← Eesti

1-23-3807/4

Obsah (4)§ 199§ 208§ 326§ 171

1-23-3807 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-23-3807 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud la

§ 199lg 1 p 1 tähenduses. 1

(4)
  2. aprillil 2023 esitas Xe lepinguline esindaja Jaanus Stern Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistada ja kriminaalasjas nr 22230100617 menetlust jätkata.
  3. Riigiprokuratuuri abiprokurör jättis
  4. mai
  5. a määrusega Xe esindaja kaebuse rahuldamata nõustudes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhistustega. Tulenevalt kaebuse sisust analüüsis abiprokurör täiendavalt KarS § 201 lg 1 ja/või 2172 lg 1 ja § 3811 koosseisude olemasolu ning leidis tuginevalt kogutud tõenditele, et süüteokoosseisud puuduvad. Täiendava ekspertiisi taotluse osas märkis abiprokurör, et andmeedastussüsteemide ja nendega seotud ning sisestatud vigaste algandmete probleemide põhjuste tuvastamine ei ole kriminaalmenetluse eesmärgiks.
  6. Xe esindaja v.adv. Jaanus Stern esitas 14 juunil 2023 ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri
  7. mai
  8. a määrusele, taotledes Riigiprokuratuuri
  9. mai
  10. a määruse tühistamist ja kohustamist jätkama menetlust kriminaalasjas nr
  11. 5.1 Kaebuses põhjendustes leiab selle esitaja, et määruse seisukohad on vastuolulised ja põhjendamatud. Riigiprokuratuur on hinnanud asjaolusid ühekülgselt ja asunud põhjendamatult õigustama T.A ning S õigusvastast tegevust. Sealhulgas sisuliselt tõendades T.A ja S süütust vaid nende isikute endi tunnistustega nende endi kohta ja ignoreerides muid vastupidist kinnitavaid, dokumentaalseid tõendeid. Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalasja 22230100617 raames leidis tõendamist asjaolu, et T.A korteriühistu juhatuse liikmena oli faktiliselt huvide konfliktis ja realiseeris KarS § 201 koosseisu kui eelistas T.S kuuluvate äriühingute huve korteriühistu huvidele. Vastavate isikutega tehingu tegemiseks korteriühistu nimel pidi T.Al olema korteriühistu üldkoosoleku eelnev nõusolek, mille puudumisel loetakse tehtud tehing KarS § 201 lg 1 koosseisu mõttes ebaseaduslikuks ja täidetuks vastav koosseisu element. Prokuratuur ei vaielnud vastu T.A huvide konfliktile, kuid hiljem ignoreeris seda KarS § 201 lg 1 koosseisu kontrollimisel. Kriminaalmenetluse käigus ei tuvastanud uurimisasutus ega sedastanud prokuratuur mitte ühtegi korteriühistu üldkoosoleku nõusolekut korteriühistu nimel äriühingutega tehingute tegemiseks. Juba sellepärast ei saanud kriminaalmenetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel lõpetada, vaid leidis kinnitamist KarS § 201 koosseisu täitmine. Prokuratuur ei ole põhjendanud, miks korteriühistu varade pööramine P ja P5 kasuks pole KarS § 201 lg 1 omastamine, kui selle eest ei saanud korteriühistu isegi vastusooritust. Menetleja ei teostanud mistahes uurimistoiminguid selgitamaks välja vastusoorituseta tehtud tehingute sisu. Menetleja ei põhjendanud ka miks vastusoorituseta tehingute tausta ei uuritud, miks need selged ja juba tõendatud rikkumised ei kvalifitseeru KarS § 201 kuriteokooseisuna ning millised on sisulised põhjendused neil asjaoludel KarS § 201 koosseisus kriminaalmenetluse lõpetamisele. Seega menetleja ei sisustanud ega põhjendanud, miks T.A korteriühistu vara vastusoorituseta pöörates P ja P5 kasuks, ei rikkunud oma juhatuse liikme hoolsuskohustust, lojaalsuskohustust ning ei tegutsenud huvidekonfliktis ega täitnud KarS § 201 süüteokoosseisu. Kuigi kaebaja tugines neile uurimisasutuse puudustele, ei võtnud Riigiprokuratuur selles osas mingit seisukohta. KarS § 201 lg 1 sõnastuse ja Riigikohtu praktika järgi on KarS § 201 lg 1 koosseis täidetud ka juhul, kui kannatanu vara väärtus tänu mõne varakäsutust kompenseeriva vastusoorituse saamisele ei vähene (või isegi suureneb). 5.2 Kaebaja leiab, et T.A ei täitnud oma juhatuse liikme kohustust vaadata korteriühistu vara järgi ja ei nõudnud korteriühistu kasuks välja 76 865,92 eurot, vaid lasi selle aeguda. Rikkumine oli kaebuse 2
(4)esitaja hinnangul tahtlik. Menetleja ei teostanud mistahes uurimistoiminguid selgitamaks välja T.A poolt korteriühistu varaliste huvide järgimata jätmise põhjused. Kuivõrd prokurör ei vaielnud vastu, et korteriühistu nõue summas 76 865,92 eurot aegus T.A tegevuse tulemusena, siis on faktiliselt täidetud ka KarS § 2172 lg 1 koosseis ning kriminaalmenetluse lõpetamine on alusetu. 5.3 Lisaks kaebaja poolt esitatud tõenditele, leidis kriminaalmenetluse käigus täiendavalt tõendamist ka KarS § 3811 rikkumised, millele ei uurimisasutus ega prokuratuur tähelepanu ei pööranud. Prokuratuuri järeldus, et majandusaasta aruanded on oma tulemustes õiged põhineb eeldusel, et raamatupidamise algandmed ja metoodikad olid korrektsed. Seda need aga polnud sisuliselt mitte ühelgi juhul ja rikuti peaaegu kõiki raamatupidamislikke nõudeid, mida vähegi rikkuda andis. Seega oli kriminaalmenetluse lõpetamine KarS § 3811 tunnustel alusetu. 5.4 Täiendavalt kinnitas esindaja, et on kaebuse esitaja lepinguliseks esindajaks ning kaebuse esitaja palub adresseerida kõik kaebusega seonduvad dokumendid ja kogu teave lepingulise esindaja postija/või elektronposti aadressil. Kaebuse esitaja sai kaevatava määruse koopia kätte 15. mail 2023. Seega on kaebuse esitaja hinnangul kaebus esitatud tähtaegselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.

§ 208

lg 3 kohaselt juhindub ringkonnakohus kaebuse, milles on vaidlustatud Riigiprokuratuuri menetlusotsustust, läbivaatamisel

§-st 326, arvestades

§-s 208 sätestatud erisusi.

§ 326

lg 2 p 1 koosmõjus

§ 208

lg-ga 3 sätestab, et ringkonnakohus koostab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse kaebajale, kui kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamata.

  1. Kaebuse esitaja märgib, et sai kaevatava määruse koopia kätte
  2. mail 2023 ning seega on
  3. juunil 2023 esitatud kaebus tähtaegne. Kaebuse esitaja jätab tähelepanuta kohtupraktika seoses eposti teel ja avaliku e-toimiku (edaspidi AET) vahendusel kättetoimetatavate menetlusdokumentidega. Riigikohus on
  4. juuni
  5. a määruse nr 1-19-8852 punktis 27 selgitanud, et kinnituse saatmine võib, kuid ei pruugi kokku langeda ajaga, mil isik koopia kätte saab. Vaatamata sellele, et esindaja dokumendi kättesaamist samal päeval ei kinnita, on määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning tal oli võimalik selle sisuga tutvuda juba sellel kuupäeval ehk kättetoimetatavaks tegemise kuupäeval.

§ 208

lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja algust tuleb arvestada alates päevast, mil määrus saadeti advokaadist esindaja poolt menetluse kestel avaldatud e-posti aadressile. Käesolevas asjas nähtub ka Riigiprokuratuurile

  1. aprillil
  2. a esitatud kaebusest, et kannatanu ise palub adresseerida kõik kaebusega seonduvad dokumendid ja kogu teave kaebuses märgitud lepingulise esindaja posti- ja/või elektronposti aadressil. Seega ei selgitanud Riigiprokuratuur ise välja millisele aadressile menetlusdokument edastada.
  3. Nõustuda ei saa seega kaebajaga selles, et

§ 208lg-st 1 tulenev 1-kuune kaebetähtaeg algas 15.

maist 2023, st ajast mil kannatanu esindaja sai kätte e-toimiku kaudu Riigiprokuratuuri määruse. Ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri poolt edastatud AET-i väljavõttest nähtuvalt tehti kannatanu lepingulisele esindajale ja üksiti kannatanu nimel kaebuse esitajale Jaanus Sternile Riigiprokuratuuri 10. mai 2023. a määrus AET-i kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks 10. mail 2023. Vaidlus selle üle, et kannatanu lepingulisele esindajale edastati teavitus ja tehti nähtavaks 3

(4)talle tema enda poolt edastatud e-maili aadressile Riigiprokuratuuri
  1. mai
  2. a määrus just
  3. mail 2023, puudub. Andmed, et esindaja e-mailile teavitus määruse nähtavaks ja kättetoimetatavaks tegemise kohta ei saabunud, puudub. Samuti puudub info selle kohta, et e-kiri adressaadini
  4. mail 2023 ei jõudnud. Esindaja Jaanus Stern on küll märkinud, et sai Riigiprokuratuuri
  5. mai 2023 määruse kätte
  6. mail 2023 ning ka AET-i väljavõttest nähtub esindaja poolt määruse vastu võtmine
  7. mail 2023 kell 11:15, kuid see ei lükka ümber asjaolu, et vandeadvokaat sai tegelikult määruse kättetoimetatavaks tegemisest teada
  8. mail 2023, kuid jättis selle vastu võtmata. AET-i vahendusel edastatud dokumendi avamisega kaasnevad liigutused (nt ID-kaardiga autentimine) ei ole niivõrd koormavad, et need saaksid õigustada tähtaja alguse edasilükkamist kuni dokumendi tegeliku avamiseni (vt RKKKm nr 1-20-2341, p 7).
  9. Seega algas Riigiprokuratuuri
  10. mai 2023 määrusele kaebetähtaeg
  11. mail 2023 ning vandeadvokaat pidi arvestama, et

§ 208

lg-st 1 tulenevalt oli tal võimalus ringkonnakohtule esitada kaebus ühe kuu jooksul, s.o kuni

  1. juunini
  2. Kuivõrd
  3. juuni 2023 langes nädalavahetusele, siis tulenevalt

§ 171lg-st 5, oli kaebuse esitamise tähtaja viimane päev 12.

juuni

  1. Esindaja v.adv Jaanus Stern esitas kaebuse aga
  2. juunil 2023, mis tähendab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
  3. Eeltoodust tulenevalt on
  4. juunil 2023 ringkonnakohtule adresseeritud kaebus esitatud

§ 208

lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes, tähtaja ennistamise taotlust esitatud ei ole ja seega tuleb kaebus Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamises jätta kooskõlas

§ 208lg-ga 1 ja § 326 lg 2 p-ga 1 sisuliselt läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.