KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-8243 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2022. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi R. V. hagi Eesti Vabariigi (V

§ 762sätestatud nõuetele.

Samuti on tervisekaardist nähtuvalt pidevalt jälgitud R. V. terviseseisundit, mis näitlikustab, et ka VangS § 52 lg 2 kohustusi on Tallinna Vangla nõuetekohaselt täitnud, jälgides järjepidevalt R. V. tervist ning pakkudes talle sümptomaatilist ravi, mis oli parim ravi, mida B- ja C-hepatiidihaigetele pakuti ajal, mil R. V. viibis Tallinna Vanglas (s.t. kuni 18.06.

1. a, mil R. V. viidi üle Viru Vanglasse). Lepingulise vastutuse eeldusteks kahju hüvitamise nõude korral on kohustuse rikkumine, süü, kahju ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Tallinna Vangla on kokkuvõtvalt seisukohal, et hageja ei ole mitte kuidagi tõendanud, et talle oleks Tallinna Vangla süül kahju tekkinud ning seega ei esine ka eeldusi, mis annaksid aluse kahjuhüvitise maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla seisukohal, et R. V. hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
2. Viru Vangla poolt esitatud vastuse (I kd tl 82) kohaselt käesolevas asjas ei ole tõendatud ükski

§ 127nimetatud elementidest. Lisaks tuleb asja lahendamisel lähtuda tavapärasest tõendamiskorrast – tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab tõendama

) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. 11.

§ 762

sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. 12. Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (

§ 100

, § 770 lg 1); 2) lepingut on rikutud süüliselt (

§ 770

lg 1); 3) patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (

§ 134

); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2,

§ 134

lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (

§ 134lg 1).

13. Asja materjalidega ei ole tõendatud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingust tulenevaid kohustusi ning, et hagejal oleks kostja poolse lepingu rikkumise tõttu tekkinud terviserikkeid, mida oleks saanud teistsuguste otsustega ilmselt vältida. Tõendatud ei ole ka, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja, et kostja ei osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Samuti ei ole tõendatud, et Tallinna ja Viru Vangla arstide poolt osutatud ravi ei olnud kvaliteetne või teenusel osutamisel oleks tehtud diagnoosi- või ravivigu. 14.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 127

lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 kohaselt võib hagis mittevaralise kahju hüvitamise nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

1. Hagejale tervishoiuteenuse osutamine vanglas on nähtav hageja tervisekaardi (I kd tl 13-23, 37-77, 83-87). Sealhulgas nähtuvad tervisekaardist patsiendi (hageja) kaebused. 4
2. Ekspertiisiakti põhjenduste kohaselt ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuste osutamist tõendavatest dokumentidest nähtub, et 11.12.
3. a ja 27.12.
4. a oli R. V.l teostatud laboriuuringutes positiivse leiuga viirushepatiit B vastased antikehad antiHBc ja negatiivse leiuga viirushepatiit B antigeenid (ehk haigustekitajad) HBsAg, mille alusel diagnoositi R. V.l viirushepatiit B, kuid kuna aastate jooksul viirusmarkerite tulemused ei muutunud, siis on tegemist läbipõetud viirushepatiit B.ga, mis ei vaja ravi. Kroonilise C-hepatiidi ravijuhendi 2007 ja 2010 alusel on soovituslik C-hepatiidi raviskeem pegüleeritud a-interferooni ja ribaviriiniga, kuid viirusevastane ravi nende ravimitega on vastunäidustatud erinevate terviseseisundite ja haiguste, sh ka autoimmuunhaiguste korral. R. V.l
5. aastal diagnoositud autoimmuunse tekkega hüpotüreoos (autoimmuunne türeoidiit) on kroonilise C-hepatiidi ravijuhendi 2007 ja 2010 alusel vastunäidustuseks ravile pegüleeritud a-interferooni ja ribaviriiniga. Seega olid vanglate raviotsused patsiendi ravi osas vastavuses kroonilise Chepatiidi ravijuhendiga (2007, 2010). Ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide alusel on R. V.le teostatud vanglas viibimise ajal regulaarseid kontrolle temal esinevate krooniliste haiguste (hüpotüreoos ja krooniline C-hepatiit) jälgimiseks kilpnäärme hormoonide ja maksaensüümide taseme järgi. Hüpotüreoosi ravi on vastavalt kilpnäärme hormoonide tasemele pidevalt reguleeritud. R. V.l esinevat kroonilist Chepatiiti ei ravitud kuni
6. aastani, kuna 2007 ja 2010 ravijuhendi alusel oli C-hepatiidi ravi R. V.l esineva hüpotüreoosi tõttu vastunäidustatud.
7. aastal teostati R. V.l kroonilise Chepatiidi ravi uue ravimi Maviretiga, mille järel maksaensüümide taseme paranemise alusel saab väita, et Maviret-ravil on R. V.le positiivne raviefekt (I kd tl 135, 107). R. V. C-hepatiidi ravimisel ei saa tuvastada raviviga.
8. Hageja väidetel oli Eestis olemas C-hepatiidi raviks ka ravimid telapreviir ja botsepreviir, millega oleks saanud ravida hagejal diagnoositud C-hepatiiti. Kohtule esitatud ravijuhendi kohaselt on mõlema nimetatud ravimi kasutamine näidustatud esimese genotüübi C-hepatiidi korral. Hagejal oli diagnoositud kolmas genotüüp. Ekspertarst kinnitas kohtus, et telapreviiri ja botsepreviiniga võib katsetada, kuid nende puhul on ravi efektiivsuse tõenäosus väike; selline ravikatsetamine ei saa olla kohustus, mida iga arst peab tegema ning selle tegemata jätmine ei ole arstiteaduse seisukohalt kindlasti raviviga. Viidatud toimeainetega ravimid (INCIVO (toimeaine telapreviir) ja Victrelis (toimeaine botsepriviir) ei ole saanud Eestis müügiluba, *Ravimiameti poolt peetav humaanravimite register, internet).
9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, mistõttu hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
10. Kuna hagejale on määratud riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta, jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5