KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-116410 Tsiviilasi 4U Logistics OÜ hagi S S va

) § 24 lg 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lg-te 2 ja 3 sätestatud tingimustele (p 1); on sõlmitud kirjalikult (p 2); selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lg-le 3 (p 3); see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (p 4). Sama sätte lg 3 järgi maksab tööandja töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.

§ 23

lg 2 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Sama sätte lg 3 järgi peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. 13. Kohtupraktikas tuuakse välja, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik järgmised

§ 23

lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused (nõuded): piirang kaitseb tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tööandjal on õigustatud põhjus piirangut kehtestada, sest töötaja töösuhtes omandatud teadmised võivad tööandjat oluliselt kahjustada); piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (piirang on proportsionaalne tööandja kaitstava huviga ning töötajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib; Riigikohtu 12.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16682, p 12).

1. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et kokkulepe on vajalik tööandja eriliste majanduslike huvide kaitseks. Olukorras, kus töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning vastavate teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada, võib tööandjal olla õigustatud huvi sõlmida konkurentsipiirang selleks, et kaitsta enda teavet ja saladusi.
2. Hageja on põhjendanud enda majanduslikku huvi, mida ta soovis õigustatult kaitsta selliselt, et kostja on omandanud hageja juures töötades tolliagendi tööd puudutava kompetentsi ning et kostjal oli juurdepääs hageja ärisaladusele. 15.
3. Kostja poolt töötamise ajal saadud kompetentsi sisustas hageja järgmiselt: enne hageja juurde tööle asumist puudus kostjal töökogemus erasektoris; töötades hageja juures sai kostja tolliagendi vajaliku väljaõppe ja praktilise kogemuse (nt info- ja tollisüsteemide kasutamine, erinevate protseduuride läbiviimine, klientidega suhtlemise oskus), mis võimaldab tal teha professionaalset erialast tööd erasektori klientidega (sh konkurentide juures). 15.
4. Enda ärisaladust sisustas hageja järgmiselt: klientide andmebaas, klientidega sõlmitud lepingute tingimused ja hinnad; märgitud teave on kättesaadav ja kaitstud hageja jaoks loodud unikaalse kliendihaldusprogrammi XXX kaudu, millele oli ligipääs kostjal.
5. Hageja sisustab kostja poolt omandatud kompetentsi erialaste oskuste ja teadmistega, millised töötaja saab töö tegemise käigus. Kohtu hinnangul ei olnud hagejal kaitstavat erilist majanduslikku huvi selleks, et piirata töötaja poolt omandatud tööalase kogemuse kasutamist uue tööandja juures. Tööülesannete täitmisel saab töötaja oskusi ja teadmisi tööprotsesside ning erinevate süsteemide 7 ja protseduuride kohta. Tööandja ei saa keelata omandatud erialaliste oskuste ja teadmiste kasutamist teise tööandja juures. Kohtu hinnangul ei laine konkurentsipiirangu kokkulepe kostja poolt hageja juures omandatud erialastele oskustele ja teadmistele. Neid ei saa pidada teabeks või teadmiseks, mille kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada (

§ 23lg 2).

1. Kohus leiab, et hagejal võib olla õigustatud huvi hoida saladuses andmed tema klientide kohta. 17.
2. Hageja klienditeenindusjuht M P andis 08.03.2023 istungil seletusi, et hageja käsitleb enda ärisaladusena kliendibaasi, klientidega seotud hindu, tingimusi, maksetähtaegu, klientide kontaktisikuid ja spetsiifikat. Viidatud teave on kättesaadav hageja töötajatele kliendihaldussüsteemi kaudu, kuhu pääseb ID-kaardi või Mobiili-ID-ga. Kostjal oli ligipääs programmile, kus hoitakse klientidega seotud teavet (dtl 351–355). 17.
3. Eeltoodust nähtub, et kostjal oli hageja juures töötamise ajal ligipääs hageja programmile, mis sisaldas teavet klientide ja nendega sõlmitud lepingute kohta. Viidatud andmed olid vajalikud kostja kui tolliagendi töö tegemiseks ja järelikult sai ta nendega tutvuda. Kohtu hinnangul on hagejal õigustatud huvi hoida saladuses klientidega seotud andmed, sest nende kasutamine konkurentide juures võib tööandjat oluliselt kahjustada. Kahjustamine võiks leida aset näiteks selliselt, et kui hageja klientide kohta teavet omav töötaja asub tegema sama tööd hageja konkurendi juures, võib see töötaja hakata meelitama hageja kliente tellima teenust uuelt tööandjalt, sest töötajale on teada hageja poolt klientidele osutatavate teenuste tingimused (nt hinnad). Järelikult võib töötaja pakkuda uue tööandja juures hageja klientidele sama teenust soodsama hinnaga. Märgitud tegevus võib põhjustada olukorra, kus hageja kliendid lahkuvad tema juurest, mis põhjustab hagejale kahju. Praeguse vaidluse kontekstis on asjakohane lepingu punktis 6.2.1 (sõlmitud ja sõlmitavate lepingute pooled, sisu ja tingimused), punktis 6.2.3 (andmed klientide ja äripartnerite kohta ning klientide ja äripartnerite tegevust kajastavad dokumendid) ja punktis 6.2.6 (hinnakujundus) välja toodud teave, mis on seotud hageja klientidega. Hageja on viidatud punktides piisavalt täpselt piiritlenud teavet, mida töötaja peaks saladuses hoidma. Eeltoodust nähtuvalt oli hagejal eriline majanduslik huvi sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepe tema klientidega seotud teave osas (

§ 23lg 2).

17.3. Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejal oli

§ 23

lg 2 alusel eriline majanduslik huvi hoida saladuses andmed klientide kohta, mistõttu puudub vajadus käsitleda, kas need andmed on hinnatavad hageja ärisaladuseks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse mõttes.

1. Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. 18.
2. Töölepingu punkti 7.1 järgi kehtis piirang kaks kuud pärast töölepingu lõppemist (dtl 36– 40). Kohtu hinnangul on piirang proportsionaalne tööandja kaitstava huviga. See on mõistlikult ajaliselt kindlaks määratud, sest töötaja peaks järgima piirangut suhteliselt lühikese aja jooksul. Piirangu ajaline kehtivus on töötajale äratuntavalt piiritletud. 18.
3. Konkurentsipiirangu esemelise ala sätestavad töölepingu punktid 7.1–7.
4. Lepingu punkti 7.1 järgi ei tohi töötaja tegeleda tööandjaga konkureeriva tegevusega. Lepingu punktist 7.2 nähtuvalt hõlmab piirang tegevusalasid, millel tööandja tegutseb, nagu tolliagentuuri teenuste osutamine ja sellega seonduvad tegevused, logistikateenuste osutamine ning teised tegevused, millega tööandja faktiliselt käesoleval hetkel või tulevikus tegeleb. Lepingu punkti 7.3 kohaselt loetakse konkureerivaks tegevuseks muu hulgas, kuid mitte ainult järgmist: töötaja poolt üksi või koos teiste isikutega, oma perekonnaliikme, sugulase või mistahes füüsilise või juriidilise isiku kaudu, mis tahe füüsilise või juriidilise isiku nimel või selle kasuks (näiteks 8 osanikuna, aktsionärina, juhtorgani liikmena, nõustajana, töötajana, esindajana või muul moel) otseselt või kaudselt mistahes viisil ja eesmärgil tasu eest või tasuta tegutsemine tegevusaladel, millel tööandja tegutseb (leping punkt 7.3.1); töö- või võlaõigusliku lepingu alusel töötamine või teenuste osutamine sellise isiku juures, kes tegutseb või kavatseb hakata tegutsema mis tahes tegevusaladel, millel tööandja tegutseb (lepingu punkt 7.3.2); töötaja poolt otseselt või kaudselt tööandja või tööandjaga samasse kontserni kuuluva äriühingu mõne muu töötaja või teenistuja värbamine või viimase mõjutamine tööandja juurest lahkuma või asuma töötaja või kolmanda isiku juures tööle või mis tahes muus vormis teenuseid osutama (lepingu punkt 7.3.3). 18.2.
5. Kostja on teinud hageja juures tolliagendi tööd. Seetõttu on piirangu esemelise aspekti seisukohalt oluline lepingu punktis 7.3 märgitud tolliagentuuri teenuste osutamine ja sellega seonduvad tegevused. Lepingu punktis 7.3.1 on välja toodud, et hagejaga konkureerivaks tegevuseks loetakse töö- või võlaõigusliku lepingu alusel töötamine või teenuste osutamine isiku juures, kes tegutseb või kavatseb hakata tegutsema mis tahes tegevusalal, millel tööandja tegutseb. Hageja klientidega seotud teave, mida ta soovis kaitsta, on välja toodud lepingu punktis 6.2.1 (sõlmitud ja sõlmitavate lepingute pooled, sisu ja tingimused), punktis 6.2.3 (andmed klientide ja äripartnerite kohta ning klientide ja äripartnerite tegevust kajastavad dokumendid) ja punktis 6.2.6 (hinnakujundus). Punktide 7.3 ja 7.3.1 koosmõjust nähtub, et töötaja ei tohiks töötada tolliagentuuri teenuste alal. Lepingu punktides ei ole küll nimeliselt välja toodud isikud, keda hageja peab enda konkurentideks, kuid kohtu hinnangul ei ole konkurentide nimepidi loetlemine praegusel juhul vajalik. Viidatud kahe punkti koosmõjust tuleneb piisavalt selgelt, et hageja konkurentideks on temaga samal tegevusalal ehk tolliagentuuri teenuste valdkonnas tegutsevad isikud. Lepingu punktides 6.2.1, 6.2.3, 6.2.6 on välja toodud hageja klientidega seotud teave, mida hageja soovis kaitsta. Käsitletavas osas on piirangu esemeline ala mõistlikult ja töötajale äratuntavalt kindlaks määratud. 18.2.
6. Töölepingu punktis 7.3 välja toodud logistikateenuste osutamine ei ole asjakohane, sest asja materjalide järgi ei tegelenud kostja hageja juures logistikaga ja konkurentsipiirangu esemelise ala vaatevinklist ei oma logistika praegu tähtsust. Samuti ei ole olulised käsitletavas punktis märgitud teised tegevused, millega tööandja faktiliselt käesoleval hetkel või tulevikus tegeleb. Viimati märgitu on sõnastatud äärmiselt ebamääraselt, mistõttu selles osas ei ole konkurentsipiiranguga hõlmatud ala esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud 18.2.
7. Hindamaks seda, kas konkurentsipiirang on praegu esemeliselt mõistlikult piiritletud, tuleks kindlaks teha, kas kostja uus tööandja XXX on hageja konkurent. 18.2.3.
8. Hageja tegutseb tolliagentuuri valdkonnas. Hageja
9. a ja
10. a majandusaasta aruanded tõendavad, et ta osutab tolliteenust lähi-liikmesriikides. Äriühing osutab tollitransiidi teenuseid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. Läbi koostööpartnerite tagab ta lepingulistele klientidele eelnimetatud riikides ning Norras ka impordi ja ekspordi tollivormistuste teostamise (dtl 204–239). 18.2.3.
11. Hageja on esitanud tõendi, et XXX on kantud tolliagentuuride nimekirja (dtl 259–263). Äriühing avaldas enda Facebooki kontol, et üks tema põhitegevustest on tolliagentuuri teenused (dtl 117). Ka XXX veebilehel on välja toodud, et äriühing osutab tolliteenuseid ja tolliagentuuri teenuseid (tl 283-284). Logistika Pluss
12. a majandusaasta aruande kohaselt saab ta pakkuda klientidele lihtsustatud tollitoiminguid, ettevõte osutab teenust Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning äriühingu müügitulu tolliagentide teenusega seoses oli
13. a 209 161 eurot ja
14. a 176 700 eurot (dtl 164–282). Eeltoodud asjaolud näitavad kogumis, et XXX tegutseb tolliagentuuri teenuste alal ehk samas valdkonnas nagu hageja. Mõlema äriühingu geograafiline 9 tegevusala vähemalt osaliselt kattub. Tulu teenimine äriühingu poolt näitab, et kostja uus tööandja osutab tolliagentuuri teenust praktikas. Eeltoodust nähtuvalt tuleb XXX pidada hageja konkurendiks. Selleks, et lugeda kostja uut tööandjat hageja konkurendiks, ei ole määrav see, kui suur osa XXX müügitulust on seotud tolliagentuuri teenustega. Ebaoluline on ka see, kui suures ulatuses kõikide teenuste mahust osutab kostja uus tööandaja tolliagentuuri teenuseid. Võimalik on, et kui töökohta vahetanud töötaja kasutab endise tööandja juures saadud teavet uuel töökohal näiteks selliselt, et ta kihutab vana tööandja kliente uuelt tööandjalt teenuseid tellima, võib see endist tööandjat oluliselt kahjustada (näiteks juhul, kui tegemist on endise tööandja võtmekliendiga), kuigi uue tööandja jaoks ei pruugi sellest saadav kasu suur olla, sest suurema osa tulust teenib uus tööandja muid teenuseid osutades. Praegu on oluline see, et XXX – nagu kohus on eelnevalt tuvastanud – osutab sama teenust nagu hageja ja kahe äriühingu geograafiline tegevusala vähemalt osaliselt kattub. 18.2.
15. Konkurentsipiirangu esemelise ala kindlaksmääramise mõistlikkuse seisukohalt tuleks hinnata, kas kostja töö uue tööandja juures on sisuliselt seotud endise tööandja tegevusega. Kostja selgitas 06.04.2023 menetlusdokumendis, et ta töötas hageja juures tolliagendina ning XXX töötab ka samamoodi tolliagendina. Tolliagendi ülesandeks hageja juures oli tollidokumentide vormistamine ja arvete koostamine ning suhtlemine kliendi kontaktisikuga seoses tollidokumendi vormistamisega. Analoogilised on kostja tööülesanded ka uue tööandja juures (dtl 371–375). Kostja on esitanud ka XXX seotud töölepingu koos ametijuhendiga, kus on välja toodud tema ametiülesanded, mis kattuvad eelnevalt esitatud kostja kirjeldusega tema töö sisu kohta (dtl 99–104). Eeltoodust nähtub, et kostja töö XXX on sisuliselt seotud hageja tegevusega. Arvestades seda, et kostjale oli teada informatsioon hageja klientide kohta, kostja asus tööle hageja konkurendi juurde ning uue tööandja juures teeb hageja sama tööd nagu ta tegi hageja juures võib kostja tegevus uuel töökohal hageja majandustegevust mõjutada näiteks selliselt, et kostja võib hakata kasutama andmeid hageja klientide kohta uue tööandja huvides. Kohtu hinnangul ei ole konkurentsipiirangu piiritlemise mõistlikkuse hindamise seisukohalt oluline see, et töökohta vahetanud töötaja oleks tegelikult astunud samme, mis oleksid endise tööandja majandustegevust mõjutanud. Oluline on hinnata, kas töötaja tegevused uuel töökohal, võivad endise tööandja majandustegevust mõjutada. Praegu on kohus tuvastanud, et kostja puhul on selline eeldus täidetud. 18.2.
16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja töölepingus on konkurentsipiirang mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud. 18.
17. Konkurentsipiirangu ruumiline ulatus on sätestatud töölepingu punktis 7.1, mille järgi ei tohi töötaja tegeleda tööandjaga konkureeriva tegevusega Euroopa Liidu riikides. Piirangu ruumiline kriteerium on lepingus töötajale äratuntavalt kindlaks määratud. 18.3.
18. Hindamaks seda, kas konkurentsipiirang on praegu ruumiliselt mõistlikult kindlaks määratud, tuleks arvestada järgmiseid asjaolusid. Konkurentsipiirangu mõtteks ei ole takistada töötaja vaba liikumist Euroopa Liidu territooriumil, mis hõlmab muu hulgas töötaja õigust töötada teistes liikmesriikides. Piirangu eesmärgiks on vältida tööandja kahjustamist läbi selle, et töötaja asub uuel töökohal kasutama endise tööandja juures saadud ja tema jaoks majanduslikult olulist teavet. Konkurentsipiirangu ruumilise kindlaksmääramise mõistlikkuse seisukohalt on oluline tuvastada hageja tegevusvaldkond. Hageja
19. a ja
20. a majandusaasta aruanded tõendavad, et ta osutab tolliteenust lähi-liikmesriikides. Äriühing osutab tollitransiidi teenuseid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. Läbi koostööpartnerite tagab ta lepingulistele klientidele eelnimetatud riikides ning Norras ka impordi ja ekspordi tollivormistuste teostamise (dtl 204–239). Hageja majandusaastaaruanded näitavad, et tema tegevusala hõlmab Balti riike, Soomet, Rootsit ja Norrat. Hageja seaduslik esindaja selgitas 11.05.2022 istungil, et hageja huvi on selles, et töötaja ei teenindaks tema lepingulisi kliente viibides mõnes muus liikmesriigis, nt Hispaanias (dtl 148– 10 159; ajalõik 00:23:44). Arvestades hageja tegevusala saab konkurentsipiirangu mõistlikuks ruumiliseks ulatuseks pidada Balti riike, Soomet, Rootsit ja Norrat. Ka hageja seadusliku esindaja poolt istungil antud selgitusest nähtub, et hageja eesmärgiks on keelata töötajal tolliagentuuri teenuste osutamist hageja klientidele, kes tegutsevad viidatud geograafilises piirkonnas. Töölepingu järgi hõlmab aga konkurentsipiirang kogu Euroopa Liidu territooriumi, keelates kostjal töötamise liidus tegutsevates ettevõtetes, kes võivad osutatavate teenuste sisu poolest olla küll hageja konkurentideks, kuid kelle geograafiline tegevuspiirkond võib hageja piirkonnast olla täiesti erinev. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada kostja konkurentsipiirangu ruumilist kindlaksmääramist – kõik Euroopa Liidu riigid – mõistlikuks. Arvestades hageja faktilise tegevuse piirkonda on piirangu ruumiline ulatus ebamõistlikult lai ja kostjat ülemäära koormav, sest see keelab tal töötada tolliagentuuri teenust pakutavates ettevõtetes, kes tegutsevad hagejast erinevas geograafilises piirkonnas. 18.3.
21. Konkurentsipiirangut ei tee ruumiliselt mõistlikult piiritletuks see, et piirang kehtib kaks kuud ja et töölepingu punkti 7.1 järgi on tööandjal õigus kirjalikult nõustuda sellega, et töötaja töötab konkurendi juures. Piirangu iga kriteeriumi mõistlikkust hinnatakse teistest kriteeriumitest eraldi. Kui üks kriteerium (nt piirangu ajaline kehtivus) on mõistlikult kindlaks määratud, ei tee see ebamõistlikult piiritletud kriteeriumi (nt piirangu ruumiline ulatus) mõistlikuks. Lisaks võimatus töötada samal tegevusalal kahe kuu jooksul kogu Euroopa Liidi territooriumil on töötajat ülemäära koormav. Ka töölepingus sisalduv tingimus, et tööandja võib nõustuda sellega, et töötaja töötab konkurendi juures, ei tee konkurentsipiirangut ruumiliselt mõistlikult kindlaksmääratuks. Lepingu selline tingimus paneb töötaja töökoha vaba valiku õiguse – mis on üks põhiseaduslikest õigustest (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29) – realiseerimise sõltuvusse tööandja äranägemisest ja tema tahtest anda töötajale vastav nõusolek või keelduda sellest. Selliselt piiratakse töötaja jaoks ülemäära intensiivselt tema põhiseaduslikku õigust vabalt valida töökoht.
22. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt mõistlikult piiritletud.

§ 24

lg 1 p 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Kohus on tuvastanud, et konkurentsipiirang ei ole ruumiliselt mõistlikult kindlaks määratud ja seega on rikutud

§ 23lg-t 3.

Kuna piirang ei vasta

§ 23

lg-le 3, ei kehti see

§ 24lg 1 p 1 alusel.

Hageja ei saa heita kostjale ette konkurentsipiirangu rikkumist ja järelikult ei ole hagejal ka õigust nõuda kostjalt leppetrahvi. Märgitud põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata.

1. Kuivõrd hagi jääb eeltoodud põhjusel rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks käsitleda poolte muid väiteid kokkuleppe kehtivuse kohta, väiteid piirangu järgimise eest tasumisele kuuluva hüvitise mõistlikkuse ja leppetrahvi suuruse kohta.
2. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
3. Hageja tõi 06.04.2023 menetlusdokumendis välja, et kui hagi jääb rahuldamata, tuleks kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda, kuna kostja on tagasi lükanud hageja kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja loobuks rahalisest nõudest selle vastu, et kostja lihtsalt tunnistab ilmset konkurentsipiirangu rikkumist ja muudest võimalikest nõuetest hageja selle vastu loobuks. Sisuliselt palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd tegemist ei ole hagi osalise rahuldamisega, võiks kostja taotluse aluseks olla TsMS § 162 lg
4. Kohtu hinnangul ei ole tegemist viidatud sättes välja toodud olukorraga. Kostja on menetluse kestel olnud seisukohal, et ta ei ole konkurentsipiirangut rikkunud, mistõttu ei saa tema kahjuks tõlgendada tema keeldumist sõlmida kompromiss hageja pakutud tingimustel. 11
5. Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
6. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7. 06.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks registripäringute kulu 24 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud registripäringute kulu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.
8. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ka õigusabikulud 13 583 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlustoiminguid tehtud tunnihindadega 200 eurot (käibemaksuta), 240 eurot (käibemaksuta) ning 265 eurot (käibemaksuta). Lisaks nähtub menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiminguid on tehtud ka tunnihinnaga 64 eurot (käibemaksuta) ning 85 eurot (käibemaksuta). Kokku on menetlustoiminguid tehtud 60 h ulatuses.
9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjat käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat Viive Kaur. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäära 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kõrgem tunnitasu käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust arvestatud tasuna mõistlik, põhjendatud ega vajalik. Kohtule nähtub menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiminguid on tehtud ka tunnihinnaga 64 eurot (käibemaksuta) ning 85 eurot (käibemaksuta) ning kohus peab nimetatud tunnitasumäärasid põhjendatuks.
10. Kostjale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 60 h ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. 28.
11. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et perioodil 14.09.2021 kuni 27.09.2021 on menetlustoiminguid tehtud kokku mahus 12,5 h. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostja 27.09.2021 vastuse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks perioodil 14.09.2021 kuni 27.09.2021 menetlustoiminguid kokku mahus 10 h. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik ka ajakulu kokku 8,75 tundi perioodil 27.10.2021 kuni 06.12.2021 tehtud menetlustoimingutele. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja 27.10.2021 menetlusdokumendi ning kostja 07.12.2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hageja 27.10.2021 seisukohaga ja esitatud tõenditega tutvumiseks, analüüsimiseks ning sellele seisukoha koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks lugeda kokku 6 h. 28.
12. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu (kokku 3h) 11.05.2022 istungiks ettevalmistumiseks. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas selle sisu, mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks ja vajalikuks lugeda ajakulu 2 h istungiks ettevalmistumisele ning 11.05.2022 istungi kestust arvestades (algus kell 10:00 ja lõpp 11:50) ajakulu 2 h istungil osalemiseks ja kliendiga istungijärgseks nõupidamiseks. Kohus on seisukohal, et ka perioodil 12.07.2022 kuni 29.09.2022 12 tehtud menetlustoimingutele kulunud ajakulu ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalik. Kohus peab hageja 11.07.2022 menetlusdokumendi koos lisadega ja kostja 29.09.20222 menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning asja keerukust arvestades mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks viimati nimetatud perioodil menetlustoiminguid mahus kokku 10 h. Kohus leiab, et osaliselt ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu 06.03.2023 kuni 08.03.2023 tehtud menetlustoimingutele. Kohus leiab, et asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda ajakulu 2 h istungiks ettevalmistumiseks (sh suhtlus kliendiga) ning 08.03.2023 istungi kestust arvestades (algus kell 10:00 ja lõpp 11:07) ajakulu 1,5 h istungil osalemiseks ja kliendiga istungijärgseks nõupidamiseks. Kohtu hinnangul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada 31.03.2023 menetlustoimingut ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta nimetatud menetlustoiminguga soetud kulu vastaspoole kanda. 28.
13. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik. 28.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 47,75 h.
15. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 200 eurot. Arvestades ka menetlustoimingutega, mis on tehtud madalama tunnitasumääraga (07.12.2021, 06.05.2022, 03.03.2023 ning 06.04.2023 menetlustoimingud), tuleb kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 9304,25 eurot (45,75 h x 200 eurot + 0,75 h x 64 eurot + 1,25 h x 85 eurot).
16. Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 9328,25 eurot (registripäringute kulu 24 + õigusabikulud 9304,25 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt välja mõista.
17. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
19. Kohus selgitas 06.09.2021 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 73–76). TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Aleksandr Kondrašov (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 13