Obsah (5)

§ 237§ 236§ 223§ 169§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse avaldamise aeg ja koht 11.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-117771 Tsiviilasja hind 6804 eurot

§ 237

) ega liiklusõnnetuse teatamise nõuete eiramise eest (

§ 236

). Tuleb küll tunnistada, et Riigikohtu 25.04.2022 lahendist 2-19-108066 tulenevalt on vaatamata politsei karistusotsuse puudumisele on kohtul siiski õigus tuvastada vastav regressi alus. 23. Eelnevast tulenevalt on vajalik hagejal lisaks kokkupõrke toimumisele tõendada veel eraldi, et a) lahkumine oli õigusvastane ning b) lahkumine oli süüline. Kostja on seisukohal, et kumbki alus ei 3 ole tõendatud. Hageja viitab

§ 237, kuid sellist alust antud asjas ei esine.

1. Väärteoasjas ei ole tuvastatud kostja poolt ei sündmuskohalt põgenemine ega liiklusõnnetuse teatamise nõuete rikkumine. Kuna väärteo korras ei ole isegi süüdistust esitatud, siis on hageja kohustus tõendada lahkumise süülisus ning eelkõige kostja teadlikkus, et mingi sündmus on üldse aset leidnud.
2. Kolmanda isiku hinnangul on oluline lahendada ka küsimus, kas sündmuskohalt lahkumisel oleks saanud olla ka mingi motiiv – kostjal oli kehtiv liikluskindlustuse leping, kehtiv juhiluba ning ta oli kaine. Bussijuhte kontrollitakse vahetuse alguses ning bussides on reisijad. Ükski reisija ei juhtinud bussijuhi, kolmanda isiku ega politsei tähelepanu sellele, et midagi oleks juhtunud. Seega on usutav kostja vastuväide, et ta ei teadnudki juhtunud sündmusest. Seda kinnitab ka asjaolu, et bussil puuduvad igasugused vigastused.
3. Kolmas isik on seisukohal, et kostja ei saanud aru, et ta oleks kahju tekitanud ning oleks pidanud sellest aru saama. Kui inimene ei tea, et ta on osaline liiklusõnnetuses, siis puudub ka süü sündmuskohalt lahkumises. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
7. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  19.01.2021.a toimus Tallinnas, Rannamäe tee 1 juures liiklusõnnetus, milles AS Hansabussi sõiduk xxx, reg-nr xxx sõitis vastu infotablood, mis kuulus liiklusõnnetuse hetkel MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (tlk 11-12);  Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli xxx, reg-nr xxx juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping nr xxx (tlk 17);  ML Novator OÜ on MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitanud arve kahjustatud kioski demonteerimise ja utiliseerimise ning uue kioski paigalduse koos seadistusega eest summas 6800 eurot (tlk 22);  Hageja on MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus infotabloo kahjustumise eest tasunud 6800 eurot;  Kostjat on karistatud väärteokorras

§ 223lg 1 alusel (tlk 120-123); 30.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 6300 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 6300 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 31. Hageja tugineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Ka tugineb hageja liiklusseaduse (

) § 169 lg 5-

1. Riigikohus on on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale.
2. Vaidlust pole selle üle, et kostjat ei ole karistatud väärteoasja raames ei liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise (

§ 237

) ega liiklusõnnetuse teatamise nõuete eiramise eest (

§ 236

). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjat on väärteomenetluse korras karistatud liiklusnõuete 4 rikkumise eest kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju

§ 223lg 1 alusel.

1. Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. Riigikohus on 25.04.2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-108066 leidnud, et kindlustusandjal tekib LKindlS § 53 lg 1 p 2 tulenev tagasinõudeõigus, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi, sõidukijuht lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusakte tulenevaid nõudeid rikkudes ning tegutseb lahkumisel ja õigusaktide rikkumisel süüliselt.
2. Kohus tuvastab, et 19.01.2021.a kostja põhjustas Tallinnas, Rannamäe tee 1 juures liiklusõnnetuse, milles tema juhitav AS Hansabussi sõiduk xxx, reg-nr xxx sõitis vastu infotablood, mis kuulus liiklusõnnetuse hetkel MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus. Nimetatud asjaolu on kohtu hinnangul tõendatud kiirmenetluse otsusega nr xxx, turvakaamera videoga ja vaatlusprotokolliga. Kiirmenetluse otsuse kohaselt V J 19.01.2011 kell 15:56 Tallinnas Rannamäe tee 1 juhtis mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning sõitis vastu bussipeatuse elektroonilist tablood. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju PõhjaEesti Ühistranspordikeskusele (tlk 120-122). Vaatlusprotokolli, mis on koostatud turvakaamera video põhjal, kohaselt on kaamera paigaldatud Toompuiestee-Kopli tn (Balti Jaama peatus). Videosalvestisest nähtuvalt salvestis algas 19.01.2021 13-12-54 kell 14.55.
3. Kaamera vaateväljas vasakul on maakonnaliinide busside parkla. Parklast sõidab välja valget värvi buss, mis kell 15.56.57 riivab parempoolse külgpeegliga bussipeatuse tablood. Kaamera pilt rapub samal ajal. Buss liigub veidi edasi ja jääb seisma. Kaamera asukoha ja salvestise kvaliteedi tõttu ei ole aru saada, kas bussijuht väljub sõidukist või mitte. Kell 16.00 väljub buss peatusest. Näha on bussi liininumbrit 116 (tlk 123). 35.

169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 169

lg 5 näeb ette, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. 36. Vaidlust pole selle üle, et kostja ei ole teavitanud politseid liiklusõnnetuse põhjustamisest, millega on põhjustatud kolmandale isikule varaline kahju. Seega on kostja rikkunud

§ 169lg-st 5 tulenevat kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile.

Sellega on kostja toime pannud

§ 237sätestatud süüteo. Kostja käitumine on kohtu hinnangul õigusvastane LKindl

S § 53 lg 1 p 2 mõttes.

1. Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt.
2. Õiguskirjanduses on leitud, et LKindlS § 53 lg 1 p-l 2 põhineva tagasinõude korral tuleb hinnata isiku süüd nende reeglite kohaselt, mis näevad ette õiguslikud tagajärjed liiklusseaduse vastavate normide rikkumise puhuks. (Liikluskindlustuse seadus. Kommenteeritud väljaanne. J. Lahe jt. Tallinn 2017, lk 179). KarS § 15 lg 3 järgi väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus, lg 2 järgi isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida, lg 3 järgi isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 5
3. Riigikohus on 13.10.2006 lahendi nr 3-1-1-87-06 punktis 8 märkinud järgmist: … lahendades küsimust isiku vastutusest

§ 74

.31 alusel, on vaatamata eeltoodule oluline tuvastada, kas see isik teadis liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik liiklusõnnetusest ei teadnud, ei saa ka järgneda tema vastutust

§ 74.31 järgi.

Seda põhjusel, et isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. Riigikohtu lahendi tegemise ajal kehtinud § 74.31 on käesoleval ajal sarnases sõnastuses kehtivas liiklusseaduses §

2. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja teadis või pidi seda teadma, et ta on osaline liiklusõnnetuses.
3. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja ei saanud aru, et ta oleks osalenud liiklusõnnetuses, et ta oleks tekitanud kahju ning oleks ka pidanud sellest aru saama. Seetõttu ei ole kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamisest mitteteatamine süüline. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
4. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse videosalvestusest nähtuvalt buss ise ei sõitnud vastu infotablood – kokkupuude toimus bussi parempoolse küljepeegliga. Videosalvestusest nähtub, et täpselt bussi möödumisel peatusepostist nr 3 kukub posti küljes olev tabloo posti küljest maha. See juhtub kell 15.56.
5. Seejärel jääb buss seisma paarkümmend meetrit eemal ettenähtud peatuse kohas. Turvakaamera salvestus ei võimalda tuvastada, mis toimub bussi kõrval, kuid täpselt kell 16.00 lahkub buss peatusest. Seega sõitis buss talle ettenähtud peatusesse ning lahkus peatusest täpselt ettenähtud ajal.
6. Antud juhul on tuvastatud, et bussi ise ei sõitnud vastu infotablood- kokkupuude toimus bussi parempoolse küljepeegliga. Vaidlust pole selle üle, et bussi peeglid on paigaldatud metallist konstruktsioonide külge ning ulatuvad oluliselt bussi gabariitidest väljaspoole. Parempoolne peegel on asendamatu parempöördel ja sõiduraja vahetamisel ja väga oluline selleks, et bussijuht enne uste sulgemist saaks veenduda, et kedagi ei ole bussi uste vahel. Kolmas isik on selgitanud, et kuna peegel on lihtsalt reguleeritav juhi poolt, siis liigub ta kergesti ära olukorras, kus peegel mingi seisva objekti vastu puutub. Kolmanda isiku poolt 30.01.2023 menetlusdokumendiga kohtule esitatud väärteomaterjalide hulgas on salvestus bussi liikumisest Rannamäe teel 19.01.2021 kell 16.01.48 ning sellelt salvestuselt on tuvastav, et bussi parempoolne küljepeegel on oma kohal ja terve.
7. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et pärast buss parempoolse külgpeegliga vastu infotablood sõitmise oleks peegel ära liikunud või kahjustada saanud või kostja oleks käinud bussi parempoolset peeglit seadistamas.
8. Hagejad väidab, et kohtule edastatud fotodelt nähtub selgelt, et infotabloo alumine kinnitusraam on kõverdunud ja fotolt nähtub, et otsasõit on infotabloo külgseinale tekitanud nähtavaid kahjustusi, mistõttu infotabloole otsasõit ei saanud olla kerge, mille tekkimise tagajärgi kostja ei saanud tunda. Kohus tuvastab kohtule esitatud fotodelt, et infotablool on mõlk ja värvikahjustus, mis asuvad infotablool selle ekraani poolt vaadates ekraanist vasakul. Ekraan paikneb klaasist ukse taga (tlk 113, 114). Liiklusõnnetuse videosalvestusest on näha, et buss läheneb infotabloole tagantpoolt ning seetõttu saab kokkupuude olla vaid infotabloo ekraani poolt vaadates tabloo parema küljega. Infotabloo vasak külg jääb sõiduteest teisele poole ning sellest küljest ei olnud võimalik bussil üldse sõita. Seega on see fotodelt nähtav jälg tekkinud mitte kokkupuutes bussiga, vaid tõenäoliselt mingil muul põhjusel – ilmselt tabloo kukkumisel vastu maad või fotol nähtavat prügikasti.
9. Hageja väitel oli löök tugev ja pidi tekkima mingi heli. Heli kohta ei ole kohtule ühtegi tõendit esitatud. Seega on tegemist hageja paljasõnalise ja tõendamata väitega.
10. K M seletuskirjaga, mida kohus hindab TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina, on tõendatud, et kostja poolt juhitavale ja kolmandale isikule kuuvale bussile ei ole mingeid vigastusi tekkinud. Samas on sellised olukorrad, kus liiklusõnnetuses osalenud sõiduk ei saa vigastus ja puudub varaline kahju, siiski erandlikud. Üldjuhul tekib varaline kahju ka liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukile. Kohtule esitatud väärteosaja materjalidest nähtuvalt on tabloo omanik saanud tabloo kahjustamisest teada 26.01.2021 ehk 7 päeva pärast sündmust (tlk 120-122). Seega ei ole ka 6 keegi teinud antud sündmust märganud, kuna ükski inimene ei ole teavitanud ei bussijuhti ega politseid.
11. Eeltoodust kohus järeldab, et infotabloo ja kosta poolt juhitava bussi parempoolse külgpeegli kokkupõrge oli nii väikese jõuga, et kostja seda ei märganud ja ei pidanud ka seda märkama.
12. Kohus leiab, et puudub alus väita, et kostja bussijuhina oli KarS § 18 lg 1 kohaselt vähemalt hooletud. Kolmas isik on välja toonud, et bussi tühimass on 12475kg ca 10 korda suurem kui tavalisel sõiduautol. Sellise suure massiga sõiduk ei värise, rappu ega sellises olukorras- eriti arvestades, et bussile ei jäänud ühtegi jälge ning peegel ei liikunud paigast.
13. Kohus peab usutavaks ka kolmanda isiku selgitust, et sündmuskohalt lahkumiseks puudus bussijuhil ka igasugune motiiv –bussil oli kehtiv liikluskindlustuse leping, bussijuhil kehtiv juhiluba ning ta oli kaine.
14. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja käesoleval juhul ei teadnudki aset leidnud liiklusõnnetusest, milles ta oli osaline. Seega ei saa kostjalt nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. Seega ei ole käesoleval juhul täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 tulevaid kostja vastuse alused.
15. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jaotus
16. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 167 lg 1 ja 2 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. AS HANSABUSS on kaasatud menetlusse kostja poolel. Kuna hagi jääb rahuldamata ja hageja hüvitab kostja menetluskulud, siis tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta hageja kanda.
18. Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7