Obsah (5)

§ 657§ 652§ 230§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-11227

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada, sh menetluskulude jaotuse osas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 4.
2. Kostja apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) IB, kellega hageja suhtles, töötab kostja juures töölepingu alusel, kuid kostja ei ole andnud IBile mingeid korraldusi ega volitusi hagejaga lepingu sõlmimiseks. IB ei tegutsenud kostja nimel, vaid oma isiklikul vastutusel ja isiklikes huvides. Hagejal oli kohustus tõendada, et IB tegi tehingu kostja nimel. Hageja ei ole seda tõendanud. 2) Maakohus jättis tähelepanuta, et kaubaveo kohta ei ole CMR-i üldse väljastatud, mistõttu oli praeguses asjas CMR konventsiooni kohaldamine põhjendamatu. Asjaolu, et kaubaveo CMR-is oli saajaks märgitud kostja, ei tõenda kaubaveolepingu sõlmimist poolte vahel. CMR-i väljastab kauba saatja ning see kinnitab veolepingu sõlmimist vedajaga, mitte kauba saajaga. CMR oli kauba saaja (kostja või tema volitatud esindaja) poolt allkirjastamata. Maakohus luges ekslikult veolepingu sõlmituks põhjusel, et kostja oli CMR-il märgitud kauba saajaks. Maakohus jättis tähelepanuta, et vaidlusaluse kaubaveo saatedokumendist tulenevalt täitis kaubaveolepingut mitte kostja, vaid Narva Logistics OÜ või mõni muu transpordifirma, kes hageja kauba oma Tallinna lattu toimetas ning kust kauba võttis välja IB eraisikuna hageja väljastatud volikirja aluse, mitte kostja. 4 2-20-11227 3) Maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis kinnitaksid kaubaveolepingu sõlmimist poolte vahel marsruudil Tallinn-Peterburi. Hageja ei ole seda tõendanud vastava CMR-i kohtule esitamisega. Hageja tõendas vaid seda, et kaup toimetati Tallinna lattu. 4) IB on oma tegudega väljendanud, et ta ei pea end kostja esindajaks. Maakohtus ülekuulatud hageja tunnistajad kinnitasid, et hageja eeldas käsundi isiklikku täitmist ainult IBilt, mitte kostjalt. 5) Hageja võttis IBiga isiklikult ühendust, sest teatud ringkondades teati, et ta tegeleb eraisikuna kaubavedude korraldamisega Venemaale. IB kasutas kostjat ära, sest hageja ei olnud nõus talle kauba smugeldamiseks vajalikku raha sularahas üle andma, vaid nõudis raha ülekandmist läbi mingi ettevõtte, viimase arve alusel. IB sai selle ära korraldada, sest ta oli kostja direktor, st tal oli selleks võimalus. IB võttis ülekantud raha sularahas välja ja kasutas seda omal äranägemisel hagejale kuuluva metalli Venemaale transportimiseks. 6) Tõendatud ei ole, et kostja väljastas IBile volikirja enda esindamiseks, korraldas hagejalt saadud rahaga metallivedu ning jättis osa rahast endale nö kasumiks. Kostja osalus IBi poolt hageja ees võetud käsundi täitmisel piirdus ühekordse raha liigutamisega läbi kostja arveldusarve. 7) Tunnistajate E. Ai ja E. S ütlused kinnitavad, et pooled pidasid lepinguosaliseks IBit. Seda kinnitab ka Narva Logistics OÜ-le esitatud volikiri IBile. 8) Maakohus ei arvestanud sellega, et kostja ei ole tehingut heaks kiitnud ja ennast vaidlusaluse tehinguga üldse sidunudki. Maakohus ei ole otsuses arusaadavalt ja ka jälgitavalt välja toonud, millise IBi tegevuse või käitumise põhjal sai hageja teda VÕS § 118 lg 2 alusel kostja esindajaks lugeda. Ükski hageja väide ega ka tõend ei kinnita maakohtu veendumust, et IB soovis jätta muljet, et tal on volitus kostjat esindada ja et ta tegutseski kostja esindajana. Vastustaja seisukoht
3. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel muutmata, apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kolleegium ei nõustu kostja etteheidetega maakohtule tõendite hindamise kohta. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja maakohtu analüüs on jälgitav ning ammendav. Kostja etteheited tõendite hindamisele on tingitud üksikute tõendite ja nende osade tervikust eraldi hindamisest ja neist fragmentidest küsitavate järelduste tegemisest.
3. Tõele ei vasta kostja etteheide, et maakohus luges veolepingu sõlmituks üksnes vigaselt täidetud CMR saatelehele tuginedes. CMR saateleht on täidetud ilmselt vigaselt, sest sellel on kauba vedaja lahter tühi ning kauba saaja lahtrisse on märgitud kostja. Maakohus aga hindas 5 2-20-11227 saatelehte eelkõige seoses väitega, et kaup anti üle kostjale. Veolepingu sõlmimise tuvastas maakohus saatelehe ja kõikide muude tõendite kogumi alusel.
4. Maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhtumil ei ole tegemist mitte siseriikliku, vaid rahvusvahelise kaubaveoga ning seega tuleb õigussuhtele kohaldada CMR konventsiooni. Maakohus lähtus seejuures õigesti tegelikust kokkuleppest, mitte vigaselt täidetud CMR saatelehest. Nii hageja kui kostja on olnud menetluses arvamusel, et kauba lõplik sihtkoht oli Peterburi Venemaal. Arvestades, et hageja on tõendanud veolepingu sõlmimise, võis maakohus lähtuda sellest, et pooled leppisid kokku kauba vedamise Venemaale. Kostja üks väidetest menetluses oli, et isegi kui kauba võttis vastu ja toimetas Tallinnasse kostja, siis sealt edasi vastutas poolte kokkuleppe järgi kauba vedamise eest IB. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja pidi oma väidet sellise kokkuleppe kohta tõendama (

§ 230lg 1), kuid ei suutnud seda teha.

1. Kolleegium ei nõustu, et kohtumise protokolli mustandi (hagi lisa 5) allkirjastamata jätmisest saab järeldada, et IB ei nõustunud väitega, et ta on kostja esindaja. Kostja ei saa valikuliselt osutada mõnele protokolli osale ja leida, et just seetõttu jättis IB allkirja andmata. Küll saab protokoll tõendada ettepanekuid ja tahteavaldusi, mida pooled on läbirääkimistel teinud.
2. Nõustuda ei saa kostjaga, et tunnistaja E. Ai ütlused kinnitavad, et pooled pidasid lepinguosaliseks IBit. E. A selgitas: „Me leppisime IBiga sisuliselt kokku ja hakkasime temaga arutama makseviisi. Küsisin, kas IBil on äriühing, kuhu saab ülekannet teha ja IB lubas kirjutada meile arve oma äriühingu nimel“. Kostja järeldus tunnistaja ütlustest on meelevaldne. Asjaolust, et E. A ja IB leppisid kokku, et IB teeb hagejale arve kostja nimelt, on äraspidine järeldada, et see oli ainus episood, milles esindajad kostjat nimetasid. Tunnistaja ütlusi tuleb mõista kontekstis, et poolte läbirääkimistel ei olnud alati tingimusteta selge, kas IBile osundades peeti silmas füüsilist isikut või tema äriühingut. Selgus lepingupoole isikus võiski saabuda läbirääkimiste hilisemas järgus, sh sellega, et IB vormistas kostja nimel arve.
3. Tunnistaja E. S ütlustest osundab kostja kontekstist välja võetuna lausele „Ei, me ei sõlminud kokkulepet kostjaga, sest me 100% usaldasime teda, et tema täidab oma ülesande“. Tunnistaja ülejäänud selgitusest ning tegelikult ka lause enda analüüsist saab järeldada, et tunnistaja pidas silmas, et hageja ei sõlminud kostjaga kirjalikku lepingut, vaid suulise.
4. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu viide TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolituse regulatsioonile ei ole otsuses tuvastatud asjaoludega seostatud. Kolleegium saab selle minetuse kõrvaldada. Pooled vaidlevad menetluses selle üle, kas suulise lepingu sõlmis IB füüsilise isikuna või kostja nimel. IB ei olnud kostja seaduslik esindaja, seega sai tema esindusõigus tuleneda kas tahteavaldusega antud volitusest (TsÜS § 118 lg 1) või talumisvolitusest (TsÜS § 118 lg 2).
5. Kostja väitis, et IB töötab kostja juures töölepingu alusel, kuid kostja ei ole andnud IBile mingeid korraldusi ega volitusi hagejaga lepingu sõlmimiseks. Maakohtu tuvastatud lepingu sõlmimise asjaoludest saab teha järelduse, et IBil tekkis esindusõigus tegudest, millest kostja oli teadlik ning mida kostja talus. Eelkõige tekkis esindusõigus sellest, et IB avaldas hagejale, et tal on õigus kostjat esindada, korraldas arve esitamise kostja nimel, hageja tasus arve kostja arvelduskontole ning IB kinnitas raha kättesaamist. 31.07.2019 kirjutas kostja juhatuse liige LA: „Kirjutasin lattu paberi lasti üleandmise kohta Teile“ (dtl 59). Selles nähtub, et L. A oli IBi tegevusest teadlik ega esitanud sellele vastuväiteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6 2-20-11227 17.

§ 162lg 1 järgi jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 7