Obsah (11)

§ 5§ 230§ 231§ 436§ 173§ 162§ 138§ 175§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-124555 Tsiviilasi Aiker OÜ ha

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3 2-22-124555 18. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole

§ 436

lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
5. Kohus tuvastab järgmised tähtsust omavad asjaolud: 19.
6. poolte vahel on 17.12.2022 sõlmitud töövõtuleping nr 871 (dtl 93-98); 19.
7. lepingu punkti 5.1.1 alusel maksis hageja kostjale alustustasu summas 6 000 (sisaldab käibemaksu) (dtl 94). Tasu laekus kostjale 17.12.2022; 19.
8. lepingu punkti 3.2 kohaselt alustab tellija töö teostamist 3 tööpäeva jooksul pärast alustustasu laekumist (dtl 93); 19.
9. enne 17.12.2022 lepingu sõlmimist ei osutanud kostja hagejale mistahes teenuseid, telefonivestlused ja 14.12.2022 kohtumine oli suunatud lepingu sõlmimisele (dtl 223, K A ütlused, istungiprotokolli ajatempel 00:04:55) ning pärast lepingu sõlmimist kostja hagejaga ei suhelnud (A A ütlused, istungiprotokolli ajatempel 00:13:00) ega osutanud hagejale teenust (kostja vastus 2.25, dtl 121); 19.
10. hageja ütles lepingu üles 17.06.2022 (dtl 101-102) põhjusel, et kostja töödega kokkulepitud ajal ehk hiljemalt 22.12.2021 ei alustanud ning põhjusel, et töövõtja on keeldunud tellijaga suhtlemast.
11. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vaidlus puudub, et töövõtuleping nr 871 sõlmiti hageja ja kostja vahel 17.12.
12. Leping on VÕS § 8 lg 2 kohaselt täitmiseks kohustuslik.
13. Vaidlus puudub ka selles, et lepingu punktis 3.2 lepiti kokku selles, et kostja alustab lepingujärgsete kohustuste täitmist pärast alustustasu laekumist. Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast alustustasu laekumist kostja hagejale kokkulepitud teenuseid ei osutanud.
14. Kostja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et hagejale on kõik teenused osutatud enne lepingu sõlmimist. Kostja vastav väide on tõendamata, kostja taotles vastava asjaolu tõendamiseks T K vande all ülekuulamist, kuid loobus enne kohtuistungit taotlusest. Hageja esitas vastuväite, et enne lepingu sõlmimist toimunud kogu suhtlus oli suunatud lepingu sõlmimisele ehk kujutas endast lepingueelseid läbirääkimisi. Hageja väide, et enne lepingu sõlmimist peeti läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, mitte ei osutatud hagejale teenust, on tõendatud K A ütlustega.
15. Kohus ei pea ühtlasi kostja selgitusi selle kohta, et enne 17.12.2022 lepingu sõlmimist osutas kostja hagejale valdava osa kokkulepitud teenustest (sealhulgas 14.12.2022 kohtumisel) selleks, et veenda hagejat lepingut sõlmima, eluliselt usutavaks. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku tegevus on suunatud tulu teenimisele, tulu teenimine on aga võimalik siis, kui osutatud teenusele järgneb tasu saamine. Oleks majanduslikult täiesti ebaratsionaalne osutada teenust teadmata, kas teenuse saaja tegelikult teenust üldse tarbima asub, ning soovist veenda teenuse saajat lepingut sõlmima, kuid teadmata, kas teenuse eest ka tasu saadakse.
16. Kohus tuvastab eeltoodut arvesse võttes, et kostja ei ole osutanud hagejale teenuseid, milliste esitamiseks kostja oli töövõtulepingu nr 871 alusel kohustatud ja milliste osutamise eest kostja sai ettemaksuna alustustasu summas 6 000 eurot.
17. Hageja ütles pooltevahelise lepingu üles 17.06.2022 ja palus ettemakstud tasu tagastada.
18. VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, 4 2-22-124555 kui selles on kokku lepitud. Kuivõrd kohus tuvastab, et kostja ei ole teenuseid osutanud, ei tekkinud hagejal VÕS § 619 alusel kohustust maksta tasu teenuste eest, mida hageja ei ole saanud.
19. Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal on õigus jätta tasu hagejale tagastamata lepingu punktide 5.9 ja 7.2 alusel. Nii sätestab lepingu punkt 5.9, et lepingu katkestamisel ei kuulu tellija poolt töövõtjale tasutud summad tagastamisele. Lepingu punkt 7.2 kohaselt, kui tellija ütleb lepingu üles enne töö valmimist, kohustub tellija tasuma töövõtjale lepingu punktide 5.1.1 ja 5.1.2 järgset tasu. Lepingu punktis 5.1.
20. on kokku lepitud alustustasu 5 000 eurot (lisandub käibemaks) ja lepingu punktis 5.1.2 projektitasu 3 000 eurot (lisandub käibemaks).
21. Seega kostja käsitluses ei kuuluks mistahes põhjusel lepingu katkestamisel, sealhulgas kostja rikkumise tõttu lepingu ülesütlemise korral, juba makstud tasud tagastamisele ja kostjal tekiks õigus kokku tasule summas 8 000 eurot.
22. VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
23. Lepingu punktides 5.9 ja 7.2 sisaldub seega kokkulepe, mille kohaselt sõltumata kostja rikkumisest, sh võimalikust kohustuste mittetäitmisest, on kostjal õigus saada tasu 8 000 eurot ja hagejal puudub õigus nõuda tagasi juba makstud tasu. Kokkulepe sisuliselt välistab kostja vastutuse kohustuste rikkumise eest, sest välistab VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 kui ka VÕS § 195 lg 2 ja VÕS § 1028 kohaldamise. Kokkulepe jätab hageja ilma võimalusest nõuda tagasi ette makstud tasu, mille eest hageja ei ole teenust saanud ega saa ka tulevikus.
24. Kohus tuvastab, et lepingu punktid 5.9 ja 7.2 on VÕS § 106 lg 2 alusel tühised osas, milles need välistavad hageja võimaluse nõuda kostjalt ettemakstud tasu tagastamist olukorras, kus kostja ei ole käsundit täitnud.
25. Asjakohatu on ka kostja viide lepingu punktile 2.1, mille kohaselt käsundisaaja saab tasu sõltumata lõppetulemusest ja käsundisaajal ei ole kohustust tagada tulemuse saavutamine. Kuigi iseenesest ei ole väär kostja käsitlus, et käsunduslepingu alusel osutatav teenus ei garanteeri tulemust, vaid leping seisnebki teenuste osutamises, ei tulene eeltoodust, et käsundisaajal oleks õigus tasule siis, kui tulemus jääb saavutamata põhjusel, et käsundisaaja ei tee mistahes toiminguid tulemuse saavutamiseks.
26. Kuivõrd kohus tuvastab lepingu punktide 5.9 ja 7.2 tühisuse, kohaldab kohus lepingupoolte kohustuste osas seaduses sätestatut.
27. VÕS § 629 lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tuleb tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada.
28. Kohus arvestab, et käsundisaaja poolt juba tehtut ei ole olemas, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale mistahes teenust pärast 17.12.2022 lepingu sõlmimist osutanud. Kohus on samuti tuvastanud, et mistahes teenuseid ei ole hagejale osutatud ka enne lepingu sõlmimist. Samuti arvestab kohus, et lepingu lõppemise põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei suhelnud hagejaga pärast lepingu sõlmimist. Sel põhjusel asub kohus seisukohale, et käsundiandjal ei ole tekkinud õigust mistahes osale tasust.
29. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt 5 2-22-124555 käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
30. Vaidlus puudub, et hageja on kostjale andnud üle 6 000 eurot. Kohus tuvastab, et hagejal on VÕS § 195 lg 5 ja VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda kostjale üle antud 6 000 euro tagastamist. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6 000 eurot.
31. Lisaks põhinõudele on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude alates 12.07.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja palub viivise väljamõistmist seadusejärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel.
32. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole vastu vaielnud viivise arvestuse algusajale 12.07.2022, vaid on üksnes märkinud, et põhinõude alusetuse tõttu on alusetu ka viivise nõue.
33. Kohtuotsuse tegemise aja (19.05.2023) seisuga on kostja viivituses 312 päeva ja hageja seadusjärgne viivisenõue moodustab 467,42 eurot (6 000 * 173 päeva * 8 % aastas + 6 000 * 139 päeva * 10,5% aastas). Kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 467,42 eurot.
34. Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
35. Kohus rahuldab hageja viivisenõude põhinõudelt 6 000 eurot alates 20.05.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda. 44.

§ 138lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 228) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 630 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on vajaliku menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele. 45.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 20,5 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 3 485 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ega taotle menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
2. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud, välja arvatud 08.07.2022 menetlustoiming 1 tunni ulatuses maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel. 48.

§ 4842

lg 1 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt avaldaja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude 6 2-22-124555 hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). 49. Vastavalt eeltoodule ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise õigusabikulu ja kohus vähendab hageja õigusabikulu 150 euro võrra (170 – 20). Seega hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks on 3 335 eurot (3 485 – 150). 50. Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 3 965 (3 335 + 630) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele. 51. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 52.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 7