← Eesti

4-23-944/29

4-23-944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-944 Kohtukoosseis Inna Ombler, Orvi Koik ja Sten Lind Väärteoasi Kalle Lombi väärteoasi KarS § 1511 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Harju Maakohtu
  2. mai 2023 otsus Apellant menetlusalune isik Kalle Lomp (ik 36705182715) Kohtuistungil osalenud menetluse menetlusalune isik Kalle Lomp pooled RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  3. mai 2023 otsus väärteoasjas nr 4-23-944 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. 25.02.2023 koostatud väärteoprotokollist nr AB1612913 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.02.2023 kell 10.08 Tallinnas Pärnu mnt 5 juures tänaval, kandis Kalle Lomp rinnale kinnitanuna Georgi linti, millega ta eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Eeltoodud tegevusega pani menetlusalune isik toime KarS § 1511 lg-s 1 sätestatud väärteo.
  5. K. Lomp esitas 07.03.2023 Politsei- ja Piirivalveametile dokumendi, mille pealkirjaks oli pandud „Vaidlus“ ning milles ta leidis, et temale koostatud 24.02.2023 väärteoprotokollis on öeldud, et tal oli Georgi lint rinnas, mis on aga vale, sest Georgi lint oli tal rinnataskust väljas ja ta ei eksponeerinud seda. Samuti on väärteoprotokolli märgitud, et K. Lomp peeti kinni aadressil Pärnu mnt 12, Tallinn, kuid tegelikult peeti ta kinni aadressil Pärnu mnt
  7. Harju Maakohtu 13.04.2023 istungil jäid menetluse pooled oma varasemate seisukohtade juurde. 1

(5)4-23-944 Maakohtu otsus
  1. Harju Maakohus tunnistas 04.05.2023 otsusega K. Lombi süüdi KarS § 1511 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemises ning mõistis talle karistuseks 15-päevase aresti. Kohus asus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime KarS § 1511 lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.
  2. Kohus nõustus, et väärteoprotokollis on toimepanemise kohaks märgitud „Pärnu mnt 5, tänaval“, kuid arutataval juhul on tegemist ebatäpsusega, mida on võimalik videosalvestistelt täpsustada, kuivõrd väärteoprotokolli märgitud Pärnu mnt 5 aadress asub teisel pool sõiduteed Pärnu mnt 10 aadressi vastas. Samas on aadresside Pärnu mnt 5 ja Pärnu mnt 12 vahel paarikümne meetrine vahe ning see ei muuda süüteo koosseisulist asjaolu ehk seda, et tegu on toime pandud avalikus kohas. Kohus ei lugenud seda aadresside ebatäpsust asjaoluks, mida saaks pidada menetlusõiguse või materiaalõiguse oluliseks rikkumiseks, mis saaks mõjutada väärteomenetluse tulemust. Arutataval juhul on menetlusalune isik tõstatanud vaidluse teo toimepanemise koha osas, kusjuures tuvastatud teo toimepanemise koht on mõnekümne meetri kaugusel väärteoprotokolli kantud kohast. Seega tegelikkuses ei ole tegemist kahtlusega teo toimepanemise kohas, mis võiks välistada isiku süüküsimuse lahendamist. Samamoodi ei kujuta see ebatäpsus koha osas endast kaitseõiguse rikkumist, kuivõrd kõik kogutud ja uuritud tõendid viitavad sellele, et väärteoprotokolli kantud teo toimepanemise koht on ebatäpne ja täpsem oleks olnud aadress teisel pool teed, kuid samas on koht üheselt tuvastatav ja selle üle vaidlust ei ole. Ka ei tõusetu selle ebatäpsuse tõttu jurisdiktsiooni küsimust. Tegelikkuses on kohana märgitud isiku peatamise koht, kuid tegu on toime pandud palju suuremal alal kui seda on Pärnu mnt 5 või 10 või 12 asetseva hoone aadress. Samuti on väärteoasjas tuvastatud, et K. Lomp kandis rinnas või rinnataskust väljaulatuvana Georgi linti. Kohus nõustus menetlusaluse isiku väitega selles osas, et lindi kinnitamine rinnale on tõendamata. Küll aga on tõendatud see, et lint oli menetlusaluse isiku rinnal ja rippus seal, olles kõrvalistele isikutele nähtav. Objektiivsest käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik tegi seda sooviga näidata enda meelestatust võimalikult paljudele inimestele, kes Eesti Vabariigi aastapäeva paraadile kogunesid. Seega on tegemist kavatsetult toime pandud teoga.
  3. Karistust mõistes märkis maakohus, et K. Lombi süüd tuli lugeda keskmiseks. Kohus arvestas siinjuures, et K. Lomp pani temale inkrimineeritud süüteo toime kavatsetult. Väärteoasja arutamisel ei tuvastatud raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, mis võiksid keskmises määras mõistetavat karistust mõjutada. Lisaks eelmärgitule, tuli kohtu hinnangul karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Menetlusalune isik sai Georgi lindi osta ja seda kanda vaid Vene patriotismi ja Venemaa agressiooni toetuseks Ukrainas, millega ta toetab kõiki Venemaa sõjakuritegusid Ukrainas ja ka varasemat Eesti okupeerimist, millega ta näitab ühtlasi oma suhtumist Eesti Vabariigi iseseisvusse. Kuigi kohtuotsuse kuulutamise ajaks olid varasemad karistused kustunud karistuse täitmise tõttu, iseloomustavad need karistused menetlusaluse isiku toetavat suhtumist sõjalisse agressiooni ja negatiivset suhtumist õiguskorda. Kohus arvestas ka asjaoluga, et menetlusaluse isiku ankeetandmete kohaselt on tal olemas töökoht. Kohus pidas vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on samalaadsete süütegude eest karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga. Sellised karistused menetlusalust isikut aga mõjutanud ei ole ja ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega vaatamata menetlusalusel isikul väidetava sissetuleku olemasolule ei täidaks kergemaliigiline karistus oma eripreventiivset eesmärki, mida on menetlusalune isik ka pärast rahatrahvi määramist oma korduva õigusvastase käitumisega näidanud. Seetõttu tuli kohtu hinnangul rahatrahvi kui kergema karistuse liigi kohaldamisest loobuda ja taaskord kohaldada menetlusaluse isiku suhtes aresti. Kohus märkis, et eri- ja üldpreventiivseid 2
(5)4-23-944 eesmärke silmas pidades, on kohane kohaldada menetlusaluse isiku suhtes karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus pidas kohaseks karistada K. Lompi 15-päevase arestiga. Menetlusalune isik oli kinni peetud 24 tundi ja 43 minutit ning vastavalt VTMS § 44 lg-le 3 ja KarS § 68 lg-le 2 arvas kohus väärteomenetluses kinnipidamise 24 tunni ulatuses karistusaja hulka, lugedes mõistetavast karistusest kantuks ühe päeva aresti. Menetlus ringkonnakohtus
  1. K. Lomp esitas 09.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 04.05.2023 otsus või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus osas, millega määrati talle karistuseks arest ja teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv.
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.05.2023 määrusega K. Lombi esitatud apellatsioonkaebuse käiguta selles esinenud puuduste tõttu ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 19.05.
  4. K. Lomp kõrvaldas apellatsioonkaebuses esinenud puudused 18.05.
  5. Ühtlasi esitas K. Lomp riigi õigusabi taotluse.
  6. Tallinna Ringkonnakohus võttis 19.05.2023 määrusega K. Lombi apellatsiooni menetlusse ja määras kohtuistungi toimumise ajaks 01.06.
  7. K. Lombi riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata. Apellatsioonkaebus
  8. K. Lomp märgib apellatsioonkaebuses, et väärteoprotokoll on ebaõige, kuivõrd teda ei peetud 24.02.2023 kinni mitte aadressil Pärnu mnt 5, vaid Pärnu mnt
  9. Samuti on väär, et tal oli Georgi lint paremale poole rinda kinnitatud. Tegelikult oli tal Georgi lint vasakust taskust väljas, mis on nähtav ka videosalvestiselt. Kohtunik Märt Toming neid vigu ei arvestanud, olenemata sellest, et K. Lomp juhtis tema tähelepanu nimetatud puudustele. K. Lomp soovib ringkonnakohtult vastust, kas selline väärteoasja lahendamine oli õiguspärane. Kui kohus leiab, et K. Lompi tuleb karistada, palub ta vähendada karistuse määra ja kuivõrd ta käib tööl, ei ole tal ka võimalik sedavõrd pikalt aresti kanda. K. Lomp palub määrata endale aresti asemel rahaline karistus.
  10. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2023 istungil jäi K. Lomp apellatsiooni juurde ja soovis, et see rahuldataks. Väärteoprotokollis esinevad ebatäpsused aadressi osas ja Georgi lint oli tal vasakul pool rinnataskust väljas. K. Lomp selgitas veelkordselt, et ta peeti kinni Pärnu mnt
  11. Georgi lint ei olnud tal rinda kinnitatud, vaid oli vasakus rinnataskus ja rippus sealt välja Viru ringi juurest kuni ta jõudis Pärnu mnt 10 juurde. Nähes politseid, pani ta lindi taskusse tagasi. Protokoll on valesti koostatud. K. Lomp kinnitas, et käib tööl: ta töötab välikoristusel, millega kaasnevad tööd, mida ei saa teha selliselt, et ta on 15 päeva ära. Seetõttu palus ta aresti asendada rahatrahviga. K. Lombil on enda sõnul olemas rahalised võimalused rahatrahvi maksmiseks. K. Lomp kinnitab, et ei ole oma teoga toetanud agressiooni, mis toimub Ukrainas. See oli pelgalt test, et näha, kuidas politsei reageerib. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga ja kuulanud kohtuistungil ära K. Lombi seisukoha, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. 3
(5)4-23-944
  1. VTMS § 146 lg 2 näeb ette, et ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodud etteheiteid ringkonnakohtul maakohtu otsusele ei ole.
  2. K. Lomp on sisuliselt omaks võtnud, et ta on temale ette heidetava väärteo toime pannud. K. Lomp vaidleb vaid selle üle, et Georgi lint ei olnud talle rinda kinnitatud ning tema kinnipidamise koha üle. Samuti on K. Lomp ringkonnakohtu istungil tunnistanud, et pani väärteo toime selleks, et näha, kuidas politsei tema teole reageerib. Seega on vastuolulised K. Lombi selgitused selle kohta, et tegelikult ei ole ta toetanud Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, et lindi nähtaval kohal kandmine ei olnud juhuslik, vaid teadlik tegevus, kuivõrd sellele oli eelnenud ettevalmistav tegevus lindi soetamise näol. Alles politseipatrulli möödumist nähes, peitis menetlusalune isik lindi nähtavalt kohalt ära, st ta mitte ei avastanud lindi lehvimist, vaid sai aru, et seda on nähtud ja sellele on reageeritud. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et tunnistaja M.K selgitas menetlusalune isik, et ta läheb lindiga paraadile ja tema selles probleemi ei näe. Seega oli menetlusalune isik üheselt teadlik sellest, et vaidlusalune lint lehvib tal rinnas ja ta soovis sellega jõuda ka paraadile. Järelikult tahtis menetlusalune isik vabariigi aastapäevale pühendatud paraadil osalejaid ja paraadile kogunevat vaatajaskonda provotseerida ning näidata oma toetust Venemaa agressioonile ja sõjakuritegudele Ukrainas. Kuivõrd menetlusalune isik valis oma meelestatuse eksponeerimiseks vabariigi aastapäeva paraadi, siis ilmselgelt soovis ta samaaegselt näidata ka oma negatiivset meelestatust ja suhtumist Eesti Vabariigi vastu. Objektiivsest käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik tegi seda sooviga näidata enda meelestatust võimalikult paljudele inimestele, kes paraadile kogunesid. Seega on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, st menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta kujutas ette, et süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Seda enam, et menetlusalust isikut on juba varem karistatud samalaadsete süütegude eest rahatrahvi ja arestiga ning kõnealuse väärteo toimepanemise ajal olid eelmised väärteokaristused veel kehtivad. K. Lombil ei saanud tekkida ootust, et tema tegudele mitte mingeid tagajärgi ei järgne, muu hulgas, et teda ei karistata korduvate süütegude toimepanemisel rangema karistusega. Järelikult pidi ta arvestama, et uus karistus ei saa enam olema rahatrahv.
  3. Mis puutub ebatäpsustesse väärteoasja protokollis, siis leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et tegemist ei ole kahtlusega teo toimepanemise kohas, mis võiks välistada isiku süüküsimuse lahendamist. Samamoodi ei kujuta see ebatäpsus koha osas endast kaitseõiguse rikkumist, kuivõrd kõik kogutud ja uuritud tõendid viitavad sellele, et väärteoprotokolli kantud teo toimepanemise koht on ebatäpne ja täpsem oleks olnud aadress teisel pool teed, kuid samas on koht üheselt tuvastatav ja selle üle vaidlust ei ole. Ka ei tõusetu nimetatud ebatäpsuse tõttu jurisdiktsiooni küsimust. Tegelikkuses on väärteo toimepanemise kohana märgitud K. Lombi peatamise koht, kuid tegu on toime pandud palju suuremal alal kui seda on Pärnu mnt 5 või 10 või 12 asetseva hoone aadress. Lisaks on K. Lomp toonud ebatäpsusena välja, et väärteoprotokollis on kirjas, et ta kandis Georgi linti paremale poole rinda kinnitatult. 25.02.2023 väärteoprotokollist nähtub järgmine teokirjeldus: „Isik kandis rinnale kinnitanuna georgi linti, millega eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil“. Seega ei ole väärteoprotokollis märgitud, et K. Lomp kandis Georgi linti paremale poole rinda kinnitatult. Järelikult on K. Lombi sellekohane etteheide alusetu. Väärteoasjas on tuvastatud, et K. Lomp kandis rinnas või siis taskust välja rippununa Georgi linti. Seda kinnitavad tunnistaja M.Ki ütlused ja see, et K. Lombil oli Georgi lint hiljem põuetaskus, mida ta ka politseiametnikele näitas. Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik tuvastada, kuidas oli vaidlusalune 4
(5)4-23-944 lint rinnale kinnitatud, kuivõrd tunnistaja nägi linti rinnas siis, kui ta menetlusalusest isikust mööda sõitis ja tagasi vaatas. Seega on maakohus õigesti leidnud, et tuleb nõustuda menetlusaluse isiku väitega selles osas, et lindi kinnitamine rinnale on tõendamata. Küll aga on tõendatud see, et lint oli menetlusaluse isiku rinnal ja rippus seal, olles kõrvalistele inimestele nähtav. Eeltoodust tulenevalt ei muuda asjaolu, et väärteoprotokollis on kirjas, et lint oli rinnale kinnitatud, tõika, et Georgi lint K. Lombi rinnal, kas kinnitatuna või mitte, siiski rippus. Lindi eksponeerimise on omaks võtnud ka K. Lomp ise, kui ta ringkonnakohtu istungil tunnistas, et tegi seda selleks, et näha politsei reaktsiooni. Seepärast on tegemist väheolulise ebatäpsusega väärteoprotokollis, mis ei saanud muuta väärteoasja lõpplahendust.
  1. Ringkonnakohus soostub maakohtuga, et menetlusaluse isikule tuli mõista karistuseks arest, mitte rahatrahv nagu seda on soovinud menetlusalune isik. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel sellega, et K. Lompi on ka varem korduvalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Maakohus on põhjendanud, miks ta leidis, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Nagu ringkonnakohus ka eelnevalt juba märkis, ei saanud K. Lombil tekkida ootust, et talle määratakse kergemaliigiline karistus. Ka ringkonnakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, millega saaks karistuse mõistmisel arvestada. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, on maakohus õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süüd tuleb lugeda keskmiseks. Maakohus on karistuste mõistmisel arvestanud isiku süü suuruse, varem sarnaste süütegude toimepanemise, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu hinnangul on K. Lombile mõistetud karistus kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks karistust puudutavas osas. K. Lombi poolt jätkuvalt sarnaste väärtegude toimepanemine näitab ilmekalt, et menetlusalune isik ostis Georgi lindi ja kandis seda Vene patriotismi ja Venemaa agressiooni toetuseks Ukrainas. Selliselt toetab menetlusalune isik Venemaa sõjakuritegusid Ukrainas ja ka varasemat Eesti okupeerimist, millega ta näitab ühtlasi oma suhtumist Eesti Vabariigi iseseisvusse (eriti kuna K. Lomp pani väärteo toime Eesti Vabariigi aastapäeval ja soovis eksponeeritud Georgi lindiga minna vabariigi aastapäeva paraadile, pidades oma käitumist normaalseks). Järelikult talle karistuseks aresti määramine on olnud seaduslik ja põhjendatud. Asjaolu, et aresti kandmise ajal võib ajutiselt olla häiritud K. Lombi töökohustuste täitmine, ei muuda maakohtu poolt määratud põhjendatud karistust õigusvastaseks.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.05.2023 otsuse väärteoasjas nr 4-23-944 muutmata ja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.