← Eesti

2-22-233/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-233 Kohtuasi XXi hagi YYi vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXi
  5. juuni
  6. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja HH (end GG; isikukood xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
  7. Jätta XXi
  8. juuni
  9. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
  10. mai
  11. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-233 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
  12. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XXi kanda. YYil ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  13. XX (hageja, lapse isa) esitas YYi (kostja, laps) vastu hagi vähendamaks tsiviilasjas nr x-xxxxxx välja mõistetud elatist poole miinimumpalga ulatuses 150 euroni alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise ajaks toimunud muutusi, mistõttu soovib hageja elatise vähendamist. Hagiavalduse kohaselt on hagejal elatise vähendamiseks kolm alust: hageja osaline töövõimetus; hagejal on tänaseks kolm last, varem oli tal lapsi kaks; muutunud on õiguslik olukord (PKS § 2172 lg 2) ning hageja ei nõustu 292eurose elatisega. Hageja leidis, et õiglane summa elatiseks oleks 150 eurot kuus. Kostja seisukoht
  14. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja tõi välja, et hageja ei ole kordagi vabatahtlikult kostjale elatist maksnud. Hageja on aastaid töötanud mitteametlikult hoides oma vara elukaaslase pangakontol ning vara soetatakse elukaaslase nimele. Kostja leidis, et hageja osaline töövõimetus ei ole uus asjaolu, kuna hageja oli osaliselt töövõimetu ka eelmise lahendi tegemise ajal. Hageja töötas alates
  15. a novembrist
  16. a oktoobrini ametlikult xxxxxxxxxx. Hageja töökohaks praegu on Xxxxxxxxxxx OÜ, kus hageja on juhatuse liige.
  17. Kostja tõi välja, et elatise suurendamise menetluse ajal oli hagejal lisaks kostjale veel üks laps AA, kellega hageja elab nüüd koos, ning hageja ja tema elukaaslane on sõlminud
  18. veebruaril
  19. a notariaalse lepingu, et hageja maksab oma teisele lapsele elatist mitte vähem kui pool Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ning summat korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumisele. Kostja tõi välja, et hageja kolmas laps sündis
  20. juuni
  21. a, kuid hageja ei nõudnud
  22. a elatise vähendamist seoses asjaolude muutumisega. Järelikult on hageja võimeline maksma väljamõistetud suuruses elatist ka kolmanda lapse puhul. Kostja tõi välja, et hageja ei vaidlustanud elatise suurendamise tsiviilasjas asjaolu, et kostja ülalpidamiseks vajaminevate rahaliste vahendite suurus moodustas 2x250 eurot kuus, mis oli tol hetkel kehtiv miinimumelatis. Maakohtu otsus
  23. Harju Maakohus rahuldas
  24. mai
  25. a otsusega hagi osaliselt ja muutis Harju Maakohtu
  26. detsembri
  27. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx väljamõistetud elatise suurust mõistes hagejalt kostja kasuks välja alates
  28. jaanuarist
  29. a kuni
  30. märtsini
  31. a igakuise elatise 213.44 eurot (200 eurot (baassumma) + 43.44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), perioodil
  32. aprillist
  33. a kuni
  34. jaanuarini
  35. a igakuise elatise 225.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot, millest on maha arvutatud pool lapsetoetust 30 eurot), perioodil
  36. veebruarist
  37. a kuni
  38. märtsini
  39. a igakuise elatise 215.64 eurot (baassumma 209.20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot, millest on maha arvutatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates
  40. aprillist
  41. a igakuise elatise 260.33 eurot (baassumma 249.78 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot, millest on maha arvutatud pool lapsetoetusest 40 eurot) kuni kostja täisealiseks saamiseni (s.o
  42. detsembrini
  43. a). Maakohus märkis, et elatist indekseeritakse iga aasta
  44. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4, ning lahutatakse maha pool kehtiva perehüvitiste seaduse alusel makstavast lapsetoetusest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 2
  45. Maakohus tõi välja, et kostja põhjendatud igakuised kulud on 439.69 eurot ning need ei ületa PKS § 101 lg 3 ja 4 järgi arvutatud miinimumelatise summat. Hageja ei ole kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda eeldusest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuivõrd lapsetoetus laekub kostja esindaja kontole, on põhjendatud elatise suuruse väljamõistmisel PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast vastavalt PKS § 101 lg-le 5 maha lahutada pool lapsetoetusest. PKS § 101 lg 6 ega 7 alusel ei ole maakohtul põhjust elatist vähendada.
  46. Maakohus hindas, kas esineb PKS § 102 järgi alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumsumma. Maakohus tõi välja, et hageja on tegutsenud xxxxxxxx tegevusalal ning töötab praegu Xxxxxxxxxxx OÜ-s, mille juhatuse liige hageja on, hagejale laekuv igakuine töötasu varieerub 400 kuni 1000 euro ulatuses, samuti saab hageja töövõimetoetust. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud lahendist nähtub, et hageja ametlik netosissetulek oli 691.90 eurot kuus ning kuivõrd hageja ja tema elukaaslase kuue kuu keskmine kuusissetulek oli vähemalt 3870.21 eurot, ei olnud hageja keskmiselt halvemas majanduslikus olukorras.
  47. Maakohus märkis, et hageja ei ole tõendanud, et tema töövõime oleks eelmise kohtumenetluse ajaga võrreldes halvenenud. Hageja tugines osalisele töövõimele ka tsiviilasjas nr x-xx-xxxx. Hageja võime teenida kuni 1000-eurost sissetulekut ei ole osalise töövõime tõttu välistatud. Maakohus leidis, et võrreldes
  48. a tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaga ei ole kostjal tekkinud takistusi vähemalt samas suuruses sissetulekute teenimiseks, et täita enda kohustust kostja ülalpidamiseks. Hagejal oli tsiviilasjas nr x-xx-xxxx lahendi tegemise ajal tulenevalt
  49. jaanuaril
  50. a koostatud notariaalaktist kohustus tasuda AAile igakuist elatist. Kuivõrd nüüd elab AA hagejaga koos, on lisaks vahetule ülalpidamisele ära langenud hageja kohustus tasuda AAile igakuist elatist.
  51. Maakohus asus seisukohale, et võrreldes Tallinna Ringkonnakohtu
  52. aprilli
  53. a otsuse tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tegemise ajaga on tänaseks muutunud asjaoludeks vaid lapsele elatise suuruse arvutamise regulatsioon ning hageja kolmanda lapse sünd, kuivõrd hageja ei ole enda osalise töövõime halvenemist tõendanud. Arvestades, et kostja on kolmanda lapse ülalpidamise osas märkinud selle suuruseks vaid 150 eurot kuus, hagejal on langenud ära kohustus maksta enda teisele lapsele elatist lisaks vahetule ülalpidamisele, leidis maakohus, et hageja on võimeline maksma kostjale elatist PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud summas ilma, et hageja teised ülalpeetavad osutuksid seetõttu vähem kindlustatuks kui kostja. Apellatsioonkaebus
  54. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ning vähendada elatist 150 euroni ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  55. Hageja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata, et hagejal on kaks last, mistõttu esineb PKS § 102 lg 2 järgi alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Lisaks on maakohtule etteheidetav, et kohus ei analüüsinud seda, kas hageja ise saab hakkama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  56. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 3 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
  57. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
  58. aprilli
  59. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
  60. Hageja on esitanud käesolevas asjas TsMS § 459 lg 1, TsMS § 497 koosmõjus PKS §-ga 2172 lg 2 ja 102 järgi elatise vähendamise nõude. Seega pidi hageja tõendama, et eelmise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust. Muuhulgas tuli hagejal välja tuua, kas ja millises ulatuses on muutunud hageja majanduslik olukord.
  61. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas hageja sissetuleku suurust ning kooskõlas PKS §-ga 102 ja asjakohase kohtupraktikaga seda, kas hageja osaline töövõime annab alust elatise vähendamiseks (p 18-19). Maakohus tuvastas, et võrreldes tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud otsuse ajaga ei ole hageja sissetulek vähenenud ega töövõime halvenenud (hagejal oli osaline töövõime ka varem) ning hagejal ei ole tekkinud takistusi vähemalt samas suuruses sissetuleku teenimiseks (p 20). Maakohus tõi välja, et võrreldes tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud otsuse ajaga on muutunud asjaoludeks lapsele elatise suuruse arvutamise regulatsioon ja hageja kolmanda lapse sünd. Maakohus hindas, kas hageja laste arv annab alust elatise suuruse vähendamiseks ning arvestades hageja kahe teise lapse igakuiseid kulusid leidis, et hageja on võimeline maksma kostjale elatist PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatud summas ilma, et elatise väljamõistmine tooks kaasa laste ebavõrdsuse (p 21-22).
  62. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud asjaolusid hageja võimaluste kohta saada kuni 1000 euro suurust sissetulekut ega järeldusi töövõime kohta. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus jättis arvestamata, et hagejal on kaks last ega hinnanud seda, kas hageja saab ise hakkama, mistõttu esineb alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  63. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 11). Vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuivõrd maakohus on hinnanud hageja elatise vähendamiseks esile toodud asjaolusid, mh arvestanud, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks last, leiab kolleegium, et hageja väide kahe teise lapse olemasolu kohta, ei anna alust maakohtu otsust muuta. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ega põhistanud, miks ta ei nõustu maakohtu hinnanaguga, ega seda, et hagejalt kostja kasuks PKS § 101 lg-te 3-5 alusel välja mõistetud elatise väljamõistmine tooks kaasa laste ebavõrdsuse. 4 Lisaks selgitab kolleegium, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Maakohus tuvastas, et hageja osa kahe lapse ülalpidamisel on 238.50 eurot ja 150 eurot kuus, millele lisandub kostja kasuks PKS § 101 alusel välja mõistetud elatis. Arvestades hageja laste ülalpidamiseks kantavaid kulusid ning maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja on võimeline teenima kuni 1000 euro suurust sissetulekut, ei annaks hageja väide tema hakkamasaamise kohta arvestades mh ülalviidatud kohtupraktikat ning PKS § 102 lg 2 sisalduvat põhimõtet kasutada vanema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, alust elatise vähendamiseks ja seega ka maakohtu otsuse muutmiseks.
  64. Seega ei ole hageja apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid väited, mis võimaldaksid ringkonnakohtul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
  65. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
  66. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
  67. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.