Obsah (10)

§ 76§ 100§ 82§ 2§ 3§ 1§ 9§ 29§ 6§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 11. mai 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-148931 Tsiviilasi J Zi hagi E

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

§ 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Harju Maakohtu 28.03.2023 määrusega määrati menetluse jätkamine kirjalikus menetluses. Pooltele määrati tähtaeg täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) ja teeside esitamiseks 12.04.2023 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale) vastamiseks 28.04.
2. 9.

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 1

lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 29

esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust tahtest.

§ 29

lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

1. Vaidluse all ei ole, et hageja ostis kostja korraldatavale kontserdile 27.12.2019 kolm piletit numbritega xxx, xxx, xxx. Valeri Meladze kontserdi ``Vaba Lend`` piletite eest maksis hageja 157,50 eurot. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja ei saanud pileteid kasutada, sest kontsert Jõhvi kontserdimajas jäi ära ja ei ole seni toimunud. Hageja e-kirjavahetus kostjaga 2022 märtsikuus kinnitab, et kostja ei ole tagastanud piletiraha vaatamata selle kontserdi mittetoimumisele. 21.03.2022 on Eesti Kontsert peatanud kostjaga lepingu kontseri läbiviimiseks Jõhvi Kontserdimajas. Seega ei ole hageja avaldanud soovi osaleda uuel võimalikul kontserdil ning käesolevalt ei ole ka teada, kas ja mis ajal see toimuda saaks. Kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega välista hagi rahuldamist. Asjaolu, et uue kontserdi aeg koheselt selgub, millega võib klient rahul olla, ei saa kostja arvestada käesoleval juhul. Hageja on avaldanud soovi piletiraha tagastamiseks.
2. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks 3 on teisele isikule kahju tekitamine.

§ 6

lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tarbija nõuab ostuhinna tagastamist, mis on võimalik lepingust taganemise korral.

§ 223

lg 5 kohaselt ostja saab müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Tarbijale müügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Sama paragrahvi lõike 1 punkt 5 kohaselt on ostjal õigus lepingust taganeda, kui müüja teatab, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijale müügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata. Kohus on tuvastanud, et ostetud piletite alusel kontserti märgitud ajal ei toimunud ja piletiraha on tagastamata.

1. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Tõendid, mida kohus ei ole lahendis käsitlenud, ei oma asja lahendamisel tähtsust ja jäävad tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 157,50 eurot. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esindas ennast tsiviilasja menetluses ise. Seega ei ole tal tekkinud kulusid lepingulisele esindajale. Küll aga on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.
5. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 100 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4