Obsah (8)

§ 108§ 76§ 6§ 35§ 162§ 197§§ 77§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5596 Tsiv

) § 208 lg-t 1, § 217 lg-t 1 ja lg 2 p-i 1, § 218 lg-d 1 ja 3, § 76 lg-d 1 ja 3, § 77 lg-t 1, § 100, § 220 lg-t 1, § 222 lg-d 1 ja 6. Hageja nõudis kohustuse täitmist (

§ 108

lg 1) ja viivise tasumist (

§ 76lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1 ja Ts

MS § 367). 5 Müügilepingu esemeks oli: 1) uus trükipress Komori GL529 (asi nr 1); 2) ühenädalane koolitus Komori inspektori ja ühenädalalane Starleti inspektori juhendamisel; 3) spetsifikatsioon; 4) asja tehnilist kirjeldust sisalduvad dokumendid, kasutusjuhend, hooldusjuhend, garantiitingimused; 5) paigaldamis- ja seadistamistööd ja seadme edasise kasutamise ettevalmistamine; 6) vana trükipress Komori LS529M (kasutatud asi nr 2). Müügilepingu lisaks oli 21.08.2018 sõlmitud lisa nr 6 (lisakokkulepe), mis hageja väitel oli erinevatel alternatiivsetel asjaoludel tühine. Kohtu hinnangul ei olnud lisakokkulepe tühine. Võlgnik ja võlausaldaja pidid teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (

§ 6lg 1).

Kohus ei nõustunud, et poolte õiguste ning kohustuste hindamisel tuli lähtuda üksnes lepingust ning seadusest ning lisakokkuleppe tingimused tuli arvestamata jätta. Hageja poolt esile toodud asjaolud ei andnud alust tuvastada tehingu tühisust, need polnud vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86 lg-d 1-2, § 84 lg 1). Kohtu hinnangul olid pooled objektiivsetel asjaoludel täpsustanud oma lepingulises suhtes õigusi ja kohustusi, põhjusel, et hagejal oli vajalik vana trükipress demonteerida, kuid kostjal puudus võimalus uue trükipressiga kvaliteetset prinditööd teha ehk masin on küll paigaldatud, aga seadistamata puuduste tõttu. Seega ei saanud järeldada sundolukorda ega lepinguliste kohustuste ühepoolsust, sest hagejal oli teada kohustus tagada printeri töökvaliteet. Alternatiivselt tugines hageja, et tühised olid lisakokkuleppes sätestatud teatud tüüptingimused (lisakokkuleppe p-d 1, 10, 11 ja 4, 5, 6, 7). Kohtu hinnangul polnud tegemist tühiste tüüptingimustega

§ 35lg 1, § 42 lg-te 1, 2, lg 3 p-de 2 ja 11 ning § 29 lg 3 mõttes.

Vaidlusaluse lisakokkuleppe puhul ei olnud tegemist eraldiseisva lepinguga, mis muutis kehtetuks/asendas algse lepingu, vaid tegemist oli ilmselgelt lisaga müügilepingule. Lisakokkulepe ei olnud tühine ega vastuolus heade kommetega ega sisaldanud tüüptingimusi. Hageja kohustus oli viia uus trükipress töökorda, asjas kohtu ette toodud tõenditega ei olnud seda kohustust täidetud lisakokkuleppe sõlmimise ajaks ning ka pärast selle sõlmimist. Lisakokkuleppega ei võetud ära hagejalt võimalust kasutada müüjana seaduslikke õiguskaitsevahendeid, ka käesoleva hagi esitamisega oli müüja seda teinud. Pooled tegutsesid mõlemad ärilistel eesmärkidel, kostja soovis uue trükipressiga kvaliteetset tööd teha ja hageja üle anda juba müüdud vana trükipressi. Ostu-müügilepingust nähtuvalt oli vana trükipressi ost seotud uue trükipressi müügiga. Seega pidi hageja õiguspärane ootus olema suunatud sellele asjaolule, et uus trükipress oleks töökorras ja vastavalt seadistatud, et kostja saab üle anda vana trükipressi. Ebamõistlik oli eeldada, miks pidanuks kostja oma äritegevuse peatama ajaks, kuni uus trükipress töökorras on, tagamata õiguslikke vahendeid selleks puhuks, et hageja täidaks oma kohustused. Seega polnud hagis kirjeldatu, et müüjat sunniti lisakokkuleppele alla kirjutama, kohane ega tõendatud. Tunnistaja T. T sõnul lisakokkulepe allkirjastamisele eelnes arutelu ja hageja esindajad tutvusid projektiga oma kontoris, hiljem tehti tähtaegade ja sõnastuse osas muudatusi. Seda kinnitust hageja ümber ei lükanud. Vana trükipressi demonteerimisele 21.08.2018 pidi eelnema uue trükipressi töökorras olek ning see asjaolu ei saanud olla hagejale üllatav. Hageja väide, et teda sunniti alla kirjutama lisakokkuleppele, polnud õige ka seetõttu, et lepingulised kohustused ei piirdunud vaid trükipressi paigaldamisega. Paigaldus- ja proovitöid kajastas ka ostu- müügi leping. Asjaolu, et uue trükipressil olid puudused, mis olid seotud, kas seadistamise või paigaldamisega, kinnitasid ka hageja enda tõendid (18.11.2019, 16.10.2018, 17.08.2018 kirjavahetus ja tunnistaja R.R ütlused). Nimetatut ei saanud arvestada garantiitööde teostamisena, sest pooled olid garantii kulgemise aja sidunud vastuvõtmise aktiga. Poolte õigused ja kohustused olid kehtestatud põhilepingus ning lisakokkuleppega ei tekkinud olukord, kus põhilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi pooled ei pidanud üldse järgima. Lisakokkuleppe p-dega 1, 10 ja 11 ei välistatud kostja lepingurikkumist, vaid pooled tuvastasid tekkinud olukorra, mille kohaselt hageja polnud lisakokkuleppe sõlmimise hetkeks üle andnud 6 uut trükipressi lepingu kohaselt. Hageja kinnitas kokkuleppes, et kostja polnud hageja ees olevate kohustuste täitmisega kokkuleppe sõlmimise hetkel ostjast tulenevatel põhjustel viivitusse sattunud. Hageja kinnitas, et tal polnud kostja vastu vana trükipressi üleandmisel tekkinud viivitusest tulenevaid nõudeid. Tingimuste kasutajal oli võimalus tõendada, et vaidlustatud tingimus(ed) olid läbi räägitud tegelikku olukorda arvestades. Hagejale oli oluline vana trükipress selle ostjale temaga kokkuleppetud tähtajaks üle anda. Kuid hageja oli seotud ka kohustustega seadistada uus trükipress lepingulises suhtes oleva kostjaga. Selline olukord ei tekkinud kostja süül. Tunnistajate R.Ri ja T.Ti ütlustest oli võimalik järeldada probleeme masinaga, mis takistasid tavapärase kvaliteetse prindi tegemist - trükipress ei olnud lisakokkuleppe sõlmimise ajaks töökorras ega lepingu esemele vastav. Ka Grafitek OÜ 22.11.2019 aktis olid välja toodud kvaliteedi probleemid. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid analoogilise trükipressi töökvaliteedi kohta, samuti tootja kinnitus masina korrasoleku kohta ei lükanud ümber konkreetseid puudusi vaidlusaluse trükimasina osas. Puudusi Baldwini kütteseadme, Technotransi ja PDC-SG seadmega ja valtsidega kinnitas hageja 13.08.2018 e-kirjas, seda kirjeldasid tunnistajad ja kajastasid mitmed aktid. Seega olid need sellised probleemid, mis olid hinnatavad trükipressi puudusena ja käsitletavad eseme lepingule mittevastavusena. Lepingu esemeks oli trükipressi seadistamise protsess ja see oli ilmselgelt seotud masina, kui seadme korrasolekuga. Leidis tõendamist, et trükipressil nimetatud puudused esinesid. Tunnistajate ütlused olid puuduste osas põhimõtteliselt kattuvad, tunnistajad ei pidanud lepingust tulenevaid kohustusi teadma. Puuduste olemasolu kinnitasid ka dokumentaalsed tõendid, aktid ja e-kirjavahetus. Lepingu üldtingimuste p 5.1 järgi algas garantii tähtaeg paigaldamissertifikaadi allkirjastamisest. Seega arvestades, et lepingu esemeks oli trükipressi paigaldamine, koolitus ja seadistamine, ei nõustunud kohus hagejaga, et tegemist oli garantiitöödega. Lähtuda tuli trükipressi kasutamise eesmärgipärasusest, mida pooled kajastasid lepingu esemes. 04.11.2019 edastas kostja leppetrahvinõude, mille osas hageja tegi 08.11.2019 parandused. 31.10.2019 edastas kostja tasaarvestusavalduse koos allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga. Hageja väljendas 18.10.2019 kirjas seisukohta, et 11.10.2018 seisuga oli trükipress vastavalt tootja standarditele installeeritud ja heas töökorras ning alates 11.10.2018 olid tööd teostatud garantii alusel. Hageja ei tõendanud oma väiteid, et trükipress oli 11.10.2018 heas töökorras. Hageja leidis, et 21.08.2018 lisakokkuleppe p-s 11 kirjeldatu ei kujutanud endast trükipressi puudusi, vaid lisatöid või -varustust ning punkt oli tühine ja sellega ei saanud tõendada puudusi. Kohus sellega ei nõustunud. Puuduste kirjeldamiseks polnud vormi- ega sisunõudeid, oluline oli nende tõendamine. Lisakokkuleppest nähtus, et 21.08.2018 seisuga oli uuel trükipressil vajalik teha PDC-SG kronsteini uuendus, välja vahetada Baldwin kütteseade, mis paigaldamisvea tõttu üle kuumenes, ja puudu oli Komori teabedisplei. Hageja väitel oli trükipress 29.06.2018 tootmiseks peaaegu valmis ja 06.07.2018 oli tootmiseks täiesti valmis. 06.08.2019 kuni 10.08.2018 viidi koolitus läbi. 04.09.2018 paigaldati Komori teabedisplei ja 09.10.2018 Baldwini kütteseade, detsembris 2018 paigaldab hageja PDC-SG kronsteini. Kostja leidis, et PDC-SG puuduste osas ei olnud tegemist seadme uuendamisega, müügilepingu sõlmimisel kokkulepitud seadme vastavusse viimisega lepingu tingimustega. Kohus nõustus, kostja põhjendustega, et ilma vastava seadmeta ei olnud võimalik trükimasinat kasutada täielikus funktsionaalsuses ja tingimustel, milles sooviti seda kostja poolt hakata kasutama lepingu sõlmimisel. Fotospektomeetri (PDC-SG) puuduse olemasolu olid pooled fikseerinud 13.08.2018. Ka trükise kvaliteedist ja paberi söötjast tulenev probleem oli juba enne 16.10.2018 hageja e-kirja fikseeritud poolte vahel. 07.09.2018 teenuste raporti nr 00035 kohaselt külastuse põhjuseks on, et DSD läheb liiga sageli tööle (MECH), ei ole võimalik õhukest paberit kasutada ja kliendi märkuste kohaselt probleem oli trükkimisega 150 g/m2 paberile. Kostja teavitas probleemidest hagejat enne 16.10.2018, kui hageja esitas kostjale allkirjastamiseks COI. 7 Arvestades poolte vahel sõlmitud lepingu lisa 6 ning sellele järgnenud hagejapoolset lepingu rikkumist, üle anda kohane ja kvaliteetselt töötav lepingu ese, oli leppetrahvi nõue õigustatud (

§ 162lg 1).

Leppetrahvi nõue esitati ka mõistliku aja jooksul, 31.10.2019, arvestades, et selleks ajaks olid vead likvideeritud ja COI allkirjastatud. Kohus vähendas hageja taotluse leppetrahvi nõuet 266 997 eurot summani 48 500 eurot. Pooled leppisid lisakokkuleppes kokku, et ostja tekkinud viivisenõue 20.08.20 seisuga 14 630 eurot tasaarvestatakse tasumata osamaksega. Seega oli hageja nõue lõppenud tasaarvestuse tõttu. Tasaarvestuse tulemusena lõppesid pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses (

§ 197lg-d 1 ja 2, § 198, § 186).

Hageja apellatsioonkaebus 5. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Hageja leidis, et tal oli õigus nõuda kolmanda osamakse tasumist ja lisakokkulepe oli tühine (sisaldas tühiseid tüüptingimusi ja see oli vastuolus heade kommetega). Trükipressil ei esinenud puudusi. Hageja tõendas, et lisakokkuleppes märgitud puudused (Baldwini kütteseade, Komori teabedisplei, PDC-SG) ei olnud tegelikkuses trükipressi puudused. Samuti tõendas hageja, et trükivaltsid ei olnud trükipressi puudusteks, mille eest hageja vastutaks ning trükipressil ei esinenud ka muid kostja välja toodud puudusi. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§§ 77lg 1, 217 lg 1, 217 lg 2 ja 218.

Kohus ei toonud välja, millised olid lepingu järgi tasu maksmise eeldused ega seda, kas need eeldused olid täidetud. Kohus ei märkinud, kuidas suhestusid omavahel

§§ 77lg 1, 217 lg 1, 217 lg 2, 218 ning lepingus kokkulepitud tingimused.

Kohus leidis, et trükipressil esinesid puudused, kuid ei tuvastanud konkreetsete puuduste esinemist trükipressil, nende olulisust ega nende mõju kohustuse täitmisest vabanemisele. Lisaks konkreetsete puuduste välja toomata jätmisele ei olnud kohus analüüsinud poolte vastutust väidetavate puuduste eest. Lisaks polnud otsusest selge, kas kohtu arvates tekkis kostjal kolmanda osamakse maksmise kohustus või mitte. Kui kohtu arvates sellist kohustust trükipressi puuduste tõttu ei tekkinud, jäi arusaamatuks, kuidas ja miks sai kohus üldse arvestada kostja leppetrahvinõude ja tasaarvestusavaldusega. Samuti polnud otsuse pinnalt arusaadav, kas kohus leidis, et tükipress ei vastanud lepingus kokkulepitule või esinesid trükipressil muud puudused ning mis oli nende puuduste tõttu tekkinud tagajärg – leppetrahvi nõudmise õigus või õigus keelduda kolmanda osamakse teostamisest. Kohus ei eristanud, mis oli tasu mittemaksmist õigustavad puudused ja millised olid pisivead, mis tasu maksmise kohustust ei välistanud. Kohus sisustas ebaõigesti TsÜS § 86 lg 1 ja

§ 35lg 1.

Seeläbi leidis maakohus, et lisakokkulepe ei olnud tühine, kuigi hageja tunnistaja kirjeldas, kuidas hageja nägi esmakordselt eelnevalt kostja poolt kokku pandud lisakokkulepet kostja kontoris, millele hageja kirjuta alla vaid seetõttu, et saaks vana trükipressi kostjalt kätte. Tõendeid, mis oleks näidanud kokkuleppe üle läbirääkimiste pidamist, kohtule ei esitatud. Niisiis kuulusid asjas kohaldamisele tüüptingimusi reguleerivad sätted. Maakohus piirdus aga nentimisega, et tegemist ei olnud tüüptingimustega ega heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Kostja esitas leppetrahvinõude hilinenult, st kohus kohaldas ebaõigesti

§ 159lg-t 2.

Maakohus ei võtnud arvesse kõiki asjaolusid ning kohtupraktikat. Kostja esitas leppetrahvinõude ligi aasta ja kolm kuud pärast väidetavatest puudustest teadasaamist. Niivõrd hiline leppetrahvinõue ei saanud igal juhul olla esitatud mõistliku aja jooksul. Maakohus rikkus menetlusõigust, sest ta ei hinnanud kõiki tõendeid ning kohtles pooli ebavõrdselt. Maakohus jättis otsuses ebaõigesti hindamata mitmed hageja väited ja tõendid. Maakohus rikkus ka selgitamiskohustust. Maakohus lähtus kostja tõendamata väidetest, et 8 trükipress oli puudustega. Kuigi kohtuotsuse pinnalt jäi arusaamatuks, kas kohtu arvates tekkis hagejal vastutõendamiskoormis või mitte, ei olnud maakohus täitnud oma selgitamiskohust selle kohta, justkui oleks tõendamiskoormis hagejale üle läinud. Kõik tingimused kolmanda osamakse tegemiseks olid täidetud ning kostja hakkas alles peale maksmise kohustuse tekkimist välja tooma mitmeid trükipressil esinevaid väidetavaid puudusi. Tegelikkuses ühtegi puudust trükipressil ei olnud (mitte sellist, mille eest hageja vastutaks või mis õigustaks müügihinna osalist mittetasumist). Seetõttu oli ka kostja leppetrahvinõue alusetu, mis oli igal juhul esitatud hilinenult. Kostja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad istungil ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
3. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on maakohus äärmise põhjalikkusega vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Vaidlust ei olnud selles, et pooled sõlmisid 10.04.2018 müügilepingu (I kd, lk 15/tõlge lk 18p), mille kohaselt hageja müüs kostjale trükipressi. Lepingu esemeks oli uus trükipress Komori; ühenädalane koolitus Komori inspektori ja ühenädalane Starleti inspektori juhendamisel; spetsifikatsioon; asja tehnilist kirjeldust sisalduvad dokumendid, kasutusjuhend, hooldusjuhend; garantiitingimused; paigaldamis- ja seadistamistööd ja seadme edasise kasutamise ettevalmistamine ning vana trükipress Komori. Kostja kohustus tasuma müügihinna kolmes osas kokku 770 000 eurot, millest kostjal oli tasumata kolmas osa.
5. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas hagejal oli õigust nõuda lepingujärgsest tasust kostjalt tasumata jäetud kolmandat makset 38 500 eurot. Maakohtus oli pooltel vaidlus selle üle, kas hageja oli täitnud eelnimetatud lepingujärgse tasu saamiseks vajalikud eeldused. Pooled olid lepingu maksetingimuste p-s 3 leppinud kokku, et viimane makse asja eest summas 38 500,00 eurot (kolmkümmend kaheksa tuhat viissada eurot ja 00 senti) koos käibemaksuga (0%) tuleb ostjal müüja pangakontole tasuda 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates asja 9 paigaldamisest, dokumentide üleandmisest ning Komori instruktori juhendamisel läbiviidava koolituse toimumisest, mille lepingupooled allkirjastatud paigaldamissertifikaadiga kinnitavad (I kd, lk 15/tõlge lk 18p). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja kolmanda osamakse tasumise eeldusi täitnud ei olnud. Pooltel puudus vaidlus, et hageja alustas trükipressi paigaldamist 12.06.2018 ja trükipress sai raporti nr 03978 kohaselt paigaldatud 06.07.
6. Veel ei vaieldud, et 21.08.2018 sõlmiti lisakokkulepe ja 31.10.2019 allkirjastas kostja paigaldamissertifikaadi (COI)).
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt 06.07.2018 oli trükimasin mehhaanikute poolt paigaldatud, kuid tootmiseks ei olnud see valmis, st valmisolek polnud kontrollitud. T T tunnistas kinnituskirjas, et 06.07.2018 raporti nr 03978 tulemuste lahtris toodut „press ready for production“ tuleb mõista nii, et trükimasin on tootmise valmiduses. Kontrollimata oli, kas trükimasinaga saab kvaliteetselt trükkida, st kas masin vastab kokkulepitud tingimustele ja töötab kokkulepitud kvaliteediga. Vastavalt üldtingimuste p-le 4.5 puudus kostjal õigus asja kasutada või seda hallata ilma hageja volitatud tehnikute juuresoleku või kirjaliku kokkuleppeta.
8. Asjaolu, et trükipressil olid puudused, mis olid seotud nii paigaldamise kui ka seadistamisega, kinnitasid asjas kogutud kirjalikud tõendid, kirjavahetus ja tunnistajate ütlused. 02.-08.07.2018 tuvastasid hageja mehhaanikud trükimasina Baldwin kütteseadmes seda filmides probleemi, st selgus, et üks ahi ei soojenenud. Kui algselt arvati, et tegemist oli tehase veaga, siis tunnistajana 26.08.2021 kohtuistungil ütlusi andes tõendas R R, et paigaldamise käigus aeti Baldwini seadme puhul kaks õhutoru segamini (protokolli ajamärk 00:42:21).
9. 10.08.2018 teenuse raporti nr 03982 remontija märkuste (others remarks of service man) kohaselt vajasid lahendamist probleemid technotrans-PH mõõtmisega, Baldwin kütteseadmega, ja uuendamist vajas PDC-SG mõõtepea (I kd, lk 164). Sellest tõendist nähtub hageja kinnitus, et 10.08.2018 trükimasin ei ole lepingukohane ning sellel esinevad puudused technotrans-PH mõõtmisega, Baldwin kütteseadmega, PDC-SG mõõtepea uuendamisega, mis tulevad lahendada. 10.08.2018 raporti nr 03982 tulemuste lahtris toodu osas „press in producing conditon“ tuleb mõista, et trükimasin on tootmise valmiduses, kuid sellega ei saanud ega tohtinud kostja trükitöid teha. Tuvastamist leidis technotrans-PH mõõtmise probleem ja PDCSG mõõtepea uuendamine oli tegemata ning puudused Baldwin kütteseadmega on jätkuvad.
10. Et trükimasinat ei saanud kasutada, tõendab järgmine poolte kirjavahetus. Hageja kirjutas 13.08.2018 kostjale e-kirjavahetuses, et nõustub, et COI allkirjastatakse siis, kui kõik tehnilised probleemid saavad lahendatud. Samaaegselt lahendatakse tehnilised probleemid Baldwini, Technotransi ja PDC-SG-ga. 13.08.2018 vastas kostja esindaja M. S hageja kirjale, et on selgunud, et üks ahi on maha põlenud, metallosad olid deformeerunud ning et hageja printimisinstruktor tegi video, kust saate näha, et üks ahi ei soojene, et midagi pole ette võetud. Seetõttu ei saa me uut masinat kasutada enne, kui masinal on kõik töökorras“ (I kd, lk 98 jj). Ülalolevast e-kirjavahetusest nähtus, et tehnilised probleemid esinesid juba 02-08.07.2018 ja seisuga 13.08.2018 polnud neid suudetud lahendada. 13.08.2018 tulid hageja töötajad Baldwin kütteseadme probleemi tuvastama ja selgus, et ahju õhutorud olid valesti monteeritud ja nende ühendustorud olid segamini aetud (I kd, lk 190 jj). Tuvastamist leiab, et Starletti ehk hageja mehhaanikud on trükimasina vääralt installeerinud. Et probleemid jätkusid, teatas kostja 17.08.2018 hagejale e-kirjas, et „Komori paigaldamise viibimise tõttu ollakse halvas olukorras, ei saa ümber kolida Laki tn tootmisruumidesse, mistõttu ei ole suudetud oma klientidele antud lubadusi täita. Sellega seoses oleme kannatanud palju rahalist kahju. Mul on hea meel, et tegelete isiklikult masina ettevalmistamisega ja vead 10 kõrvaldatakse. Täna me ei tea, mis toimub ja kui kaua peame ootama. Palun teavitage mind, mis edasi?“(I kd, lk 99).
11. Seega tuvastas maakohus tõendeid hinnates õigesti, et 10.08.2018 ei olnud trükimasin seadistatud ja valmis edasiseks kasutamiseks lepingu sõlmimisel kokkulepitud tingimustel. Hageja väide, et lepingulised tingimused olid 10.08.2018 täidetud ja tal tekkis sellel päeval õigus tasule, ei vasta asjas olevatele tõenditele. Tõendamist leidis, et kostja ei olnud saanud nimetatud hetkeks trükimasinat kasutada. Trükimasin polnud lepingukohaselt paigaldatud, puudused olid kõrvaldamata ning kostja oli mures, et millal saab talle uus trükimasin üle antud, sest ta oli rahaliselt palju kaotanud. 21.08.2018 sõlmisid pooled kokkuleppe lisa nr 6 ostu-müügilepingu nr 05/2018 juurde (I kd, lk 24/ tõlge lk 25).
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lisakokkuleppe puhul ei olnud tegemist eraldiseisva lepinguga, vaid tegemist oli 10.04.2018 poolte vahel sõlmitud müügilepingu lisaga. Maakohtu hinnangul pooled täpsustasid objektiivsetel asjaoludel oma lepingulisi suhteid põhjusel, et hagejal oli vajalik vana trükipress demonteerida, kuid kostjal puudus võimalus uue trükipressiga kvaliteetset prinditööd teha. Ekslik on hageja väide, et kostja pani teda lisakokkulepet sõlmides sundolukorda, kuna hagejal oli teada kohustus tagada kostjale müüdud printeri töökvaliteet. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mille kohaselt oli lisakokkulepe tühine, sõlmitud tüüptingimustel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi põhjendustega selles osas (otsuse p 30 jj) ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda põhjendusi.
13. Lisakokkuleppe p-s
14. pooled sedastasid, et müüja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega lisakokkuleppe sõlmimise päevaks 21.08.2018 uut seadet lepingus sätestatud viisil üle andnud. Lepingupooled on pidanud heas usus läbirääkimisi, et lahendada kõik lepinguga seoses esile kerkinud küsimused, mis tulenevad müüja lepingukohuste täitmata jätmisest, viisil, mis kahjustaks lepingupooli nii vähe kui võimalik. Lisa nr 6 p
15. kohaselt lepingupooled kinnitavad, et seadet New Komori GL529+C S/N 2014 ei ole müüja poolt käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel ostjale lepingu kohaselt üle antud. Lisa nr 6 p
16. sätestab, et pooled kinnitavad, et kokkuleppe sõlmimise ajal on asjal nr 1 alltoodud puudused, mille müüja kõrvaldab hiljemalt järgnevateks kuupäevadeks: PDC-SG kronstein peab vastama tegeliku kasutamise tingimustele aastaks 2018; Baldwin kütteseade, mis on paigaldamisvea tõttu üle kuumenenud, peab olema välja vahetatud hiljemalt 30.09.2018; Komori teabedisplei tarnitakse ja paigaldatakse hiljemalt 7.09.
18. Peale eelnimetatud lisa allkirjastamist selgus, et trükimasinal olid veel suuremad puudused ning trükimasin ei vastanud põhilistele lepingutingimustele, st trükikvaliteet ei vastanud elementaarsetele nõuetele. Komori instruktorid tegid rea visiite, et vigade põhjused tuvastada ja kõrvaldada (I kd, lk 11). E ja R V viisid läbi baaskontrolli, mille käigus ei suudetud tuvastada määrimise põhjust, tuvastati, et plaadi fooliumi aluskatte kaliibermaterjal vajas väljavahetamist, trükivaltsid määrisid trükist, et tegemist oli installeerijate veaga. Kuivõrd selgus, et ka oktoobris 2018 ei olnud trükimasin lepingukohaselt töökorras, kinnitab see veelkord, et seisuga 10.08.2018 ei olnud kõik tingimused kolmanda osamakse tasumiseks täidetud. ning hageja väited temal tasu saamise eeldusest olid vastuolus toimikus olevate tõenditega. Tegemist oli oluliste trükipressi puudustega nagu maakohus õigesti tuvastas.
19. Nõustuda saab maakohtuga, et kostjal tekkis kolmanda osamakse tasumise kohustus, aga mitte enne kui vead olid likvideeritud ja COI allkirjastatud kostja poolt. Kuna 21.08.2018 ei olnud uue trükimasina tehnilised probleemid lahendatud, ei saanud hagejale tekkida eeldust, et 21.08.2018 on võimalik vana trükimasin demonteerida, mille eelduseks oli COI allkirjastamine. 11 Samuti on maakohus leidnud, et hageja kolmanda osamakse nõue on aga lõppenud tasaarvestuse tõttu. Kokkuvõtvalt jõudis maakohus järeldusele, et enne vigade parandamist ja COI allkirjastamist ei pidanud kostja tasuma hagejale kolmandat osamakset ning kui tekkis kolmanda osamakse tasumise kohustus on see lõppenud tasaarvestuse tõttu.
20. Maakohus tuvastas, et vana trükipressi demonteerimisele pidi eelnema uue trükipressi töökorras olek. Hageja eksib väites, et vana trükimasin tuli talle üle anda pärast uue trükimasina paigaldamist. Sellise kokkuleppe sõlmimist maakohus ei tuvastanud. Nõustuda saab kostjaga, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja alles pärast uue trükimasina COI allkirjastamist hagejale üle andma vana trükimasina. Loogiline on, et uus trükimasin pidi asendama vana trükimasinat, mistõttu ei saanud kostja vana trükimasinast varem loobuda, kui uus trükimasin on kasutatav lepingus kokkulepitud tingimustel. Kuna uue trükimasina osas olid hagejal kohustused täitmata, ei olnud kostjal lepingujärgselt kohustust vana trükimasinat kostjale anda üle.
21. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt hageja tehtud tööd olid garantiitööd, kuna lepingu üldtingimuste p
22. kohaselt algas garantii tähtaeg COI allkirjastamisest. Ebaõige oli hageja 18.10.2018 teade kostjale, et alates sellest päevast teostatakse töid garantii alusel. Lähtudes lepingu kasutamise eesmärgist, kuulusid lepingu esemesse trükipressi paigaldamine, koolitus ja seadistamine ning hageja ei tõendanud, et 11.10.2018 oli trükipress töökorras. Apellant eksib väites, et maakohus ei ole lisakokkuleppes nimetatud puudusi analüüsinud. Maakohus on otsuse p-des 39,40,42 vastavat osa käsitlenud. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus ei ole oma otsuses võtnud seisukohta Komori teabedisplei osas. Kohus on otsuse ps 46 leidnud, et 21.08.2018 lisakokkuleppes kirjeldatu kujutab endast trükimasina puudusi. Samuti on otsuses võetud seisukoht, et hageja pidi tarnima Komori teabedisplei ja selle paigaldama ning et lepingule mittevastavusena oli käsitletav Baldwini kütteseadme probleem ja PDC-SG. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et ebaõige on hageja seisukoht, et ta on tõendanud, et trükimasin on kvaliteetne. Maakohus on vastavas osas tõendeid hinnanud ja kaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale.
23. Kostja allkirjastas paigaldussertifikaadi 31.07.2019, millega kinnitas paigaldamistööde ja seadistamise lõpetamist ja trükipressi valmisolekut kasutamiseks.
24. Seoses kostja tasaarvestusavaldusega märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja leppetrahvi nõue oli õigustatud ja esitatud mõistliku aja jooksul.
25. Pooled olid lisakokkuleppes kokku leppinud, et ostjal on tekkinud viivisenõue, mis tasaarvestatakse tasumata osaga müügilepingust (I kd, lk 24/tõlge lk 25 p 9). 31.10.2019 edastas kostja hagejale tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestus põhines leppetrahvi nõudel ja leidis, et hageja nõue on lõppenud tasaarvestusega. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et leppetrahvi nõue ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul ning seetõttu on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Maakohus tuvastas, et lisakokkuleppe p-s 8 leppisid pooled kokku, et ostjal on õigus nõuda 20.08.2018 seisuga viivist 14 630 eurot ja tasaarvestada seda müüjale tehtava kolmanda osamaksega. Sellest nähtub, et kostja on hagejat hiljemalt 21.08.2018 teavitanud, et ta nõuab hagejalt leppetrahvi hagejapoolsete lepingukohustuste rikkumise tõttu. Samuti lepiti 21.08.2018.a lepingu lisa 6 ps
26. kokku, et lisa sõlmimine ja asja nr 1 kasutusele võitmine ei välista ostja õigust nõuda müüjalt lepingus sätestatud leppetrahvi maksmist. Augustis 2018 leppetrahvi nõudmist tõendas hageja maakohtus ka tunnistaja T Ti ütlustega, mille kohaselt kinnitas tunnistaja, et „Ütlesime, et lisaks kõigile puudustele ja tähtaegadele oleme nõudmas leppetrahvi ligikaudu 14 000 euro ulatuses, mille võib tasaarvestada hiljem (26.08.2021 kohtuistungi protokoll, II kd, lk lk 1-11, ajamärk 01:49:06). „Kogu teema tekkis sellest, kui meie ei saanud vastu võtta uut masinat, aga SIA StarLett soovis hakata demonteerima meie vana masinat, siis sai tingimusi arutatud ja 12 leppetrahvi ka /…/ Ütlesin, et meil on õigus vastavalt lepingule leppetrahvile.“ (eelnimetatud kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:49:35.). Leppetrahvi suurus oli augusti 2018 seisuga 14 000 eurot ja kuna vana trükimasina demonteerimine toimus samal ajal, siis saab nõustuda maakohtu järeldusega, et leppetrahvi tasumist nõuti juba augustis
27. Kuivõrd hageja teadis, et ta oli oma lepingujärgsete kohustuste täitmisega viivituses, ei olnud tal alust ootuseks, et leppetrahvi temalt ei nõuta. Kostja poolt trükipressi kasutusele võtmist ei saanud võrdsustada COI allkirjastamisega. Asjas leidis tõendamist, et hageja tegi trükipressi osas viimase kontrolli 30.07.
28. Kostja allkirjastas paigaldamissertifikaadi 31.07.2019, millega kinnitas trükipressi valmisolekut kasutamiseks. Õige maakohtu järeldus, et kostja poolt 31.10.2019 edastatud tasaarvestusavaldus oli viidates lepingu üldtingimuste p-le 1, esitatud tähtaegselt. Kostja lähtus asjaolust, et COI allkirjastati 31.07.2019 ja esitas leppetrahvi nõude selle päeva seisuga 266 997 eurot, millest tasaarvestas nõude 48 500 eurot.
29. Maakohus vähendas kostja leppetrahvinõuet hageja taotlusel 48 500 euroni. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud hageja maakohtus esile asjaolusid, mis oleksid andnud alust veel leppetrahvi vähendamiseks. Kuivõrd hageja põhinõue jäi rahuldamata, ei kuulunud rahuldamisele ka viivise nõue.
30. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1 nõuet. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni. Arvestades eeltoodud põhjendusi ei kuulu hageja apellatsioonkaebus rahuldamisele ega anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 13