KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19- 12041 Tsiviilasi M S hagi Be

§ 635

mõttes, mille kohaselt kohustus kostja töövõtjana saavutama Teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (hageja kui tellija juuste blondeerimise) ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. Hageja tellis kostjalt juuste blondeerimise teenust ning tema jaoks oli oluline iluprotseduuri tulemus – heledamad juuksed, mis on terved, tugevad ja ilusad. Peale Teenuse osutamist 27.03.2019 ja 30.04.2019 muutus aga lisaks hageja juuksevärvile ka tema juuste seisukord drastiliselt – juuksed muutusid kuivaks ning hakkasid katkema sellisel määral, et juuksed oli vaja maha lõigata. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja ei leppinud kokku selles, et peale Teenuse osutamist peavad hageja juuksed olema jätkuvalt terved ning ei tohi katkeda, ei vasta Teenus siiski lepingutingimustele vastavalt

§ 641

lg 2 p 2, kuivõrd kostja teadis või vähemasti pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja ei soovi, et tema juuksed peale Teenuse osutamist massiliselt murduvad; ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele juuste blondeerimisel. 3 18. Eeltoodust tulenevalt ei vastanud kostja poolt osutatud Teenus lepingutingimustele. Obiter dictum korras osundab allakirjutanu, et kuigi

§ 641

lg 3 sisaldab spetsiifilist regulatsiooni töövõtja vabanemise kohta vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mis on tekkinud tellija juhiste tagajärjel, tuleneb seadusest üheselt, et kostja ei võinud töövõtjana eriteadmisteta hageja (tellija) juhiseid pimesi järgida, vaid on oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kohustatud juhiseid nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle kontrollima. Kahtluse korral oli kostja kohustatud hagejat informeerima Teenuse osutamisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest teenuse kvaliteedile või lepinguga silmaspeetavale tulemuse saavutamisele. Seega pidanuks kostja hoiatama hagejat juuste katkemise ohust niivõrd suures ulatuses, kuid kostja seda ei teinud.

1. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju, mis seisneb alljärgnevas. Hageja on kasvatanud aastate jooksul hoolega endale pikki juukseid, mis olid paksud, tugevad ja terved. Selleks on hageja oma juukseid hooldanud ning töödelnud vaid selliselt, et need ei ole kahjustunud. Hageja on XXX-aastane naisterahvas, kelle jaoks on tema väljanägemine oluline ning tema juuksed on tähtis osa tema väljanägemisest. Peale juuste katkemist on hageja tundnud suurt meeleolulangust ning stressi. Samuti on langenud oluliselt tema enesehinnang. Peale juuste katkemist ei õnnestunud hagejal kandideerida soovitud töökohtadele, mis mõjus hageja meeleolule veelgi rusuvamalt. Hageja palub mõista kostjalt välja õiglane rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks. KOSTJA SEISUKOHT
2. Kostja vaidleb hagile vastu eelkõige allolevatel põhjustel:
3. Vastavalt 04.03.2019.a e-kirjale soovis hageja oma mustade juuste värvimist blondiks. Kokkuleppel salongiga broneeriti esimeseks juuksuri külastuse ajaks 27.03.2019.a.
4. Teenuse osutamise käigus rääkis hageja juuksurile K P, et tal on ka varasemalt, kunagi väga ammu, olnud juuksed blondeeritud, aga see osa juustest oli hageja väitel teenuse osutamise ajaks täielikult välja kasvanud. Teenust osutanud juuksur selgitas hagejale, et ühe blondeerimisega ei ole võimalik saavutada kliendi poolt soovitud juuste heledusastet ning pigem tuleb sellise tulemuse saavutamiseks teostada blondeerimist 2-3 korda. Samuti selgitas teenust osutanud juuksur hagejale põhjalikult, mis on Olaplex toote eripärad ja miks on oluline juuste hooldamine peale ülitumedate juuste blondeerimist just nimetatud tootega. Lisaks selgitati hagejale mõlemal korral enne teenuse osutamist põhjalikult, et hageja poolt soovitud heledusastme saavutamine ei ole võimalik ühe korraga, kuna nii tumedate juuste korral tuleb jätta blondeerimiste vahele vähemalt kuu kuni kaks, et juuksed saaksid taastuda. Vahepealsel ajal tuleb kliendil endal pöörata suurt tähelepanu juuste hooldusele Olaplex toodetega.
5. Klient kinnitas, et soovib teenuse osutamist ning hoolitseb juuste eest blondeerimiste vahelisel ajal vastavalt juuksuri soovitustele. Seejärel teostati hagejale esimene hooldus 27.03.2019.a. Teine blondeerimine teostati ca 1 (üks) kuu hiljem, s.o 30.04.2019.a.
6. Arvestades, et hageja juuksed olid enne töötlemist tumedad, ei olnud võimalik kummagi blondeerimise tulemusel saavutada külma alatooni, peale blondeerimist olid kliendi juuksed sooja alatooniga. Teenust osutanud juuksur kasutas esimesel korral hageja juuste blondeerimiseks 6 %list vesinikku, töö teostati juukseid taastava Olaplexiga. Kasutatud vesinik on keskmise tugevusega ja arvestades hageja juuste tumedust teenuse osutamise eel, pigem nõrgatoimeline. Selgitame siinkohal, et Eesti salongides kasutusel olev kõige tugevam vesinik on 12 %. Seega on eksitav hageja väide, mille kohaselt juuksur kasutas blondeerimiseks esimesel korral liiga tugevat vesinikku. Kasutatud vesinik oli väikseima tugevusega, mida sellise teenuse osutamisel kasutatakse. Oluline on seejuures asjaolu, et peale teenuse osutamist ja salongist lahkudes olid hageja juuksed terved. 4
7. Hagejal paluti kindlasti kaasa osta ka Olaplex juuksehoolduskomplekt, mida klient pidi peale blondeerimist juuste hooldamisel kasutama säilitamaks juuste niiskus ja ennetamaks blondeerimise kahjustavat mõju juustele. Klient kinnitas, et soetab toote, aga ei soovinud seda salongist kaasa osta. Seega on eksitav hageja väide, justkui oleks hageja Olaplex tooted kaasa ostnud. Vaadates hageja juuste seisukorda 18.06.19, on ebatõenäoline, et hageja juuksuri poolt tungivalt soovitatud toodet üldse kasutanud on. Nimelt ei oleks saanud Olaplexi korrapärasel kasutamisel muutuda juuksed selliseks nagu hageja poolt 18.06.19 edastatud pildid, seda ka ülitugeva juuksekahjustuse korral.
8. Teine blondeerimine, 30.04.2019, teostati kostja poolt 3 %lise vesiniku ja Olaplex toodetega. Teenuse tulemusel saavutati hageja juustele sooja alatooniga heledusaste 8-
9. Teenust osutanud juuksur selgitas veel kord, et kliendil on oluline jätkata juuste hooldamist Olaplex toodetega ning külmema alatooni soovi korral tuleb uue blondeerimisega pidada vahet vähemalt ca 1,5 kuni 2 kuud. Hageja juuksed olid peale salongist lahkudes terved, kahjustusi ei esinenud. Juuksed ei muutunud värvi maha pesemisel venivateks ega katkevateks.
10. Hageja poolt väidetav juuksekahjustus on oma olemuselt selline, mis oleks ilmnenud koheselt värvi maha pesemisel. Selliselt kahjustunud juuksed muutuvad pestes venivateks ja katkevateks, mistõttu ei ole teenuse osutaja poolt vale blondeerimisvahendi kasutamist ja sellest tulenevat kahjustust võimalik kliendi eest varjata. Kõige hiljem oleks pidanud selline kahjustus ilmnema peale salongi külastust, esimese kodus tehtud juuksepesu käigus.
11. Hagejale teostati blondeerimine Olaplex toodetega. Olaplex tooted on loodud keemilise koostisega selliselt, et blondeerimisel aitavad nad oluliselt vähendada ja leevendada keemilise protseduuri kahjustusi. Blondeerimisjärgse hooldusena aitab vahend ennetada kahjustusi, mis keemilise töötluse tagajärjel paratamatult tekivad. Just see oli põhjuseks, miks teenust osutav juuksur rõhutas hagejale korduvalt, et blondeerimise vahelisel ajal tuleb juukseid hooldada Olaplex vahenditega. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on asjatundja soovitusteta soetanud hulganisti kalleid tooteid, mis on juuste väljalangemist ravivad ja väga tugevatoimelised, kuid hageja ei ole soetanud juuksuri poolt soovitatud tooteid.
12. Seejuures on loetelus olevad tooted oma keemiliste omaduste poolest osaliselt teineteist välistavad ning kõigi nende kasutamine koosmõjus koormab pigem juukseid ja peanahka, põhjustades peanahale stressi ning juuste välja langemist. Samuti ei toeta nimetatud tooted disulfiidsidemete taastamist ja juuksekarva ravi vaid on suunatud peamiselt peanaha ravimiseks. Juuksuri poolt ette kirjutatud hoolduse teostamata jätmise tulemusel on hageja poolt tähelepanuta jäänud juuksekarvad ja nendel kahjustuste tekkimise vältimine/ennetamine.
13. Oluline on samuti asjaolu, et nii tumedate juuste blondeerimisel kipub värv omandama blondeerimise vahelisel ajal punakat ja/või kollakat alatooni ja kulub pigem soojemaks, kui külmemaks. 20.05.2019.a on hageja postitanud enda FB lehele foto, millelt samuti nähtub, et peale teist blondeerimist on juuksed terved. Samuti nähtub hageja postitatud fotolt, et hageja juuksed on loomupäraselt kulunud pigem punakamaks ja tumedamaks, külm alatoon juustes ei ole domineeriv. Oranžikas toon ei saa kuludes omandada külma alatooni.
14. Hi salongi pöördudes on aga hageja juuksed omandanud oluliselt suuremas mahus külmema ilme, kui peale 30.04.2019.a teostatud blondeerimist, samuti on juuksed, mida nii tumeda juukse naturaalsel kulumisel ilma täiendava töötluseta üldjuhul ei teki.
15. Vaadates juuste katkemise kohta on olulisem asjaolu, et kostja on käesolevaks ajaks tuvastanud, et hageja poolt enne teenuse osutamist esitatud väide, mille kohaselt tal on olnud varasemalt, väga ammu, blondeeritud juuksed ja mis on teenuse osutamise ajaks täielikult välja kasvanud, ei vastanud tõele. 5
16. Tundub, et vahepealse juuste töötlemise ning tõenäoliselt ka vale hooldamise tulemusel (peale 30.04.2019 ja enne Hi salongi pöördumist 18.06.2019.a) on hakanud juuksed katkema varasemalt blondeeritud ja blondeerimata juuste väljakasvu piirilt. Kostja on tänaseks tuvastanud, et veel 2017.a oktoobris on olnud hageja blond.
17. Seega ei saa olla hageja enne teenuse osutamist esitatud väide, mille kohaselt varem blondeeritud juuksed on täielikult välja kasvanud, tõene.
18. Kostja on muuhulgas seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et hageja, kelle väitel algas juuste katkemine koheselt peale 30.04.19 juuksuris käiku, ei pöördunud murega kordagi teenust teostanud juuksuri juurde ega otsinud abi teenuse osutajalt tekkinud olukorra lahendamiseks. Esimese pretensiooni esitas hageja alles 18.06.2019, s.o enam kui 1,5 kuud peale teenuse osutamist kostja poolt. Kostja peab iluteenuseid osutavat salongi aastast 2013.a. Oma kogemuse põhjal ning konsulteerinult käesoleva juhtumi raames pikaajalise kogemusega juuksuritega, pöördub rahuolematu klient murega tagasi vahetult peale probleemi ilmnemist nõudes täiendava ravikuuri teostamist, värvi parandust, teenuse eest tasutu tagastamist vms. Pigem on tõenäoline ja eluliselt usutavam asjaolu, et hageja jättis viivitamatult salongi tagasi pöördumata, kuna oli juukseid vahepealsel ajal ise täiendavalt töödelnud ja/või jätnud teostamata ette kirjutaud juuksehoolduse (tõenäolisem verisoon on kostja hinnangul nõuetekohase juuste hoolduse eiramine). Sellised puudujäägid oleksid salongi tagasi pöördudes aga koheselt ilmsiks tulnud.
19. Enam kui 1,5 kuud peale teenuse osutamist ei ole võimalik tuvastada teenuse osutaja poolt osutatud teenuse ja hageja juuste seisukorra vahel otsest seost.
20. Kostja nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt on võimalik käesolevas menetluses kohaldada töövõtulepingu sätteid ja regulatsiooni.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja, antud juhul kostja, teostama töö ning teine isik maksma selle eest tasu. Fotodelt 1 ja 2, samuti fotolt 3, nähtub, et kostja on teostanud kliendi poolt soovitud töö ning kliendi juuksed on terved. Tulemus vastas kliendi ootustele, klient teostatud töö osas kostjale peale töö teostamist pretensioone ei esitanud. Eelnevast tulenevalt vastas töö lepingutingimustele

641 mõttes. 38.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja on hagejale enne teenuse osutamist selgitanud teostatava töö tulemusi, samuti hoolduse osatähtsust justnimelt Olaplex toodetega ennetamaks võimalike keemilise protseduuri järgsete kahjustuste tekkimist. Vaadates hageja poolt esitatud hooldustoodete nimekirja, ei ole hageja teostanud juuste hooldust vastavalt teenust teostanud juuksuri poolt antud juhistele. Ka on andnud hageja kostjale valeinformatsiooni blondeeritud juuste väljakasvu puudutava info kohta. Tumedate juuste puhul ei ole juuksuril võimalik vaatluse tulemusel tuvastada, kas ja mil määral on tegelikkuses varem blondeeritud osa välja kasvanud. Juuksur saab oma töös lähtuda üksnes kliendi sõnadest ning eeldada, et kliendi poolt antud info on tõene. Seega isegi, kui hageja juuste tänane seisukord oleks tingitud juuste blondeerimisest kostja poolt, ei vastuta kostja nimetatud tagajärgede eest, kuna on teinud kõik endast sõltuva sellise tagajärje vältimiseks ja ennetamiseks. Hageja aga ei ole täitnud omapoolset korrektset teavitamisekohustust ning samuti ei ole teostanud blondeerimisjärgset hooldust vastavalt teenuse osutaja poolt antud soovitustele. 39. Salongist lahkudes ning ka 20 päeva peale kostja poolt viimase teenuse osutamist, olid kliendi juuksed terved. Seega on töö teostatud vastavalt lepingu tingimustele ning kostja ei vastuta mistahes hiljem tekkinud puuduste eest. Puudub otsene seos kostja poolt teostatud töö ning hageja poolt 18.06.2019.a demonstreeritud tagajärje vahel. 6 40. Samuti on fotode põhjal võimalik eeldada, et ilmselgelt on hageja pidanud 18.06.2019.a fotol oleva heleduse saavutamiseks juukseid iseseisvalt täiendavalt töötlema. 41.

§ 644

lõike 1 kohaselt pidanuks hageja teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Juuksuriteenuse puhul olnuks mõistlikuks ajaks maksimaalselt nädal, ehk hageja oleks pidanud pöörduma salongi tagasi koheselt peale esimese koduse juuksepesu teostamist, kui väidetav probleem ilmnes. Samas nähtub fotolt nr 3, et 20.05.19, s.o 20 päeva peale viimast kostja poolt teostatud blondeerimist, olid hageja juuksed heas seisukorras. 42.

§ 646

lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eelnevat kogumina analüüsides, pidanuks hageja igal juhul teavitama esmalt ilmnenud probleemist tööd teostanud juuksurit ning andma võimaluse väidetava mittevastavuse likvideerimiseks ja suurema kahju ennetamiseks/vältimiseks õige hoolduse teostamise kaudu. Sellist võimalust hageja kostjale ei andnud. Eluliselt usutavam on paraku, et tegelikkuses ilmnes fotol 4 viidatud probleem alles peale juuste täiendavat töötlust, mistõttu ei julgenud hageja pöörduda oma juustega 30.04.19 blondeerimise teostanud juuksuri juurde. Ilmselt oleks viimane tuvastanud hageja poolse hooldamiskohustuse ja täiendava blondeerimise keelu rikkumise vahepealsel ajal. 43.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul puudub põhjuslik ja otsene seos kostja tegevuse ja tekkinud tagajärje vahel. Kogu eelnevat arvestades vastutab tekkinud tagajärje eest hageja ise, kes on ilmselgelt eiranud teenuse osutaja poolt soovitatud hooldusjuhiseid, on kasutanud juuste hooldamisel selleks sobimatuid tooteid ning eiranud juuste täiendava töötlemise keeldu.

1. Kostja on seisukohal, et antud juhtumi kõiki asjaolusid hinnates ei ole tuvastanud kostja tegevuse ja tagajärje vahel põhjuslikku seost ning kostjale ei saa mingit tegevust või tegevusetust ette heita. Kostja on teinud töö vastavalt nõuetele ning tehes kõikvõimaliku hageja juuste kahjustamise ennetamiseks, seejuures rõhutanud hagejale vajaliku juuste hooldusahendite komplekti soetamise olulisust ja kasutamist. Kostja juurest lahkudes ning ka 20 päeva peale teenuse osutamist, ei ole fotodel näha sellise kahjustuse jälgi. 18.06.2019.a tehtud fotol olevad kahjustused on oma iseloomult sellised, et pidanuks ilmnema aga koheselt värvi maha pesemise käigus, kuid mitte hiljem kui esimese koduse juuksepesu järgselt.
2. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et mistahes alused kahju, sh mittevaralise kahju, hüvitamise nõudmiseks puuduvad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta 7 oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - 04.03.2019 saatis M S (edaspidi hageja) e-kirja Beautiq OÜ-le (edaspidi kostja), milles avaldas soovi värvida juuksed mustast blondiks. Hageja lisas, et tema juuksed on pikad, tal oleks vaja eemaldada 5 efektsalku, mistõttu tuleb arvestada vähemalt 2 korra värvimise ja toonimisega ning lisaks juuksehooldusega (dtl 14); - Hageja käis kostja juures juukseid blondeerimas kahel korral: 27.03.2019 ja 30.04.2019 ja hagejale osutas juuste blondeerimise teenust juuksur K P; - Juuksur K P oli teadlik, et hageja oli oma juukseid värvinud mustaks poevärviga; - Hageja juuste blondeerimise teenust ostutanud juuksur K P kasutas esimesel visiidil juuste blondeerimiseks 6 %list vesinikku ja töö teostati juukseid taastava Olaplexiga, tulemuseks oli tumedusaste 6-7 (sooja alatooniga) ja pärast esimest blondeerimist olid hageja juuksed terved (dtl 65). - Teisel visiidil kasutas hageja juuste blondeerimise teenust osutanud juuksur K P juuste blondeerimiseks 3 %list vesinikku ning tulemus oli tumedusaste 8-9, juuksed ei muutunud värvi maha pesemisel venivateks ega katkevateks ning hageja juuksed olid salongist lahkudes terved, kahjustusi ei esinenud (dtl 67); - Tõsisemad ja nähtavamad probleemid hageja juustega algasid umbes 2019 mai keskel ning 2019 juuni esimese nädala lõpuks oli hageja juuste olukord juba sedavõrd halb, et sellele juhtisid hageja tähelepanu isegi tema sõbrad; - 17.06.2019 pöördus hageja H Hi XXX poole, kus tuvastati hageja juuste seisukord: juuksed olid kuivad ja katkised (dtl 56-58). - Peale H H XXX külastamist jätkus hageja juuste katkemine (murdumine) ning hageja pidi soetama endale igapäevaseks kandmiseks paruka.
5. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis summas 1250,32 eurot ja õiglane kahjuhüvitis hageja isikuliste õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6. Hageja väidab, et kostja poolt teostatud blondeerimine ei vasta lepingutingimustele. Hageja väitel kostja tegi hagejale teenuse osutamisel vigu, mis on toonud kaasa hageja juuste katkemise. Nimelt kostja on osutanud hagejale ebakvaliteetset teenust ning kasutanud valesid töövõtteid. Hageja on tuginenud kostja poolt teostatud töö puudusena sellele, et vaid poolteist kuud peale teist blondeerimist kostja juures oli hageja kuklast sisuliselt kõik juuksed ära murdunud. Hageja on seisukohal, et kahjustused hageja juustele said tekkida vaid kostja tegevuse tõttu, sest hageja pole ise oma juukseid kahjustanud. Samuti pole hageja eiranud talle kostja juuksuri poolt antud juhiseid.
7. Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja leidis, et kostja poolt teostatud töö vastas lepingutingimustele. Kostja on teostanud kliendi poolt soovitud töö ning pärast teenuse osutamist ja salongist lahkumist olid hageja juuksed terved. Tulemus vastas kliendi ootustele, klient teostatud töö osas kostjale peale töö teostamist pretensioone ei esitanud. Kostja on seisukohal, et hageja juuste kahjustus ei saanud tekkida kostja tegevuse tagajärjel. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja juuste kahjustused tekkinud kas seetõttu, et:

§ 115lg 1).

Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust (

§ 115lg 3).

Kahju hüvitamise eelduseks on pooltevaheline võlasuhe, võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kahju tekkimine ja põhjuslik seos kahju ja rikutud kohustuse vahel. 52. Vaidlust pole selle üle, et pooled on sõlminud töövõtulepingu

§ 635

mõttes iluteenuse (juuste blondeerimise) osutamiseks.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks

§ 635

lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine ja tellija põhikohustuseks aga töö eest tasumine.

1. Nimetatud töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja töövõtjana saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse ehk hageja juuste blondeerimise ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. Vaidlust pole selle üle, et hageja tellis kostjalt juuste blondeerimise teenust. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja käis kostja juures juukseid blondeerimas kahel korral: 27.03.2019 ja 30.04.
2. Vaidlust pole selle üle, et hiljemalt 17.06.2019 kui hageja pöördus juuksur H Hi poole, oli hageja juuksed oluliselt kahjustatud. Vaidlus seisneb selles kas hageja juuste kahjustus tekkis kostja juuksuri tegevuse tagajärjel ning kui jah, siis kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju
3. Seega vaidlus seisnes selles kas kostja poolt teostatud töö – juuste blondeerimine - vastab lepingutingimustele. 55.

§ 641

lg 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Õiguskirjanduses on leitud, et

641 lg p 2 kohaldamisel tuleb kontrollida: 1) sobivust tellija silmaspeetud kasutusviisiks, 2) sobivust tavaliseks kasutusviisiks ja 3) kvaliteeti. Töö lepingutingimustele vastavuse osas otsustades tuleb hinnata selle sobivust otstarbeks, milleks tellija tööd vajas, kui töövõtja sellisest spetsiifilisest kasutussoovist teadis. Kui töövõtulepingu sõlmimisel ei avaldata töövõtjale töö spetsiifilist kasutusviisi, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda sellise töö tavalisest kasutusviisist (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne III, lk 69).

1. Kohus leiab, et kuigi pooled ei ole konkreetselt kokku leppinud kostja poolt teostatava töö omaduses, kuid tulenevalt kostja poolt osutatava iluteenuse iseloomust tulenevalt on selge, et hageja poolt kostjalt tellitud blondeerimisteenuse tulemuseks pidi olema heledamad juuksed, mis on terved, tugevad ja ilusad ja mis massiliselt ei katke. Kohus leiab, et kostja teadis või pidi vähemasti teadma, et hageja ei soovi, et tema juuksed peale blondeerimist massiliselt murduvad; ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele juuste blondeerimisel. Oluline on ka asjaolu, et kostja opereerib professionaalset ilusalongi, mis pakub blondeerimise teenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seega pidi kostja oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kontrollima, kas hageja juhised (juuste blondeerimine) on hageja juustele sobilik. 9
2. Hageja väidab, et kahjustused hageja juustele said tekkida vaid kostja tegevuse tõttu, sest hageja pole ise oma juukseid kahjustanud. Samuti pole hageja eiranud talle kostja juuksuri poolt antud juhiseid.
3. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on kasutanud ebaõigeid töövõtteid.
4. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad K P, H H ja ekspert R P on kinnitanud, et blondeerimise protseduur viidi kostja poolt läbi õigesti ning liiga tugevat vesinikku ei ole kasutatud.
5. Tunnistaja K P poolt 12.11.2020 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt blondeeris ta hageja juukseid 6% vesinikuga esimesel korral ja kasutas blondeerimisel Olaplexi. Esimesel korral oli kõigi juuste mõjuaeg 50 minutit. Teisel korral kasutas tunnistaja nõrgemat vesinikku, sest kuu aega varem oli alles blondeeritud. Blondeeris 3% vesinikuga, mis blondeerija puhul on siiski kõige optimaalsemalt nõrgem ja ammoniaagi vaba Kevin Murphy oma. Teisel korral hoidis vesinikku peas maksimaalselt 40 minutit. Pärast teist blondeerimist juuste pesemisel juuksed tundusid normaalsed, veidi kuivemad, kõige kuivem oli pealmine kiht (dtl 208-211).
6. Tunnistaja H H on 26.11.2020 toimunud istungil andnud ütluseid, et sama tulemuse saavutamiseks nagu on näha fotol nr 3 oleks tunnistaja ise ka kõigepealt blondeerinud 6% vesikuga ja seejärel 3% vesinikuga. See, et kahe blondeerimise vahele jäi 1,5 kuud on ok. Kui juhtub, et juuksur kasutab liiga tugevat blondeerimisvedelikku või kui liiga kaua hoiab peas, siis värvi peast maha pesemisel see juus venib ja sellest saab aru. Kui klient juukseid korralikult hooldab, siis on kõik ok (dtl 253).
7. Kohus määras käesolevas asjas ekspertiisi läbi viima R Pi. Ekspert R Pi poolt 23.04.2021 koostatud ekspertiisiaktis on ekspert vastanud küsimusele milliseid protseduure ning milliste toodetega (sh millises kanguses toodetega) tuleks juukseid töödelda, et saavutada blond tulemus juukseid oluliselt rikkumata järgmiselt: Vesiniku ja blondeerija valik sõltub alati ja ainult juukse olukorrast. Kui võtta arvesse hageja ütlusi ja ka juuksuri ütlusi juuste seisukorrast, mida hinnati heaks. Ja võttes arvesse, et juuksuril oli põhjus arvata, et kliendi eelnev blond värv on välja kasvanud, oleksin teinud samuti 6% vesinikuga esimesel korral ja siis kavandanud saavutatud tulemusele tuginedes edasise tegevusplaani. Et saada korduvalt mitme aasta jooksul poevärviga värvitud juuksest tumedat pigmenti kätte, isegi kui seal all on kunagi olnud blond ajalugu, oleks suht mõttetu kasutada blondeerijat nõrgemat kui 6%. See oleks lihtsalt liiga jõuetu. (dtl 321).
8. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt hageja juuksed katkesid kukla pealt ja ei katkenud pealmise juuksed (dtl 56-58). Samas ekspert R P on oma 23.04.2021 koostatud ekspertiisiaktis vastuseks küsimusele kas üleblondeerimisega saavad kahjustada pigem pealmised või alumised juuksed vastanud, et kahjustada saavad pigem õrnad juuksed, kus puudub juuksesäsi, nimelt näoäärsed ja need mis saavad kõige rohkem kuumtöötlust, päikest, tuult ja muid keskkonna kahjustusi ehk pealael asuvad juuksed (dtl 320-333). Tunnistaja A K on 12.11.2020 kohtuistungil andnud ütluseid, et vähem saavad kahjustada alumised juuksed, sest alumised juuksed on tugevamad (dtl 194-207).
9. Tunnistajad K P, H H, A K ja ekspert R P on leidnud, et niivõrd ulatuslik kahjustus nagu hageja juustel oli, pidanuks ilmnema koheselt salongis, äärmisel juhul peale 1-2 kodust juuksepesu.
10. Ekspert R P on oma 23.04.2021 koostatud ekspertiisiaktis vastanud küsimusele millal peavad esimesed blondeerimise tagajärjel tekkivad kahjustused olema nähtavad, et blondeerimise kõrvalmõju on kuivus ja rabedus, et seda on kohe tunda. Ekspert R P on vastanud küsimusele kui kaua võib blondeerimiskahjustuste ilmnemine aega võtta, et reeglina ilmnevad kahjustused ikka väga ruttu maksimaalselt paari pesu jooksul ehk nädal-kaks. 1 0 Ekspert R P on vastanud küsimusele kas juhul, kui juuksur oleks kasutanud valet blondeerijat ja juukseid nn ületöödelnud, oleks see juuksurile juukseid pestes olnud aru saada? Milles see oleks väljendunud? Vastanud järgmisel: Kui juuksur oleks kasutanud liiga tugevat vesiniku ja hoidnud üleaja oleks ta näinud tulemust kohe pesukohas. Nimelt oleks juuksed kas katkenud või hakanud venima ja olnud selline nätsjas-sültjas mass. Seda oleks ka klient märganud kui juuksur kuivatab juukseid. Ekspert R P on ekspertiisiakti vastanud küsimusele millal peavad esimesed blondeerimise tagajärjel tekkivad kahjustused olema nähtavad järgmiselt: Blondeerimise kõrvalmõju on kuivus ja rabedus. Seda on kohe tunda. Kui kasutatakse kaitseid nagu näiteks olaplex saab seda vältida. Kui klient ei kasuta õigeid tooteid kodus ilmnevad kahjustused peale paari pesu kodus. Kuna blondeerides viiakse juukse ph väga aluselisekskeskmiselt tõuseb ph 10,8ni. Loomulik juus on 5,
11. Kui on kodus valed tooted, siis iga pesu tulemusena lähevad juuksed tagasi vee mõjul aluselisse keskkonda. Selle tulemusena ilmnevad kahjustused õige kiiresti (dtl 320-333).
12. Tunnistaja A K on kohtuistungil andnud ütluseid, et juuksur näeb juba kraanikausi juures pestes kui see juus on nii üle töödeldud. Ta hakkab venima nagu see sama püksikumm (dtl 203). Tunnistaja H H ütluste kohaselt juhul kui juuksur kasutab liiga tugevat blondeerimisvedelikku või kui liiga kaua hoiab seda peas, siis üldjuhul värvi maha võttes see juus venib ja läheb kohe katki (dtl 253). Tunnistaja L P ütluste kohaselt sellise kahju puhul nagu hagejal oleks see pidanud salongi nähtav olema. Klient ei oleks saanud rahulolevana salongist lahkuda nende juustega, mis oleks olnud nii tugeva töötluse järel (dtl 213).
13. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud hagivastuses olevatelt fotodelt 1 ja 2, samuti fotolt 3 nähtub, et kostja on teostanud hageja poolt soovitud töö ning hageja juuksed on terved (dtl 66-68). Vaidlust pole selle üle, et pärast 2 blondeerimist tulemus vastas hageja ootustele, hageja teostatud töö osas kostjale peale töö teostamist pretensioone ei esitanud.
14. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja kasutas õigeid töövõtteid blondeerides hageja juukseid esimesel korral 6%lise vedeliku ja teisel korral 3%lise vedelikuga. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kui kostja tegevuse tulemuseks oleks olnud niivõrd ulatuslik kahjustus nagu hageja juustel oli, siis pidanuks see ilmnema koheselt salongis, äärmisel juhul peale 1-2 kodust juuksepesu. Samuti on leidnud tõendamist eelnimetatud tõenditega, et kui kostja oleks kasutanud hageja juustel valesid töövõtted (nn üleblondeerinud), siis oleks pidanud kahjustused ilmena hageja peamistel juustel, mis on kõige nõrgemad, mitte hageja kuklas olevatel juustel, nagu nähtub kohtule esitatud fotodest.
15. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei ole selgitanud enne blondeerimisprotsessi algust korrektselt välja hageja juuste nö „ajalugu“ ehk seda, millisel viisil ning millal on hageja juukseid varasemalt töödeldud ning ruttas blondi tulemuse saavutamiseks blondeerimisega liiga kiiresti.
16. Hageja M S on 26.11.2020 kohtuistungil vande all andnud ütluseid, et juuksur ei küsinud, mis aastal tal olid juuksed eelnevalt blondid. Tal puudus tegelikult info selle kohta mis aastal hageja oli blond (dtl 230).Tunnistaja K P poolt 12.11.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt hageja selgitas talle, et tema arvates olid ta juuksed blondist osast välja kasvanud, ta ei küsinud hageja käest, millal hageja oma juuksed viimati blondeeris (dtl 208)
17. Ekspert R Pi 23.04.2021 koostatud ekspertiisiaktis on ekspert vastanud küsimusele milliseid asjaolusid kliendi juuste kohta peab juuksur enne blondeerimise protsessi välja selgitama järgmiselt: Mis on eelnevalt tema juustega tehtud. Mida pikemad on juuksed, seda rohkem infot on vaja koguda. Mis värvidega on värvitud, kas on kunagi oldud blond, kui agar isevärvija klient on olnud. Milline on kodune hooldusrutiin, nii toodete näol kui ka elektriliste abivahendite näol. Ekspert on vastanud küsimusele, et kui selgub, et kliendi juuksed on varasemalt olnud blondeeritud, kas juuksur peab täpsustama, millal viimane blondeerimine 1 1 toimus, et juuksur peab seda täpsustama. See on oluline info, et teada kuhu maani on kasvanud blond osa, et oleks teada milliseid vesinikke valida blondeerimisel. Ja millise osani juustes (sõltuvalt kuhu maani on vana blond osa kasvanud) jõudes peab muutuma ettevaatlikumaks (dtl 321-322),
18. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt hageja väitega, et juuksur peab enne blondeerimise protsessi välja selgitama, millal on viimane blondeerimine läbi viidud, see on oluline selleks, et millist vesinikku blondeerimisel kasutada. Samuti nõustub kohus eeltoodust tulenevalt hageja väitega, et kostja ei ole välja selgitanud, millal on hageja juust blondeerimine aset leindnud.
19. Samas asjaolu, et kostja ei ole täpselt välja selgitanud, millal hageja on oma juukseid blondeerinud, ei ole mõjutanud hageja juuste katkemist. Nimelt on R P oma ekspertiisis leidnud, et kui juuste katkemine oleks olnud seoses hageja poolt varasema juuste blondeerimisega, siis sellisel juhul vale blondeerijat kasutades tekiks murdumine sealt kus oli eelnevalt blond. Nimelt pidanuks sellisel juhul katkemine olema juuste nn välja kasvanud osas, mis hageja enda kinnitusel pidanuks olema vähemalt 1 kuni 2 aastat. Murdumise väljakasv on aga maksimaalselt 3-6 kuud (dtl 330-331). Tunnistaja H H on 26.11.2020 kohtuistungil vande alla andnud ütluseid, et kui hageja
20. juuni tema salongi tuli, siis ta nägi, et hageja juukseid olid väga erineva pikkusega ja talle tundus, et juuksed olid murdunud. Hageja juuksed oli hästi kuivad ja kahused. Juuste väljakasv oli umbes 1,5 cm. Juuksed kasvavad umbes 1 cm kuus. Kui klient on 2017 blond olnud ja 2019 tuleb blondeerima, on tal umbes 20 cm väljakasvanud, siis hakkavad juuksed murduma 22 cm pärast, mitte kuklast. Sel juhul oleks pidanud hakkama katkema kaugemalt (dtl 245-259). Seega ei oma käesoleval asjas tähtsust, millal hageja varasemalt juukseid blondeeris, kuna kahjustus ei tekkinud hageja juust väljakasvu kohale, mis pidi olema umbes 20 cm pealaest. Lisaks on 01.04.2022.a istungil ekspert R P kinnitanud, et juuksur on teinud kõike, mida ta saanuks teha arvestades kliendi enda väidet, et ta oli paar aastat tagasi blond (dtl 423).
21. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja ei ole hagejale piisavalt selgitanud, millisel viisil peab hageja oma juukseid hooldama ning milliseid tooteid tuleb kasutada. Näiteks ei selgitatud hagejale, et peale blondeerimist muutub juuste pH ning seetõttu tuleb kasutada hoopis teistsuguseid hooldustooteid.
22. Hageja M S on 26.11.2020 kohtuistungil vande all andnud ütluseid, et hageja ostis juuksur Ki enda käest peale esimest blondeerimise protseduuri Olaplexi, nr
23. koduseks kasutamiseks. Kasutas seda vastavalt juhistele ja soovitustele, et õhtul paneb peale rätikukuivadesse ja hommikul peseb maha, samuti maskitas juukseid (dtl 230.) Tunnistaja K P poolt 12.11.2020 antud ütluste kohaselt soovitas ta nii pärast esimest kui teist blondeerimist hageja kodust Olaplexi hooldust, pesta juukseid šampooniga, teha maski, mis toidaks ja hoiaks juukseid, et annaks tagasi neid, mis on välja viidud ning seejärel kasutada siluvat palsamit. Juuksur soovitas mitte kuumtöödelda juukseid ja kuivatada võimalusel juukseid õhu käes. Mitte sirgendada ega lokitada. Vajadusel kui on mingi üritus, kus on vaja ja tahtmine lokki, siis kasutada kuumakaitset. Vajadusel peale pesu soovitasin otstele ka õli(dtl 211-212).
24. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus hageja etteheitega, et kostja ei ole talle piisavalt selgitanud, millisel viisil ta peab pärast blondeerimist oma juukseid hooldama ja milliseid tooteid kasutama. Juuksur K P on hagejale selgitanud, et hageja peab kindlasti kasutama Olaplexi. Hageja on küll kinnitanud kohtule, et ta on Olaplexi kasutanud, kuid nagu nähtub ekspert R P ekspertarvamusest, siis puudub kinnitus, et hageja oleks Olaplexi kasutanud.
25. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist pole leidnud, et kostja oleks hagejale teenuse osutamisel- juuste blondeerimisel- teinud vigu, mis on toonud kaasa hageja juuste katkemise. Seega ei vastuta kostja hageja juuste katkemise eest. 1 2
26. Seega lähtudes tunnistaja H H ütlustest, R Pi eksperthinnangust ning ja ekspert R P poolt 01.04.2022.a kohtuistungil antud ütlustest on kõige usutavam, et hageja juustele tekkinud kahju võib olla põhjustatud seoses vale hooldusega (märgade juuste sirgendamine, patsikummid, föönitamine, valed hooldusvahednid jms), seoses juuste varasema värvimisega poevärviga, stressiga jms.
27. Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja poolt teostatud töö – hageja juust blondeerimine- vastas

§ 641

lg 1 tähenduses lepingutingimustele, siis ei vastuta kostja hageja juuste kahjustamisega seotud varalise ja mittevaralise kahju eest ning hagejale tekkinud varalist ja mittevaralist kahju kohus käesolevas otsuses ei analüüsi ja selle tõendamiseks kohtule esitatud tõendeid ei hinda.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 1 3