Obsah (12)

§ 436§ 657§ 428§ 431§ 432§ 232§ 5§ 124§ 150§ 168§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Imbi Sidok-Toomsalu, Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20014 Ko

) § 436 lg-t 4, kui tugines hagi lahendamisel VÕS § 101 lg-le 3, samuti on otsus selles osas ebapiisavalt põhjendatud (

§ 436

lg 1); kuna kostja keeldus lepingu täitmisest, ei olnud hagejal võimalik elektrienergiat osta lepingus kokkulepitud hinnaga ning hageja oli sunnitud elektrienergiat ostma teistelt müüjatelt kõrgema hinnaga; leping nägi ette soodsamad tingimused, kui oli turuhind 2022. aastal; otsusest ei selgu, kuidas mõjutas kohtu hinnangut vaidlusalusele lepingule hageja ja kolmanda isiku (Elektrilevi OÜ) vahel sõlmitud leping võrguteenuse osutamiseks (s.o muu teenus, mis ei olnud hageja ja kostja vahelise lepingu esemeks). Hageja ja kostja vahel puudus leping võrguteenuse osutamiseks, hageja ei ole sellist teenust kostjalt kunagi saanud ning hageja ei esitanud kostja vastu nõudeid tulenevalt võrguteenuse osutamisest; üllatav on maakohtu seisukoht, nagu oleks hageja pidanud esitama tema ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud lepingu. Maakohus rikkus

§ 436

lg-t 4, sest ei andnud hagejale võimalust osundatud lepingut esitada; hageja esitatud arved tõendavad hageja poolt

1. a jaanuaris ja veebruaris tarbitud elektrienergia kogust ja selle eest tasutud hinda. 5 2-21-20014 Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
3. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2023 istungil loobus hageja lepingu täitmise nõudest (tl 120 pöördel, ajamärk 00:02:04). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingu täitmise nõudest loobumise tõttu tuleb menetlus osaliselt lõpetada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Apellatsioonkaebus jääb

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon ülejäänud osas muutmata, kuid kohtuotsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.

1. Hageja esitas taotluse ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks. Taotluses vaidlustab istungil osalenud lepinguline esindaja protokollist nähtuvat enda istungil tehtud viidet vaidlusaluse lepingu punktile, leides, et protokollis on trükiviga. Ringkonnakohus kontrollis esindaja viidet istungi salvestuse alusel ja leiab, et hageja esindaja viitas istungil lepingu p-le 5.1 (tl 120 pöördel, ajamärk 00:04:48). Seega ei ole ringkonnakohtul alust protokolli parandada. Hageja taotlus jääb rahuldamata.
2. Hageja loobus ringkonnakohtu istungil hagist lepingu täitmise nõude osas (tl 120 pöördel, ajamärk 00:02:04). Ringkonnakohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab selles osas

§ 428lg 1 p-i 3 ja § 429 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse.

Puuduvad asjaolud, mis takistaksid lepingu täitmise nõudest loobumise vastuvõtmist. Hageja esitas hagist loobumise avalduse enne maakohtu otsuse jõustumist. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagist loobumisele.

§ 431

lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, kes menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse lepingu täitmise nõude osas. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

alusel pöörduda uuesti kohtusse nõudega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahju, mis tekkis sellest, et hageja ostis
2. a jaanuaris ja veebruaris kostja lepingu täitmisest keeldumise tõttu elektrienergiat kolmandalt isikult kallimalt, kui nägi ette poolte vaheline leping. Hageja leiab, et leping pikenes p-de 5.2 ja 5.2.1 alusel kuni 31.12.2022, sest kumbki pooltest ei teavitanud teist poolt soovist lepingut mitte pikendada. Kostja leiab, et leping lõppes selles toodud tähtajal, s.o 31.12.2021 (lepingu osa I „Elektrienergia müügiperiood“ ja p 5.2 esimene lause), sest kostja andis hagejale teada, et lepingut selles märgitud hinnaga ei pikendata (kostja 11.10.2021 ja 02.11.2021 e-kirjad – tl 20 pöördel ja 21 pöördel). Sellest, kas leping pikenes, sõltub, kas kostja pidi ka pärast 31.12.2021 lepingut täitma. 6 2-21-20014
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita maakohtule ette lepingu p 5.2.1 analüüsimata jätmist. Maakohus on tuvastanud poolte kokkuleppe sisu (tl 89 pöördel, p 27), mida saab pidada piisavaks VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgimisel. Pooled tõlgendavad lepingu p 5.2.1 ühte moodi – leping pikeneb 12 kuuks, kui kumbki pool ei teavita teist poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist soovist konkreetse paketi elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas kumbki neist teavitas teist poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist soovist elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus selles osas tõendite hindamisel (

§ 232

lg 1), mistõttu muudab ja täiendab ringkonnakohus järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi. 11.

1. Lepingu p 5.2 kohaselt kehtib leping seni, kuni toimub lepingus sätestatud elektrienergia müük elektrienergia tarnimiseks vähemalt ühele mõõtepunktile. Iga lepingu I osas sätestatud paketi elektrienergia müügiperioodi, v.a kui see on tähtajatu, pikendatakse ühel järgmiselt toodud kahest viisist: samade paketi tingimustega, samaks elektrienergia müügiperioodiks, kuid mitte pikemaks kui igakordselt 12 kuuks, kui kumbki pool ei teavita teist poolt vähemalt 30 päeva enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist soovist konkreetse paketi elektrienergia müügiperioodi mitte pikendada (p 5.2.1); muudetud paketi tingimustega, kui ettepaneku teeb müüja ja klient sellega nõustub vastavalt lepingu II osa punktile 5.3 (p 5.2.2). 11.
2. Lepingu p-st 5.2.1 koostoimes p-ga 5.2 ja lepingu I osas toodud elektrienergia müügiperioodiga (tl 6–7) tuleneb, et lepingu mittepikenemise soovist pidi üks pool teist poolt teavitama hiljemalt 01.12.
3. Lepingu p 5.6 kohaselt lõpeb leping mh juhul, kui lepingu I osas sätestatud elektrienergia müügiperioodi ei pikendata. 11.
4. Apellatsioonkaebuse väite kohaselt leidis maakohus ebaõigesti ja üllatuslikult, et hageja teavitas 01.11.2021 e-kirjas kostjat soovist lepingut mitte pikendada (tl 21). Osundatud e-kirjas märkis hageja, et „[…] aasta lõpuga lõppeb meil leping. Tehke uus pakkumine börsihinnaga ja fix hinnaga 12 ja 24 kuud“. Ringkonnakohus nõustub, et maakohus hindas hageja 01.11.2021 e-kirja ebaõigesti, kui leidis, et hageja tegi e-kirjas tahteavalduse lepingut mitte pikendada. E-kirjast nähtub küll hageja tõdemus, et leping lõpeb, kuid hageja ei teavitanud e-kirjas kostjat lepingu mittepikenemise soovist. Poolte vaheline leping oli juba sõlmitud fikseeritud hinnaga (vt tl 6 „Elektrienergia hind (käibemaksuta)“), mistõttu ei olnud hagejal vajadust hoida ära lepingu pikenemine selleks, et sõlmida uus fikseeritud ja kõrgema hinnaga leping, nagu maakohus ebaõigesti leidis. Elektrienergia hinnad olid selleks ajaks oluliselt tõusnud (vt tl 19– 20 pöördel, 21 pöördel–26 pöördel, 28 pöördel ja 29 pöördel). Samuti on maakohtul jäänud tähelepanuta, et kumbki pooltest ei ole e-kirjale tuginedes väitnud, nagu oleks hageja teavitanud kostjat lepingu mittepikenemisest.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja väitis üksnes seda, et hageja kinnitas 01.11.2021 e-kirjas lepingu lõppemist

1. aasta lõpus (tl 39 pöördel, p 6 ja tl 40, p-d 14 ja 20). Eelnevast tulenevalt andis maakohus hageja 01.11.2021 e-kirjale ebaõige hinnangu. 11.
2. Kostja väitel andis ta hagejale esmalt 11.10.2021 ja seejärel ka 02.11.2021 e-kirjas teada, et lepingut selles märgitud hinnaga ei pikendata, s.o leping lõppeb selles ettenähtud tähtajal (tl 15 p 2.
3. ja tl 40, p-d 15 ja 19). Ringkonnakohtu hinnangul teavitas kostja hagejat lepingu p 5.2.1 tähenduses tähtaegselt soovist elektrienergia müügiperioodi senise paketiga mitte pikendada. Lepingu mittepikenemise soovist tuli poolel teist poolt teavitada vähemalt 30 päeva 7 2-21-20014 enne elektrienergia müügiperioodi lõppemist, s.o 01.12.
4. Kostja märkis e-kirjas, et elektrienergia hinnad on jõudsalt tõusnud ning olemasoleva hinnataseme juures (150– 200 eurot/MWh) ei paku kostja enam fikseeritud hinda. Kostja pakkus hagejale lepingu pikendamiseks börsipaketti (tl 21 pöördel, esimene ja teine lõik). Hageja ei ole väitnud, et ta pole kostja e-kirja kätte saanud. Sellele järgnevalt tõdes hageja, et
5. aasta lõpuga leping lõpeb ja küsis kostjalt uut pakkumist nii börsi- kui ka fikseeritud hinnaga (tl 21 esimene lause). Kui hageja oleks olnud arusaamisel, et leping ei lõppe, poleks hagejal olnud vajadust küsida kostjalt uut pakkumist ega märkida, et leping lõppeb. 02.11.2021 e-kirjas on kostja veelkord märkinud, et rekordkõrgete elektrihindade tõttu ei paku kostja fikseeritud hinda (tl 20 pöördel, esimene lõik). Kuna kostja teavitas hagejat 11.10.2021 e-kirjas lepingu mittepikenemise soovist, lõppes leping 31.12.2021 vastavalt p-le 5.6 elektrienergia müügiperioodi mittepikendamisel. 11.
6. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et leping lõppes 31.12.2021, mistõttu ei olnud poolte vahel kehtivat võlasuhet, mida kostja oleks saanud rikkuda. Kuna maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut rikkunud, polnud maakohtul vajadust asuda hindama teiste kahju hüvitamise nõude eelduste täidetust (VÕS § 115 lg 1). Ringkonnakohus jätab need põhjendused maakohtu otsusest välja. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
7. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et asja lahendamisel ei olnud olulist tähendust poolte
8. aastal toimunud kirjavahetusel tulevaste perioodide hindade üle. Samuti nõustub ringkonnakohus, et VÕS § 101 lg 3 ei olnud asjassepuutuv säte. Ringkonnakohus jätab maakohtu asjaomased põhjendused otsusest välja.
9. Ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei oma maakohtu otsusele hinnangu andmisel tähtsust, mistõttu ringkonnakohus neid ei käsitle. Tsiviilasja hind
10. Tsiviilasja hind maakohtus on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta.
11. Maakohus lähtus hagihinda (70 000 eurot) määrates hageja nimetatud hagihinnast (tl 3). Esialgses hagis hindas hageja

§ 124

lg-st 2 juhindudes võimalikuks kahjuks kohustuse täitmata jätmise puhuks kahe kuu eeldatava kahjuna 70 000 eurot. 09.03.2022 täiendatud hagis palus hageja: 1) kohustada kostjat täitma lepingut kuni 31.12.2022; 2) mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 37 476,22 eurot (

1. a jaanuari- ja veebruarikuu eest); ning 3) mõista välja viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.03.2022 (tl 49).
2. Kui hageja nõuab kostjalt muu kui rahalise kohustuse täitmist ning ühtlasi kahjuhüvitise kindlaksmääramist kohustuse täitmata jätmise juhuks, määratakse hagihind nõutava kahjuhüvitise suurusega (

§ 124lg 2).

17. Tsiviilasja hind maakohtus on 40 474,32 eurot, mis kujuneb

§ 124

lg-st 2 ja täpsustatud haginõuetest tulenevalt järgmiselt: kahjuhüvitis 37 476,22 € + viivis aasta eest 2998,10 eurot (37 476,22 × 0,08). 18. Hagejal on võimalik taotleda hagilt makstud riigilõivu tagastamist enam tasutud osas (

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 ning riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1).

8 2-21-20014 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Hoolimata sellest, et hageja loobus osaliselt hagist, ei ole praegusel juhul alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Küll aga tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2. Hagist loobumise korral kannab

§ 168lg 2 järgi kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud üldjuhul hageja.

Erandina ei kanna hageja kostja menetluskulusid ning kostja kannab hageja menetluskulud

§ 168

lg-te 4 ja 5 järgi juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega juhul, kui hageja loobub hagist omal initsiatiivil, jäävad menetluskulud hageja kanda, ning üksnes juhul, kui hageja saavutab kostja tegevuse tõttu eesmärgi, milleks ta kohtu poole pöördus, jäävad menetluskulud kostja kanda. 21. Eeltoodut arvestades tuleks ka hagist osalist loobumist arvestades jätta menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi menetluskulude jaotuse kohta viitega

§ 168lg-le 2.

Kostja menetluskulud maakohtus on rahaliselt kindlaks määratud. 22. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 168lg 2 ja § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.

23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3590 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 17 tundi, sh kohtuotsuse analüüsimine, apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine, vormistamine ja selle arutelu, kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine, suhtlemine kliendiga (sh ülevaade maakohtu otsusest). Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul vandeadvokaat Rauno Klemmi tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 12,66 tunni ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks apellatsioonkaebusele esitatud vastuse (9

1. t)ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu (0,5
2. t)täies ulatuses, maakohtu otsuse analüüsimisele ja kliendile ülevaate edastamisele kulunud aega (1 t), samuti apellatsioonkaebusega tutvumise ja kliendile edastamisele kulunud aega (1 t). Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kohtuistungiks ettevalmistamise kulu ühe tunni ulatuses, kohtuistungil osalemise kulu (0,66
3. t)ning kulu 05.12.2022 kliendisuhtlusele (0,5 t). 25. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas märgitud vandeadvokaat Karin Orase 19.12.2022 (menetluskulude nimekirjas ekslikult märgitud 19.12.2023 – ringkonnakohtu märkus) toimingut „Projekti ülevaatus ja arutelu“ 1 t, samuti vandeadvokaat Liisi Kentsi toimingut „Apellatsioonkaebuse vastuse vormistamine“ 1 t. Vandeadvokaat Rauno Klemm oli selleks ajaks koostanud apellatsioonkaebuse vastuse. Kostja ei ole selgitanud, miks oli teistel vandeadvokaatidel vaja projekt üle vaadata, seda arutada ning sellega seonduvalt täiendavalt midagi vormistada. Kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et eelneva tulemusel oleks apellatsioonkaebuse vastust sisuliselt täiendatud. Vandeadvokaat Liisi Kents ei ole siinses asjas olnud ka kostja esindaja. 9 2-21-20014 26. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindajate tunnitasu 180–260 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et siinne vaidlus ei olnud keskmisest keerukam, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnihinda 180 eurot (ilma käibemaksuta). 27. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 2278,80 eurot (12,66 tundi × 180 eurot/tund = 2278,80 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 10