Obsah (10)

§ 175§ 407§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 144§ 143§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-19330 Tsiviilasi

§ 175lg 1 alusel.

1. Välja mõista Ylt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni X kasuks.
2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud ja menetluse käik
3. 28.12.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel xx.xx.xxxx registreeritud abielu. Lisaks palus hageja tuvastada korteriomandi, registriosa nr xxxxxxxx, asukoht xxx xx, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx, Tallinn, kuulumine X (isikukood xxxxxxxxxxx) lahusvara hulka.
4. Kostja ei ole hagile vastanud ega ilmunud ka istungile.
5. 10.04.2023 osaotsusega lahutas Harju Maakohus X ja Y abielu, mis oli registreeritud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris. Kohus jättis seoses abielu lahutamise nõudega menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
6. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi kohaselt poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris ning pooltel oli varaühisus, sest 1985.aastal abikaasade muid varasuhteid seadus ei sätestanud ning abielu kestel omandatud vara loeti seaduse alusel abikaasade ühisvaraks. Poolte abielulised suhted lõppesid 1992.aastast ning hagejal ei ole kostja elukoha kohta andmeid. Pooled elasid abielu alguses ühise perena aadressil xxx xx-xx, Tallinn. Korteri aadressil xxx xx-xx, Tallinn ostis hageja 08.09.1994.a ehk pärast abieluliste suhete lõppemist. Hageja leiab, et nimetatud korter on hageja lahusvara ja palub seda kohtul otsusega tuvastada. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 17.01.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Rahvastikuregistris kostja kohta igasugused kontaktandmed puuduvad. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu 02.02.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (02.03.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kostja ei ilmunud ka istungile.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt ühisvarajagamise hagis esitatud tuvastusnõude tagaseljaotsusega. 5.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab menetluskulud ühisvara jagamise nõudes kostja kanda.

1. Hageja on 26.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirjas palunud kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 520 eurot, lepingulise esindaja õigusabikulu 2949 eurot, registripäringu kulud 3 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohus toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 13.05.
2. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et hageja on abielu lahutamise ja ühisvara jagamise hagilt tasunud riigilõivu kokku 520 eurot, so vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 2 abielu lahutamise hagilt 100 eurot ja RLS § 59 lg 4 kohaselt ühisvara jagamise hagilt 420 eurot. Kohus jättis 10.04.2023 osaotsusega abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei ole põhjendatud mõista käesoleva tagaseljaotsusega kostjalt välja abielu lahutuse hagilt tasutud riigilõivu 100 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus märgib, et kuivõrd hagi oli esitatud nii abielu lahutamise kui ka ühisvara jagamise nõudes ning kohus jättis 10.04.2023 osaotsusega abielu lahutamist puudutavas osas menetluskulud poolte endi kanda, ei ole põhjendatud mõista kostjalt käesoleva tagaseljaotsusega välja neid lepingulise esindaja toimingutest tulenevaid kulusid, mis on tehtud seoses abielu lahutamise hagiga. 26.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal ajavahemikul 19.12.2022-28.12.2022 hagiavalduse koostamise, tõendite kogumise ja hagi esitamisega seotud toimingutele kokku 8,5 tundi. Kohus märgib, et esitatud hagiavaldusest nähtub, et see on valdavas enamuses seotud seoses ühisvara jagamise tuvastusnõudega. Abielu lahutamise nõude osa on piirdutud üksnes hagi resolutsiooni esitamise ja asjaolude kirjeldusega. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda abielu lahutamise hagiga seonduvaks kuluks mitte enam kui 1,5 tund. Seetõttu peab kohus tuvastusnõuet puudutavas osas põhjendatuks esindaja toiminguid hagi koostamisel kokku 7 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal 10.04.2023 kohtuotsuse vastuvõtmisele e-toimikust, selgitava e-kirja koostamisele 0,5 tundi. Kuna tegemist on abielu lahutust puudutava otsusega, siis jääb see kulu hageja enda kanda. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas näidatud toiminguid ja nendele kulunud aega peab kohus põhjendatuks arvestades toimunud menetlust ja esitatud dokumente. Seega kokku on kohtu hinnangul hageja esindaja toimingud ühisvara jagamise tuvastusnõudega seonduvalt põhjendatud 10 tunni ulatuses, so 7+0,25+0,5+1,75+0,5. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 85 eurot ja 210 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud ning selliseid määrasid saab kohtu hinnangul pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks (vt RKTKo 3-2-1-131-16, RKTKm 32-1-159-16, p 24, RKTKo 2-16-3785, p 31.4, RKTKo 2-18-17536, p 18). Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 2037,50 eurot käibemaksuta, so 9,5x210+0,5x85. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele käibemaksuga, so summas 2445 eurot.

§ 143p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi saamise kulu.

Kohtu hinnangul on hageja kulu registripäringule 3 eurot põhjendatud. Registripäring oli vajalik ja põhjendatud. Päring kinnistusraamatus tehti, et kontrollida omanikukande tegemise aeg ning kehtiv omanikukanne. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud seega hageja menetluskulud summas 2868 (420+2445+3) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2868 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 7. Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

§ 317lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada.

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 17.01.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Rahvastikuregistris kostja kohta igasugused kontaktandmed puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik