Obsah (6)
§ 20§ 22§ 312§ 322§ 23§ 313KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.juuli 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2787 Haldusasi X ja Y kaebus Tallinna Linnavar
§ 20
lg 1 esimese lause kohaselt kuulub erastamisele maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.
§ 22
lg 1 3 sätestab, et kui era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja (edaspidi kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa) ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt on otstarbekas see maa liita piirneva kinnisasjaga, on piirneva kinnisasja omanikul õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub käesoleva seaduse VI1 osas sätestatud alustel.
§ 312
lg 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi läbiviimise käigus või järel peamiselt eri aegadel kasutusel olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa hulka. Sama definitsiooni on korratud ka korra § 1 lg-s 2, mis kehtis kuni 14.03.2022. 26. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Pärja tn 42, Pärja tn 44a, Pärja tn 44 ja Õitse tänav T3 kinnisasjade vahele jääv reformimata riigimaa (Pärja tn 44b katastriüksus, katastritunnusega 78401:101:6183), mille osas tehti vaidlusalune piiride kulgemise ettepanek, on käsitletav maatükina, mis vastab
§ 322
lg-s 1 sätestatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele ning seda on võimalik
§ 22lg 13 kohaselt erastada.
Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et vaidlusalust maatükki on ajalooliselt kasutatud Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks ning et tegemist on ainsa juurdepääsuga Pärja tn 44a kinnisasjale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et Pärja tn 42 kinnisasjal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Pooled vaidlevadki üksnes selle üle, kas vaidlusaluse maatüki jagamisel Pärja tn 44a ja Pärja tn 42 kinnisasjade vahel on piisaval määral arvestatud mõlema kinnisasja omanike huvidega. Kolmas isik 1 on välja toonud huvi säilitada ajalooline juurdepääs Pärja tn 44a kinnisasjale ning piirata territoorium aiaga. Kaebajad on välja toonud huvi saada juurde parkimiskoht ja teenindada Pärja tn 42 asuval kinnistul asuvat puukuuri, mida välja pakutud lahendus ei taga. Kaebajad leiavad, et õiglane ja mõlema kinnisasja omanike huve arvestav oleks lahendus, mille kohaselt liidetakse reformimata riigimaast ligikaudse laiusega 6,1 meetrit Pärja tn 42 kinnistuga 2,6 meetri laiune osa vaidlusalusest maast (käskkirja kohaselt liideti 1,8 meetri laiune osa maast) ja Pärja tn 44a kinnisasjaga tuleks liita 3,5 meetri laiune osa reformimata riigimaast (käskkirja kohaselt 4,3 meetrit). 27.
§ 23
lg 1 esimese lause kohaselt erastatakse maa vastavuses planeeringu- ja maakorralduse nõuetega. Maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koostamiseks kannab linnavõi vallavalitsus väljaselgitatud kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid katastrikaardi väljatrükile, millelt nähtuvad selgelt piirnevate katastriüksuste (kinnistute) piirid ja katastritunnused. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piirid määratakse otstarbekust ning planeeringu ja maakorralduse nõudeid arvestades (kuni 14.03.2022 kehtinud korra 3 lg 5). Pärast maa erastamise võimalikkuse väljaselgitamist väljastab linna- või vallavalitsus kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa asendiplaani kõikidele piirnevate kinnisasjade omanikele, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu- ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita (kuni 14.03.2022 kehtinud korra § 6 lg 1).
§ 313
lg 4 (kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt selgitab kohalik omavalitsus välja, kelle omandis oleva kinnisasjaga on otstarbekas ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtudes võimalik piirnevat maad või selle osa liita. 28.
§ 313, lg-s 5 nimetatud vallavõi linnavalitsuse otsus on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 7
(11)3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks hinnata, kas vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud seadusega ettenähtud asjaoludest ehk planeeringu ja maakorralduse nõuetest ning kas vastustaja on teostanud kaalutlusõigust õigesti.
- Vastustaja põhjendused, miks otsustati vaidlusalune maatükk jagada Pärja tn 42 ja Pärja tn 44a kinnisasjade omanike vahel vastavalt 12.02.2021 koostatud piiride kulgemise ettepanekule nähtuvad 22.10.2021 käskkirja põhjendustest ning ostueesõigusega erastamise toimiku materjalidest. Käskkirjas on viidatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.12.2020 seisukohale 11, mille kohaselt tagab lahendus, mille kohaselt 1,8 meetrit reformimata maaüksuse laiusest mõõdetuna erastamiseks liitmiseks Pärja tn 42 kinnistuga ning ülejäänud reformimata maaüksus erastatakse liitmiseks Pärja tn 44a kinnistuga selle, et võimalik on soojustada ja muul viisil remontida Pärja tn 42 elamu välisseina. Samuti jääksid Pärja tn 42 elamu ja abihoonete räästaste väljaulatused Pärja tn 42 krundi piiridesse ning ühtlasi oleks võimalik elamu kõrvalt jalgsi liikuda tagahoovi. Pärja tn 44a kinnistule säiliks omaette juurdepääsutee ning selle kõrvale piisav ala talviseks lume ladustamiseks. Samuti on viidatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.02.2021 seisukohale, milles vastati vastustaja küsimusele, millises osas on võimalik arvestada Pärja 42 ja 44a kinnisasjade omanike esitatud vastuväidetega
- Tallinna Linnaplaneerimise Amet on viidanud, et jääb varasema seisukoha juurde. Lisatud on vaid, et vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema tagatud päästeteenistuse alaline ligipääs kinnistule ja neil olevatele ehitistele, mistõttu peab Pärja tn 44a kinnistu juurdepääsu laius arvestama päästeteenistuse sõidukitega. Käskkirjas on reformimata riigimaa jagamise põhjendusena märgitud, et 12.12.2021 piiride kulgemise ettepanekus ette nähtud lahenduse puhul on maa taotlejate huve ja eesmärke võimaluste piires arvestatud ning sellise jagamisega on tagatud juurdepääs Pärja tn 44a kinnistule ning Pärja tn 42 kinnistule liidetakse ca 67 m2 suurune maatükk, mis võimaldab abihoonete hooldamise. Nimetatud põhjenduste juurde jäi vastustaja ka 28.04.2022 toimunud paikvaatlusel.
- Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel, kuivõrd vaidlusalusest käskkirjast ja käskkirja aluseks olevatest materjalidest ei nähtu kaalutlused, miks on haldusorgan otsustanud jagada vaidlusaluse reformimata maatüki 12.02.2021 piiride kulgemise ettepanekus toodud viisil. Samuti on otsus selles osas sisuliselt põhjendamata. Seega on vastustaja rikkunud otseselt HMS § 56 lg 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
- Nagu kohus eelevalt välja tõi, siis ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Pärja tn 44a kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt teisiti, kui üle vaidlusaluse reformimata riigimaa. Tegemist on ainukese juurdepääsuteega Pärja tn 44a kinnisasjale ning menetlusosalised selle üle ei vaidle. Seega ei saanud otsuse põhjendamisel tugineda üksnes juurdepääsu vajadusele, vaid otsusest pidid nähtuma kaalutlused, miks otsustati maatükk jagada 12.02.2021 piiride kulgemise ettepanekus toodud viisil ning miks kaebajate poolt soovitud lahendusega ei saa arvestata. Seejuures pidi vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel lähtuma asjakohastest kaalutlustest. Selliseid kaalutlusi käskkirjast aga ei nähtu. Käskkirjas on piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise põhjendusena üksnes märgitud, et lahendus arvestab maa 11 12 Maa erastamise toimiku lk 144 Maa erastamise toimiku lk 114 8
(11)taotlejate huve ja eesmärke võimaluste piires ning sellise jagamisega on tagatud juurdepääs Pärja tn 44a kinnistule ning Pärja tn 42 kinnistuga liidetakse 67 m2 suurune maatükk, mis võimaldab abihoonete hooldamise. Käskkirjast ei nähtu aga, miks ei ole võimalik liita kaebaja kinnisasjaga 2,6 meetri laiust maatükki, mis tagaks kaebaja huvi kinnisasjade piiril asuvale puukuurile selle tagumise külje kaudu (jpg 9898) ning miks on põhjendatud vaidlusaluse 0,8 meetri laiuse riba liitmine just Pärja tn 44a maatükiga.
- Kaebajad ei ole menetluses väitnud, et sooviksid erastada kogu Pärja tn 44b maatüki. Kaebajate väiteks on, et Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsuks ei ole vajalik 4,3 meetri laiune riba, vaid piisav on 3,5 meetrit. Kaebajad on maa erastamise menetluses järjepidevalt välja toonud, et juurdepääsu alasse jääb mänd, mis tekitab looduses olukorra, kus maa-ala, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnisasja vahele ei ole Pärja tn 44a kinnisasjale juurdepääsuna sihtotstarbeliselt kasutatav, kuid mida Pärja tn 42 kinnisasja omanikel oleks võimalik kasutada kinnisasjal oleva kuuri teenindamiseks. Kaebajad on nimetatud seisukohta avaldanud korduvalt maa erastamise menetluses ning nimetatud seisukoht oli vastustajale teada. Näiteks on kaebajad oma 25.09.2020 selgituses13 märkinud, et juurdepääsutee laius maapinnalt männist kuni Pärja tn 44a kinnistu aiani on 3,1 meetrit, mistõttu puudub Pärja tn 44a omanikul põhjendatud vajadus laiemale juurdepääsule, kui selle tänane laius kõige kitsamas kohas põlismännist Pärja 44 aiani, mis on 3,1 meetrit. Samal seisukohal on olnud kaebajad oma 25.12.2020 vastuses piiride kulgemise ettepanekule 14 ja 11.03.2021 vastuväites
- Kaebajad on selgitanud, et standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ei ole asjakohane juurdepääsuteel asuva põlise männi tõttu, mis poolitab juurdepääsutee. Juurdepääsutee maksimaalne laius on piiratud selle kõige kitsama kohaga männi ja Pärja 44 kinnistu piiri vahel, milleks on 3,1 meetrit. Nõmme Päästekomando päästeauto laius on 2,55 meetrit ja garaažis parkimisjoonte vahe autole on 3 meetrit. Seega on päästeautode läbipääs tagatud olemasoleva laiusega. Kaebajad on esmalt avaldanud soovi jagada maatükk võrdselt, kuid hiljem on seda seisukohta muutnud ning on leidnud, et õiglane on lahendus, mille kohaselt liidetakse Pärja tn 42 kinnisasjaga 2,6 meetri laiune maatükk ja Pärja tn 44a kinnisasjaga 3,5 meetri laiune maatükk. Kaebajad on oma seisukoha illustreerimiseks lisanud fotod.
- Ehkki kaebajad on menetluses korduvalt eeltoodud põhjendustele viidanud, ei ole käskkirjast ja selle aluseks olevatest haldusasja materjalidest tuvastatav, miks haldusorgan kaebajate seisukohtadega ei arvestanud. Ainsa põhjendusena on viidatud standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt peab olema tagatud päästeauto alaline ligipääs kinnistule ja neil olevatele ehitistele. Nimetatud kaalutlus ei ole aga asjakohane, kuivõrd nagu kaebajad õigesti märgivad, siis määrab juurdepääsu laiuse põline mänd, mis asub juurdepääsuteel. Seega tuleb lisaks standardile lähtuda ka tegelikust olukorrast. Männi asukoht on märgitud paikvaatluse protokolli lisaks oleval skeemil punktina „3“ ning juurdepääsu laius nimetatud kohas on 3,1 meetrit. Juurdepääsu ala koos männiga on visuaalselt nähtav paikvaatluse protokolli lisadeks olevatel fotodel (nt jpg 9908). See tähendab, et ka päästeauto saab looduslikest tingimustest tulenevalt kasutada nimetatud kohas juurdepääsuks 3,1 meetri laiust riba, mitte aga 4,3 meetri laiust riba. Seega ei ole juurdepääsu laiuse määramisel standard EVS 843:2016 asjakohane. Kaebajatel ei ole vastuväiteid, et kolmandale isikule 1 erastatakse 3,5 meetri laiune osa vaidlusalusest maast, mis on laiem, kui männi ja juurdepääsu vaheline ala. Seega pidi vastustaja selgitama, miks on igal juhul põhjendatud juurdepääsu ala 4,3 meetrit. Vastustaja ei ole vaielnud vastu ka kaebajate väitele, mille kohaselt on juurdepääsu laius 3,1 meetrit piisav selleks, et tagada päästeauto ligipääs Pärja tn 44a kinnisasjal asuvale hoonele ega väitele, mille kohaselt on päästeauto laius 2,55 meetrit. Nimetatu tähendab, et päästeauto pääseb teelõigu kaudu Pärja tn 44a hooneni. Ka EVS 812-7:2018 standardi kohaselt ei ole päästeauto laius ühelgi juhul enam, kui 2,55 meetrit, mis tähendab, et kaebajate viide on õige. Maa erastamise toimiku lk 155-156 Maa erastamise toimiku lk 127-128 15 Maa erastamise toimiku lk 100-101 13 14 9
(11)Kohus juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et nähtuvalt Tallinna Linnavaraameti 28.04.2021 kirjast16 on Tallinna Linnaplaneerimise Amet pöördunud seisukoha saamiseks Päästeameti poole ning kirja alt teisest lõigust nähtub, et Päästeametil ei ole vastuväiteid lahendusele, mille kohaselt jääb Pärja tn 42 koosseisu 2,6 meetrit reformimata maatükist ja ülejäänu liidetakse Pärja tn 44a kinnistuga. Seega nähtub nimetatud dokumendist, et Päästeametil ega ka Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei ole olnud vastuväiteid kaebajate poolt pakutud lahenduse osas. Vaidlusalusest käskkirjast aga ei nähtu, miks vastustaja nimetatud seisukohtadega ei arvestanud ning pidas vajalikuks lähtuda ebakohasest kaalutlusest seoses päästeauto ligipääsu vajadusega, arvestamata seejuures looduslike tingimustega.
- Täielikult on jäetud vastamata kaebaja poolt erastamismenetluses esitatud väitele, mille kohaselt riba, mis jääb männi ja Pärja tn 42 kinnisasja vahele ei ole Pärja tn 44a kinnisasja omanike poolt sihtotstarbeliselt kasutatav, kuid samas saaks Pärja tn 42 kinnistu omanik kasutada seda maatüki osa puukuuri teenindamiseks selle tagaseina kaudu. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks nimetatud asjaolu osas üldse mingit kaalumist läbi viinud. Kohus möönab, et vajadus saada juurdepääsu kaalub iseenesest üles huvi puukuuri teenindamise vastu selle tagaseina kaudu, kuid praeguses asjas on tuvastatud, et juurdepääsu teostamiseks ei vaja Pärja tn 44a kinnisasja omanik ilmtingimata 4,3 meetri laiust riba, mille kasutamine on seejuures männiga piirneval alal igal juhul piiratud 3,1 meetriga. Paikvaatlusel leidis tuvastamist, et faktiliselt on piisavaks Pärja tn 44a kinnisasjale vajaliku juurdepääsu laiuseks 3,5 meetrit (jpg 9901, 9903 ja 9904). Olukorras, kus maatüki jagamine kaebajate poolt soovitud viisil ei tooks ilmtingimata kaasa kolmanda isiku 1 huvide kahjustamist, pidi vastustaja kaebajate huve kaaluma ning põhjendama, miks on vaidlusalune 0,8 meetri laiune riba põhjendatud liita Pärja tn 44a kinnisasjaga. Vastavaid kaalutlusi käskkirjast ei nähtu, mis viitab sellele, et nimetatud asjaolu ei kaalutud.
- Kohus nõustub vastustajaga selles, et praegusel juhul ei pidanud maa erastamise menetluses arvestama juurdepääsu alas maa sees olevate tehnovõrkudega. Nimetatud tehnovõrkude osas kehtib igal juhul seadusest tulenev talumiskohustus ning paikvaatlusel arutatu kohaselt on pooled sellest teadlikud. Tehnovõrgud ei pea ilmtingimata paiknema selle kinnistu piirides, mida need teenindavad. Praktikas ei ole see ka võimalik.
- Maa erastamise menetluses ei ole määrav ka kaebajate soov saada juurde täiendav parkimiskoht, kuivõrd parkimiskohtade olemasolu on kaebajatele tagatud ka ilma vaidlusalust maad kasutamata.
- Seonduvalt kolmanda isiku 2 huvidega puudub poolte vahel erimeelsus selles, et kolmandal isikul 2 on õigus nõuda vajaduse korral ligipääsu vaidlusalusel maal asuvale elektrikilbile. Kolmas isik 1 on kinnitanud, et ta ligipääsu ei takista. Kolmanda isiku 2 väitega jätta maatükk erastamata ei ole aga võimalik arvestada, kuivõrd kolmas isik 2 ei ole vaidlusalust käskkirja vaidlustanud. Kaebajad ei saa kaitsta kolmanda isiku 2 huve halduskohtus.
- Eeltoodust järelduvalt on vastustaja rikkunud vaidlusaluse käskkirja andmisel oluliselt kaalutlusõigust, kuivõrd on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud arvestamata ning on lähtunud ebakohastest kaalutlustest (juurdepääsu vajadus üldiselt ning standard EVS 843:2016). Nimetatud põhjusel tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada ning kohustada vastustajat lahendama maa erastamise taotlused uuesti. Vastustajal tuleb asja uuel lahendamisel igal juhul pöörata tähelepanu väidetele seonduvalt juurdepääsu laiusega Pärja tn 44a kinnisasjale ning asjaolule, et see on männiga külgnevas osas igal juhul takistatud. Kohus märgib, et ta ei välista, et uue ja korrektse kaalutlusotsusega võib vastustaja jõuda tühistatud otsusega samale järeldusele või mõnele muule lahendusele, kuid rõhutab, et kohus ei saa vaatamata sellele asuda vastustaja asemel teostama 16 Maa erastamise toimik lk 88 10
(11)kohtumenetluses otsuse langetamiseks vajalikku kaalutlust, sest see on tulenevalt seadusest haldusorgani pädevuses. Kohus leiab, et 3 kuud kohtuotsuse jõustumisest on piisava aeg uue otsuse tegemiseks. Samuti on pooltel võimalik nimetatud aja jooksul püüda lahendada asi kokkuleppel. Kohtu hinnangul ei ole poolte erimeelsused nii suured, et kompromissi sõlmimine oleks igal juhul välistatud. MENETLUSKULUD 39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebajate kasuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebajad on esitasid kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kaebajate menetluskuludeks kaebuse koostamisega seotud kulud 300 eurot ja riigilõivud summas 30 eurot. Taotlusele lisatud arve nr 438 kohaselt lisandub kuludele käibemaks. 15.06.2021 peale kohtuistungit esitatud täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajate menetluskulud 570 eurot, st lisandunud on kulutused seoses kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega. Kaebajad paluvad mõista kulud välja koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kulutused on arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud ega ole ülemäärased. Seega mõistab kohus need vastustajalt kaebajate kasuks välja. Kuivõrd kolmas isik 1 vaidles kaebusele vastu, kuid otsus tehakse kaebajate kasuks, siis jäävad kolmanda isiku 1 menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 11
(11)