1-19-1708/45

1-19-1708 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.

1. a, Tallinn Kohtuasja nr 1-19-1708 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura Ubei-Kon Tõlk Karina Šorohhova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Johan Krone tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Johan Krone (ik: 38210030235; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 03.05.
2. a, Tallinn, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Johan Krone tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale Johan Kronele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1 Tallinna Vangla esitas 06.04.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Johan Krone tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 25.03.
4. a kohtuotsusega tunnistati Johan Krone süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle KarS § 76 lg 8, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 4 aasta 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 04.10.
5. a ja lõpp on 20.08.
6. a. Johan Krone kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav Johan Krone on vangistuses töötanud, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, vestles vanglaametnikuga, külastas Töötukassat, õppis riigikeelt B2-tasemel ja eriala ning käis lühiajalistel väljasõitudel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
7. Tallinna Vangla ei toeta Johan Krone tingimisi ennetähtaegse vanglast vabastamist. Johan Krone taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Siret Vaher-Torni edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Johan Krone tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse leiab, et Johan Krone tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Johan Kronel on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta
8. korda. Tema kuriteod on läinud ajas raskemaks, sest hilisemal ajal on isiku kuritegelikku käitumisse lisandunud ka vägivallakomponent (röövimine ja ähvardamine) ning suures koguses narkootikumide käitlemine. Käesolevalt süüdi mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, millega on ohtu seadnud ühiskonna turvalisuse (rahvatervise). Kinnipeetav tunnistab oma süüd, kuid pisendab seda. Enda hinnangul pidas koguseid väikeseks ja arvas, et sellega mingit erilist kahju ei tekita. Kuriteod on enamasti toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, kuid ka sõltuvusprobleemide tõttu (joobes juhtimine, narkootikumide käitlemine). Kuritegude toimepanemise laad on ajas muutuv - paneb vahelduva eduga toime nii impulsiivseid kui ettekavatsetud kuritegusid. Vargused, ärandamised, joobes juhtimised on pigem hetkeemotsiooni ajel sooritatud kuriteod. Samas väljapressimine, narkootikumide käitlemised ja röövid on ette kavatsetud. Soodusteguriteks on peamiselt halb majandusliku toimetuleku ja probleemide lahendamise oskus, hõlptulu teenimise soov, sõltuvusprobleemid, negatiivne suhtumine ühiskonnanormidesse, kriminaalse mõtteviisiga tutvusringkond, kriminaalsed hoiakud ja hoolimatu suhtumine oma teo tagajärgedesse. Vanglas Johan Krone töötas, õppis riigikeelt, käis Töötukassas ja lühiajalistel väljasõitudel, omandas tõstukijuhi ameti ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
9. Asja materjalidest nähtub, et Johan Krone on varasemalt kuritarvitanud alkoholi, kuid vangla meditsiiniosakonna andmete kohaselt alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Tema varasem tarvitamine on olnud erinev - on olnud perioode, kus tarvitas pidevalt alkoholi ning on olnud perioode, kus on tarvitanud harvem (nädalavahetustel või tähtpäevadel). Alkoholi tarvitamist ta endal probleemiks ei pea, on arvamusel, et on suuteline ja motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. 2 Johan Krone tarvitab narkootikume - amfetamiini, heroiini, fentanüüli, kokaiini ning kanepit. Samuti on ta varem süstinud heroiini, fentanüüli. Isiku enda sõnul tarvitas metamfetamiini ja kokaiini (nädalavahetustel sõpradega väljas käies). Samuti tunnistas kinnipeetav, et suhtles narkootikume käitlevate isikutega. Ka varasemalt kriminaalhooldusel viibides on isikul olnud probleeme narkootikumidest eemale hoidumisel - rikkunud kohustus mitte tarvitada narkootikume. Käesoleval hetkel ei ole Tallinna Vangla meditsiiniosakonna andmetel isikul diagnoositud sõltuvust narkootikumidest. Kahe viimase kuriteo puhul käitles isik suures koguses narkootikume ning viimase kuriteo puhul käitles narkootikume väga suures koguses. Narkootikume käitles varalise kasu saamise eesmärgil, kuid ka seetõttu, et saaks ka ise olla nendega varustatud (kokaiin ja metamfetamiin). Kinnipeetav tunnistab, et vabaduses tarvitas, kuid on arvamusel, et ta ei ole sõltlane ja suudab ennast kontrollida. Käesoleval hetkel kinnipeetav väidab, et tal on olemas motivatsioon narkootikume mitte tarvitada, kuna abikaasa ja abikaasa lapsed ootavad teda vabaduses, et ühiselt pere luua. Samas isiku senine elukäik ning sooritatud kuriteod viitavad sellele, et isiku kuritegude toimepanemise üheks riskiteguriks on narkootikumide tarvitamine ja võimalikud sõltuvusprobleemid. Tulenevalt pikaajalisest tarvitamise kogemusest vajab loobumiseks tuge ja professionaalset suunamist. Tagasilanguse vältimise tekkimiseks on suureks abiks lähedaste tugi ja loobumist toetavad tingimused. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Johan Krone puhul on olemas positiivseid asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, riigikeele ja eriala õppimine ning rahaliste nõuete tasumine. Kuid vangla täitmiskavas märgitud tegevustes osalemine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Kinnipeetav omab praegusel ajal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kohus saab järeldada, et kui isik ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduses tegema. Johan Krone on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusel, viimati Harju Maakohtu 12.06.
10. a kohtumäärusega nr 1-13-6434 (jõustus 28.06.
11. a) vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 14.05.
12. a, kuid ta pani juba ühe aasta möödudes, s.o
13. a augustikuust alates toime uued süüteo episoodid, vahendas korduvalt narkootilist ainet, olles ise sel ajal veel katseajal ja käitumiskontrollil. Sellisest käitumisest saab kohus järeldada, et kriminaalhooldus ei ole J. Kronele piisvalt tõhus mõjutusvahend ja käitumiskontroll ei täida oma eesmärki. Lisaks isik ei pea vajalikuks tegeleda oma narkootikumide tarvitamisega ning avaldas kohtuistungil arvamust, et on sõltuvusest üle saanud, kuna on 5 aastat „puhas olnud“. Samuti on ta arvamusel, et jõusaalis käimine ravib teda. Selline suhtumine isiku poolt, kes kannab karistust narkootikumide vahendamise eest ja vabaduses tarvitas narkootikume ka ise, näitab kohtule üheselt, et J. Kronel puudub tegelik motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud praegusel ajal võimaldada isikul jälle kriminaalhooldusele asuda, kuna varasemal korral see ebaõnnestus täielikult, isik pani katseajal toime uue kuriteo. Seega just kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt ei saa Johan Krone puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava mõttemaailm on praeguseks ajaks muutunud ning ta 3 suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul ei ole senine aeg olnud piisav, et avaldada tema käitumisele mõju ning muuta seniseid käitumishoiakuid. Seega on ilmne, et praegusel juhul peab olema vangistus pikem, et mõjutada Johan Krone senist käitumist ja hoiakuid. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta J. Krone tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Johan Krone tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör ega vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
14. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4