus väärteoasjas nr 2780,23,001371 tuleb jätta muutmata ja Arvi Kiige kaebus rahuldamata.
  19. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et Arvi Kiigele on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et Arvi Kiik oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama.
  20. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Arvi Kiigele ette kahte rikkumist, s.o, et ta juhtis 07.02.
  21. a mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,77 mg/l +/- 0,05 mg/l. Samuti juhtis Arvi Kiik mootorsõidukit, kui selle juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.
  22. Menetlusalune isik tunnistab mootorsõiduki juhtimist eelnevalt alkoholi tarvitanuna väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, kuid eitab, et temal ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt juhina kinnitatud. Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimise osas on Arvi Kiik väljendanud nii oma kaebuses kui ka kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses suurt kahetsust.
  23. Kohtu seisukohalt on mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning ka nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata sõiduki juhtimine väärteotoimiku materjalidega tõendatud. Juhtunut kinnitavad tunnistaja ülekuulamisel antud ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja lubatud alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga.
  24. 07.02.
  25. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Iisaku-Tudulinna-Avinurme tee
  26. kilomeetril kõrvaldati Arvi Kiik mootorsõiduki Volkswagen Passat reg-nr-ga xxxxxxxxxx juhtimiselt, sest juhi suust oli tunda alkoholilõhna ning oli alus arvata, et kontrollitav on kas joobeseisundis või tema veres/väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.
  27. Tunnistaja Kerit-Merili Kalde ütluste kohaselt teostas ta liiklusjärelevalvet koos grupijuht Mikk Tehvaniga, kui Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Iiisaku-Tudulinna-Avinurme tee
  28. kilomeetril märgati 07.02.
  29. a kella 20.32 ajal õigusrikkumist. Iisaku poole suunduva VW Passati reg-nr-ga xxxxxxxxxx juht Arvi Kiik juhtis mootirsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli üle lubatud piirmäära ning juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Juht tunnistas oma süüd. Arvi Kiik käitus sündmuskohal rahulikult, kuid kohati ta nuttis ja ei olnud koostööaldis. Isik tõendusliku alkomeetriga pidevalt veiderdas ja tõmbas õhku sisse.
  30. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianr-ga ARAF-0028 väljatrükk tõendab, et Arvi Kiigel tuvastati lubatud alkoholi piirmäära ületamine, s.o lõplik mõõtetulem on 0,72 mg/l (0,77 mg/l +/- 0,05 mg/l). 4
  31. Mõõtevahend Alcotest 7110 Typ MKIII EST oli taadeldud 21.12.2022 (kehtib kuni 30.06.2023) ning alkoholisisaldust Arvi Kiige väljahingatavas õhus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud ka joobe tuvastamisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi korrakaitseseaduse alusel, mille Arvi Kiik on allkirjastanud.
  32. Arvi Kiige karistusregistri väljatrükist nähtub, et tal on kehtiv karistus LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest (rikkumine toime pandud 29.10.2022).
  33. Eelnevalt loetletud tõendeid kogumis hinnates tuleb kohtu hinnangul asuda sesukohale, et nii lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine kui ka nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata sõiduki juhtimine on Arvi Kiige osas leidnud kahtlusteta tõendamist. Lubatud piirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimist on Arvi Kiik ka ise tunnistanud oma kaebuses. Kuigi nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõitmise etteheitele vaidleb menetlusalune isik kaebuses vastu, selgitades, et vastasel korral oleks pidanud sõiduki turvavöö kinnituse ohusignaal tööle hakkama, siis kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja Kerit-Merili Kalde ütlustes ja väärteoprotokollis kirja pandus, et menetlusalune isik siiski juhtis sõidukit nõuetekohaselt turvavööd kinnitamata. Vastupidiseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ainuüksi vastuväite esitamine tõendamiseseme faktilise asjaolu osas ei tähenda, et kohus peab selle KrMS § 7 lg 3 alusel alati ja igal juhul süüdlase kasuks lugema – vastuväite esitamisel tuleb menetlejale (sh ka kohtule) luua võimalus väite kontrollimiseks, mida praegusel juhul enam teha ei saa, sest Arvi Kiik ei ole kohtule esitanud tõendeid. Eelnevale tuginedes ei esine kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüs kõrvaldamata kahtluseid, mida tuleks VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada Arvi Kiige kasuks (vt ka RKKKo 1-18-86, p 58 koos edasiste viidetega).
  34. Kuigi nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga sõiduki juhtimise tuvastamine käesoleval juhul toimub põhimõtteliselt ainult ühele tõendile (tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused) tuginedes, siis ka Riigikohtu hinnangul ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 115-10967, p 6 koos edasiste viidetega). Käesolevas väärteomenetluses on andnud menetlusaluse isiku nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata juhtimise kohta sisulisi ütluseid ainult tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega kohaldub tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustele ka eespool viidatud Riigikohtu lahendis väljendatu. Kohtul samas ei ole tekkinud tõendeid hinnates kahtlusi, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt väidetu ei oleks tõene – politseiametnikul puudub igasugune põhjus anda valeütluseid ning selliseid asjaolusid ei ole ka käesolevas menetluses võimalik tuvastada. Tunnistajat on samuti hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Küll aga on sedastatav Arvi Kiigel soov enda vastutust vähendada. Järelikult on menetlusaluse isiku Arvi Kiige kaitseväide, et temal oli turvavöö sõiduki juhtimise ajal nõuetekohaselt kinnitatud, vastasel korral oleks ohusignaal kõlanud, ebausaldusväärne ja tuleb jätta tõendite kogumist kõrvale. Samuti ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis liiklusõnnetuse hetkel mootorsõidukit, olles lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis – ka sellele faktilise asjaolule ei ole Arvi Kiik oma kaebuses vastuväiteid esitanud. Tõendid rikkumiste toimepanemise osas on oma sisult selged.
  35. Kõike eelnevat arvesse võttes on tuvastatav, et menetlusalune isik Arvi Kiik juhtis 07.02.
  36. a mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Samuti Arvi Kiik 5 juhtis mootorsõidukit, olles sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata. Sellise tegevusega rikkus Arvi Kiik LS § 69 lg 3 ja LS § 33 lg 3 nõudeid ning täitis LS § 224 lg 2 ja LS § 239 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsed tunnused.
  37. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on

§ 12

lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

Arvi Kiik on pannud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Olles varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud isik, pidas Arvi Kiik võimalikuks, et isegi ajaliste vahedega kuni kahe purgi õlle ärajoomisel sisuliselt vahetult mootorsõiduki rooli asudes ei ole tema joobeaste veel selline, mis jääks lubatud alkoholi piirmäära raamesse. Siinkohal ei ole peamiseks indikaatoriks kindlasti see, kui juht ise tunneb ennast kaine ja adekvaatsena – on üldteada, et pikemaajalisel alkoholi tarvitamisel tõuseb inimese alkoholi taluvusvõime ning joobe tajumine on subjektiivne. Seega võib nimetatud hea enesetunne olla petlik. Sellega menetlusalune isik ka möönas rikkumise asetleidmise võimalikkust, tuginedes oma varasemale kogemusele. Siinkohal ei oma tähendust ka lähedaste ja kaitsja hinnangud menetlusaluse isiku kohta. 23. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. 24. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 25. Kuna menetlusaluse isiku poolt on kohtu hinnangul ühe teoga pandud toime 2 rikkumist, s.o lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ja sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine, siis tuleb

63 lg 1 alusel mõista karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Selliseks sanktsiooninormiks on LS § 224 lg

  2. LS § 224 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
  3. Kohtuvälise menetleja otsusega on Arvi Kiigele määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (

§ 57

lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

Karistus on määratud alla sanktsiooni keskmise määra.

  1. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber muutmist rahaliseks karistuseks. Arvi Kiik selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmine mõjutaks oluliselt tema eraelu, sh laste kooli ja abikaasa tööle ning tagasi koju sõidutamist, samuti enda eaka ema eest hoolitsemist, mh arsti juurde toimetamist. Isiku kodukohas on bussiliiklus hõre ja bussid ei välju perekonnale sobivatel aegadel. Menetlusalune isik kahetseb tehtut väga ja palub kohtult 6 võimalust rahalise karistuse kandmiseks suuruses kuni 200 trahviühikut, mille tasumine on ajatatud 1 aastaks.
  2. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning

§ 50

lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 17).

  1. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et korraldada pereelu. Arvi Kiik ei kasuta sõidukit tulenevalt enda liikumispuudest.
  2. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et inimene, kes vajab oma igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi. Samuti ei ole Arvi Kiige puhul tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega. Kuigi menetlusalusel isikul on kehtiv karistus üksnes kiiruseületamise eest, siis teda on varasematel aastatel korduvalt karistatud muuhulgas lubatud alkoholi piirmäära ületava juhtimise eest (
  3. a ja
  4. a). Kuigi tegemist on käesoleval ajal arhiveeritud karistustega, siis tegemist on inimese käitumist iseloomustava teabega – Arvi Kiik teab, mida tähendab nimetatud rikkumine oma olemuselt (vt ka RKKKo 31-1-6-17, p-d 12-13 koos edasiste viidetega). Vaatamata aga eelnevatele rikkumistele ei ole Arvi Kiik hakanud seadusekuulekamalt käituma ja paneb jätkuvalt sarnaseid rikkumisi toime. Küll aga kohus nõustub kaitsjaga selles, et süüdlasele kriminaalasjas nr 22278000460 esitatud kahtlustus ei ole tõsikindlalt kohtule teadaolevalt tõendamist leidnud, sest vajab veel tuvastamist, kas Arvi Kiik juhtis mootorsõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi alles pärast avariid. Kuigi Arvi Kiik on oma süüd tunnistanud kuriteos, mis leidis väidetavalt aset 07.04.2022, siis maakohus praegusel hetkel, arvestades ka väärteotoimikusse lisatud kahtlustatava ülekuulamise protokollis kajastatut (nt asjaolu, et isik enda sõnul enne rooli asumist alkoholi samal päeval ei tarbinud), ei pea ainult ühele tõendile tuginedes isiku süü tuvastamist võimalikuks. Tegemist ei ole ka käesoleva kohtumenetluse esemega.
  5. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü toimepandud rikkumises on kahtlemata suur. Arvi Kiige väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,72 mg/l, jäädes LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku ülemise piiri lähedale, kuivõrd mõõtevahemik on alates 0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta. Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just seetõttu, et tagada kõigile turvaline liikluskeskkond. Sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, sest sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Arvi Kiik on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei tema enda ega kaasliiklejate jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet. Kuigi menetlusalune isik lootis, et sõitma asumise ajaks on ta kaine, siis varasemale kogemusele tuginedes sellisele lootusele suuremat alust ei olnud. Siinkohal ka ei oma tähendust, milline on isikul tuvastatud töövõime. Tuleb ka rõhutada, et õlu ei ole nn tavaline karastusjook, vaid alkohoolne jook. 7
  6. Kohus ei nõustu Arvi Kiige taotlusega määrata talle rahatrahv, kuna on ilmselge, et varasemalt määratud rahatrahvid samalaadsete rikkumiste eest ei ole olnud tema jaoks distsiplineerivad. Samuti viimase, s.o lubatud sõidukiiruse ületamisega seonduva rikkumise pani menetlusalune isik toime vähem kui 8 kuud tagasi. Arvi Kiige senisest käitumisest nähtub selgelt, et tal on regulaarselt kombeks panna toime erinevaid liiklusseaduse rikkumisi. On ilmne, et kui need rikkumised jätkuvad, võetakse juhtimisõigus ära veel pikemaks ajaks. Kahetsemine ei muuda olematuks juba aset leidnud rikkumisi.
  7. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Arvi Kiige süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatult määratud Arvi Kiigele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse muutmata ning Arvi Kiige kaebuse rahuldamata.
  8. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab menetluskulud menetlusaluse isiku kui süüteo toimepanija kanda. Marek Vahing Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.