← Eesti

2-22-17269/30

Obsah (8)§ 164§ 158§ 146§ 65§ 162§ 168§ 165§ 29

2-22-17269 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-17269 Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Menetlustoiming D. T. (pankrotis) maksejõuetusav

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 14.02.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-17269 kuulutati välja D. T. pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Tiia Kalaus. 23.05.2023 esitas D. T. (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palub kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 25.05.2023.a määrusega. 15.06.2023 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, milles palus lõpetada D. T. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu

§ 158lg 3 alusel.

Esitatud aruande kohaselt:

  1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. 1.
  2. Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikule kuulus 264/11177 mõttelist osa kinnisasjast Uus tn 3a, Järve linnaosa, KohtlaJärve ja eriomandi ese eluruum nr xx, üldpinnaga 26,40 m
  3. Korteriomand oli põlenud ja seetõttu väheväärtuslik. Haldur võõrandas korteriomandi enampakkumisel hinnaga 510 eurot. 1.
  4. Muu laekumine: Võlgnik viibib XXX ning laekumisi pankrotivarasse ei ole. Pankrotivara seisuga 13.06.2023.a. on kokku 510 eurot.
  5. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 3 (massikohustused) – – 26,40 eurot.

Korteriomandi halduskulud KÜ-le – 26,40 eurot. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad. Pankrot kuulutati välja Fi

MS § 45 lõike 1 alusel. Haldur esitas võlausaldajate esimesel koosolekule, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna

§ 65lg 113 kohaselt.

Haldur taotleb halduritasu määramist toimingutasuna summas 1208 eurot (s.h. käibemaks). Tasust 483 eurot tasuda pankrotivara arvelt ja anda võlgnikule menetlusabi summas 725 eurot.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. 3 Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara puudub.
  4. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontodele oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. 7.
  6. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 14 127,03 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja Nr 1 Tunnustatud Jaotis % Väljamaks- Konto nõude suurus mata jaotis nr/viitenumber 976,80 6,914 976,80 EE552200221049855121 2 KÜ Uus 3a KohtlaJärve (rk 80310192) Eesti Haigekassa (rk 74000091) 966,94 6,844 966,94 EE652200221001127282 3 Kohtutäitur Tatjana Afanasieva 36,00 0,255 36,00 EE081010011728369222 4 2 793,56 19,775 5 Aktiva Finants Group OÜ (rk 10746479) end. Aktiva Finants OÜ Eesti Energia AS (rk 10421629) 918,97 6,505 EE14770077100052642 918,97 EE23220000118000555/ 8 29592395880 6 Telia Eesti AS (rk 10234957) 812,96 5,755 812,96 EE63220022100112634 7 Placet Group OÜ (rk 11198910) 747,56 5,292 8/ 99100006610486 747,56 EE874204278606351211 8 EV Maksu- ja Tolliameti kaudu 4 867,31 34,454 4 867,31 EE52220022101326444 9 ERA Liisingu Inkassoteenused (rk OÜ GS Core (rk 16183586) 10625474) 464,6 3,289 7/ 14910238 464,60 EE121200001297817924 1 542,33 10,917 1 542,33 EE112200221076533241 10 2 793,56 saaja: Julianus Inkasso
  7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
  8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. 4 Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud aruandele.
  9. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. D. T. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Rahalisi kohustusi on võlgnik võtnud arvestamata oma reaalseid võimalusi kohustuste täitmiseks. Tulu teenimist ning nõuete täitmist on takistanud võlgniku pikaajaline viibimine kinnipidamisasutuses. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Haldur leiab, et pankrotimenetluse jätkamine ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ning on alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Koos pankroti väljakuulutamisega algatas kohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, milline jätkub pärast pankrotimenetluse lõpetamist. 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - lõpetada D. T. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; - Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1208 eurot (sh käibemaks) ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks; - Halduritasust 483 eurot kuulub tasumisele pankrotivara arvelt ja summas 725 eurot anda võlgnikule menetlusabi ja mõista välja riigi vahenditest; - Jätkata D. T. suhtes kohustustest vabastamise menetlust, vabastada usaldusisiku kohustusi täitnud Tiia Kalaus usaldusisiku kohustustest ja nimetada usaldusisikuks võlanõustaja A. J. (e-post: xxx). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et D. T. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse 5 põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. D. T. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud KÜ Uus 3a Kohtla-Järve nõue summas 976,80 eurot; Eesti Haigekassa nõue summas 966,94 eurot; kohtutäitur Tatjana Afanasieva nõue summas 36 eurot; Aktiva Finants OÜ (endine Aktiva Finants OÜ) nõue summas 2793,56 eurot; Eesti Energia AS nõue summas 918,97 eurot; Telia Eesti AS nõue summas 812,96 eurot; Placet Group OÜ nõue summas 747,56 eurot; EV Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue summas 4867,31 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused nõue summas 464,60 eurot ja OÜ GS Gore nõue summas 1542,33 eurot.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 14.02.2023.a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 14.02.2023, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks A. J., kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks A. J. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 6
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  1. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  2. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 14.02.
  3. Halduri tasu kinnitamine

§ 65lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Haldur taotleb tasu määramist

§ 65

lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas 7 pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2022 tunnitasu alammääraks 3,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot; alates 01.01.2023 moodustab tunnitasu alammäär 4,30 eurot ja kuutasu alammäär 725 eurot.

§ 65

lg 11 ja 113 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku 07.03.2023 protokollist nähtub, et haldur on esitanud taotluse halduritasu määramiseks

§ 65lg 11 ja lg 113 alusel toimingutasuna.

Haldur palub määrata halduritasu summas 1208 eurot (sh käibemaks) eurot ning mõista tasu välja. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 65lg 11 ja 113 , tuleb pankrotihalduri tasuks määrata 1208 eurot, sh käibemaks.

Kohus rahuldab halduri taotluse ja mõistab võlgniku pankrotivara arvelt välja pankrotihalduritasu summas 483 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ Civilex kontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab D. T.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 725 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele OÜ Civilex kontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.