Obsah (13)

§ 326§ 3111§ 460§ 208§ 172§ 177§ 663§ 659§ 667§ 360§ 210§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-359 K

§ 326lõike 1 alusel) vastas seaduse nõuetele.

12. TMS § 10 lõike 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele

-s kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulene teisiti. Kohtutäitur on tõendanud (dtl 479-487), et üritas täitmisteateid kätte toimetada järgmiselt: täitemenetluste algatamisel 12.10.2021 edastati Laineharja 1 OÜ-le täitmisteade koos lisadokumentidega nii äriregistris märgitud e-posti aadressile xxxxxxxx@xxxxxx.ee.ee kui muudele kohtutäiturile teadaolevatele e- posti aadressidele ja Laineharja 3 OÜ-le äriregistris märgitud e-posti aadressile yyyyyyyy@yyyyyy.ee. 18.10.2021 Laineharja 1 OÜ äriregistrijärgsel aadressil Harju maakond, Viimsi vald, Miiduranna küla, Laineharja tee 1 äriruumi või kaebajale viitavat postkasti ei tuvastatud. 18.10.2021 Laineharja 3 OÜ äriregistrijärgsel aadressil Harju maakond, Viimsi vald, Miiduranna küla, Laineharja tee 3 äriruumi või kaebajale viitavat postkasti ei tuvastatud ja aadressil viibinud isik väitis, et ei ole volitatud dokumente vastu võtma. 18.10.2021 suhtles kohtutäituri büroo töötaja Laineharja 3 OÜ juhatuse liikmega, kes kinnitas telefoni teel, et ei ole praegu seal (dtl 482). Laineharja 1 OÜ juhatuse liige teavitas samal päeval telefoni teel, et ei viibi Tallinnas (dtl 480). 25.10.2021 jättis täitur eelolevale infole tuginedes dokumendid Väike-Karja 12-4, Tallinn postkasti. 13. Avaldajad leiavad, et dokumente ei olnud võimalik neile kätte toimetada

§ 326

lõike 1 alusel, kuna Väike-Karja 12 hoones ei asu nende äriruume ega juhatuste liikmete eluruume. Seda ei ole juhatuste liikmed ka kunagi väitnud. Juhatuse liikmete 3 2-22-359 rahvastikuregistrisse kantud aadressiks on Tallinn, Vana-Viru

1. Kohtutäitur on esitanud väite, et Laineharja 3 OÜ juhatuse liige kinnitas 18.10.2021 telefonivestluses Väike-Karja 12-4 aadressi õigsust. Kohus tuvastab, et vastavat kinnitust täitmisteate kättetoimetamise aktilt (dtl 481-482) ei nähtu. Märgitud on, et juhatuse liige ütleb, et ta ei viibi seal aadressil.
2. Kohus nõustub avaldajatega, et

§ 326

lõike 1 kohaselt peab kättetoimetamiseks dokument olema pandud elu- või äriruumi juures asuvasse postkasti. Asjaolu, et Väike-Karja 12-4 postkastil on perekonnanimi „Sõnajalg“ ei ole kohtu hinnangul piisav väitmaks, et tegemist on Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ juhatuste liikmete elukohaga. Kohus märgib samuti, et täitur ei ole täitmisteadet toimetanud kätte postkasti panekuga Vana-Viru 15-15, Tallinn, s.o aadressil, mis on Laineharja 3 OÜ juhatuse liikme registreeritud elukohaks rahvastikuregistri andmetel ega aadressil Vana-Viru 15-1, Tallinn, mis on Laineharja 1 OÜ juhatuse liikme registreeritud elukohaks rahvastikuregistri andmetel. 15. Kohtutäitur on vastuses viidanud, et

§ 326

võimaldab dokumendi kättetoimetamist ka “muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks.“ Täitur on seisukohal, et Väike-Karja 12-4, Tallinn vastab muu sellesarnase koha nõuetele. Täituri tõlgendus on ekslik.

§ 326

lõikes 1 kasutatud väljend „muu sellesarnane koht“ on postikasti laiend, mitte „elu- või äriruumi“ laiend.

-i kommenteeritud väljaande kohaselt võib muu sellesarnase kohana kõne alla tulla nt postipilu majaukse või korteriukse sees; välistatud ei ole ka ukse vahele jäetud dokumendi kättesaamine või dokumendi kinnitamine ilmastikukindla (pakendi) ja teibiga elukoha välisuksele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-06 (punktis 26) selgitanud, et

§ 326

alusel kättetoimetamise eelduseks on, et koht, kus dokumenti prooviti üle anda, on tõepoolest saaja elu- või äriruum. Lahendis nr 3-2-1-168-11 (punktis 15) on Riigikohus selgitanud, et saadetis peab olema jäetud avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei ole vaidlustanud ka postkasti olemasolu seal. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur tõendanud, et avaldajad oleksid ise nimetanud Väike-Karja 12-4, Tallinn oma aadressina. Avaldajad on ka selgelt väitnud, et tegemist ei ole nende juhatuse liikmete elukohaga. Seega ei loe kohus täitmisteateid kättetoimetatuks nende jätmisega Väike-Karja 12-4, Tallinn postkasti 25.10.2021, kuivõrd

§ 326lõike 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

16. Kohtutäitur on esitanud väite, et täitmisteated koos lisadokumentidega edastati ka äriregistris Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ e-posti aadressidele, mistõttu on alust eeldada, et avaldajad olid menetlustest teadlikud juba enne, kui täitur pani täitmisteated 25.10.2021 postkasti. Täitur tugineb Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-123-07 (punkt 12) ja 3-2-1-129-15 (punkt 18), kus on leitud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas ning seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Viidatud Riigikohtu praktika ei käsita menetlusdokumentide kättetoimetamist, mistõttu on see asjakohatu täitmisteate kättetoimetamise kontekstis. Samuti näevad

§ 3111

lõiked 4 ja 5 ette ühemõtteliselt, et e-posti teel kättetoimetamiseks peab saaja olema dokumendi kättesaamist kinnitanud. Vastava kinnituse olemasolule ei ole kohtutäitur tuginenud ning seda ei nähtu ka toimikust.

1. Avaldajad on kinnitanud täitmisteadete kättesaamist 30.11.
2. Kuivõrd täitur ei ole tõendanud täitmisteadete ja lisadokumentide kättetoimetamist seaduses sätestatud tingimusi järgides enne 30.11.2021, tuvastab kohus, et avaldajatele olid täitmisteated kätte toimetatud 30.11.
3. Avaldajad esitasid kaebused kohtutäiturile 07.12.2021, seega TMS § 217 lõikes 1 sätestatud 10-päevast tähtaega järgides. 4 2-22-359
4. Pooled vaidlevad, kas avaldajad on Energia Agentuur AS-i õigusjärglased ja kas kohtutäitur võis algatada nende suhtes täitemenetlused kohtuotsuse nr 2-18-18495 alusel, mille järgi on võlgnikuks Energia Agentuur AS.
5. TMS § 18 lõike 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga.

§ 460

lõike 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglasteks.

1. Pooled ei vaidle, et hagi Energia Agentuur AS-i vastu esitati 07.12.2018 ning jagunemine kanti registrisse 28.01.2019 ehk pärast hagi esitamist. Äriseadustiku (ÄS) § 447 lõige 1 loob jagunemise järgselt üldõigusjärgluse ja kaasuvalt solidaarvastutuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-27-04 (punktis 18) ühemõtteliselt sedastanud, et jagunemisel osalenud isikud on jaguneva ühingu üldõigusjärglased tema kohustuste suhtes. Kohus ei nõustu avaldajatega, justkui Energia Agentuur AS, Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ on üksnes solidaarvõlgnikud ÄS § 447 lõike 1 alusel, kuid Laineharja 1 OÜ ja Laineharja 3 OÜ ei ole Energia Agentuur AS-i üld- ega menetlusõigusjärglased. Põhimõte, et ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud lahend ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes, kohaldub üksnes juhul, kui tegemist on üksnes solidaarvõlgnikega, mitte aga õigusjärgluse tulemusena tekkinud solidaarvastutusega. Vastupidine olukord, kus õigusjärgluse tulemusena tekkiv solidaarvastutus välistaks samas õigusjärglase vastutuse, oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning võimaldaks ühingute jagunemise tulemusena viia vara välja kehast, millisel on kohustused ning vältida seeläbi vara arvelt kohustuste täitmist.
2. Avaldajate väide, et eraldatud varakogumi hulka ei kuulunud täitedokumendiks olevas kohtuotsuses lahendatud nõue, ei ole ÄS § 447 lõike 1 teise lause alusel asjakohane, kuivõrd solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga. Seega jagunemiskavas ja -lepingus sätestatud kokkulepped ei kehti võlausaldajate suhtes ega saa välistada avaldajate vastutust, milline on tekkinud üldõigusjärgluse alusel.
3. Kohus ei pea asjakohaseks ka käsitust, mille kohaselt solidaarvõlgnike vastu nõude esitamisel on hagejal kaalutlusõigus, kelle vastu neist ta nõude esitab ja kui hagiavaldus on esitatud ühe solidaarvõlgniku vastu, on hageja sellega seotud ega saa otsustada pärast kohtuotsuse jõustumist, et soovib nõuda täitmist ka menetlusosaliseks mitteolevalt solidaarvõlgnikult. Vastav käsitus oleks asjakohane nn tavalise solidaarvastutuse puhul, st õigusjärgluseta olukorras. Käesoleval juhul ei olnud aga avaldajaid kui solidaarvõlgnikke hagi esitamisel 07.12.2018 olemas, mistõttu puudus hagejal ka kaalutlusvõimalus, millise solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitada saaks. Avaldajate õigusjärglus ja solidaarvastutus tekkisid 28.01.2019 jagunemiskande järgselt. Avaldajate väide, et neid oleks saanud

§ 208

alusel menetlusse kaasata, ei ole iseenesest väär, kuid selleks, et Energia Agentuur AS-i suhtes tehtud kohtulahend kehtiks ka avaldajate kui õigusjärglaste suhtes

§ 460lõike 1 alusel, ei olnud nende menetlusse kaasamine nõutav ega vajalik.

Seega TMS § 18 lõike 1 ja

§ 460

lõike 1 koostoimes olid kohtutäituri otsused ja tegevus täiteasjade algatamisel õiguspärased, mistõttu on õiguspärased ka 30.12.2021 otsused. Seega jätab kohus avaldajate kaebused kohtutäituri 30.12.2021 otsustele rahuldamata.

1. Määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, väited ja seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 5 2-22-359
2. Kohus jätab menetluskulud

§ 172lõigete 1 ja 10 järgi avaldajate kanda.

1. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimikust ei nähtu, et tal oleks kulusid tekkinud. Sissenõudja nimekirja kohaselt on talle kohtumenetluses osutatud õigusteenust 13 tunni ulatuses tunnihinnaga 180 eurot, kogukulu 2340 eurot. Avaldajad sissenõudja kulude osas seisukohta ei esitanud.
2. Sissenõudja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Sissenõudja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lõikest 4 märgib kohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajatel tasuda nende poolt sissenõudjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada, teha uue määruse, millega kaebused rahuldada ning menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
2. Maakohus jõudis ekslikule seisukohale, et avaldajad on AS Energia Agentuur üldõigusjärglased ning seetõttu on kohtuotsused nr 2-18-18495 täitedokumentideks nende suhtes. AS Energia Agentuur jagunemisel anti eraldumise teel avaldajatele üle piiritletud varakogum (Laineharja 1 ja 3 kinnistutega seonduvad õigused, kohustused). Üleantud vara hulka ei kuulunud 09.11.2016 korteriomandite müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused. AS Energia Agentuur on jätkuvalt eksisteeriv äriühing, mille suhtes on samuti täitemenetlus algatatud samade kohtulahendite täitmiseks. Äriregistrisse ei ole tehtud kannet, mille kohaselt oleksid avaldajad AS-i Energia Agentuur üldõigusjärglasteks. Jagunemisel ei antud üle kõiki AS-i Energia Agentuur õigusi ja kohustusi. 29.

§ 460

lõike 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste üldõigusjärglaseks või on tegemist menetlusosalise eriõigusjärglasega

§-s 460 sätestatud juhtudel. Erialases kirjanduses on selgitatud, et menetlusosalise õigusjärglaseks loetakse selle sätte mõistes isikuid, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise üldõigusjärglaseks või on pärast hagi esitamist omandanud vaidlusaluse eseme ja on saanud seeläbi menetlusosalise eriõigusjärglaseks või on pärast hagi esitamist omandanud spetsiifilisel viisil valduse vaidlusaluse eseme üle. Käesoleval juhul ühtki nimetatud olukordadest ei esine. Eriõigusjärgluse sisuks on eelkõige materiaalsete õiguste omandamine (õigusjärglus materiaalõiguse mõttes), mis tähendab, et kohtulahendi kehtivus menetlusosalise eriõigusjärglase suhtes ei ole enesestmõistetav ega tulene vältimatult eriõigusjärgluse olemusest. Materiaalsete õiguste omandamise eesmärk tuleneb käesoleval juhul selgelt jagunemiskavast, mille kohaselt avaldajad omandasid Laineharja 1 ja 3 kinnistud ning sellega seonduvad õigused ja kohustused.

1. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-27-04 ei ole asjakohane. See käsitab olukorda, kus toimus esialgse menetlusosaline ümberkujundamine ja jagunemine, mille tulemusel esialgset menetlusosalist enam ei eksisteerinud ning tegemist oli üldõigusjärglusega. Jagunemisel kehtiv solidaarvastutus ei tähenda, et tegemist oleks üldõigusjärglusega.
2. Kohtutäitur ei tuvastanud TMS § 18 lõike 1 alusel, et avaldajad oleksid AS Energia Agentuur õigusjärglased, vaid põhjendas täitmisteates nende suhtes täitemenetluse algatamist solidaarse vastutusega, mis aga eeldab iseseisva nõude esitamist väidetava solidaarvõlgniku vastu. Sellised täitedokumendid avaldajate vastu puuduvad. 6 2-22-359
3. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu.
4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 34. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid osaliselt tuleb muuta lahendi põhjendusi (

§ 659, § 657 lõike 1 punkt 21).

Muutmata osas ei rikkunud maakohus avaldajate kaebusi lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659, § 654 lõige 6).

Määruskaebus jääb rahuldamata (

§ 667lõige 1).

Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. 35.

§ 360

lõike 2 esimesest lausest tulenevalt ei ole edasi kaevatav maakohtu määrus, millega jäi rahuldamata menetluse peatamise taotlus. Seega on maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 jõustunud.

1. Täitmisteadete (t I kd lk 116-117, 119-120) kohaselt on täitemenetlused avaldajate kui võlgnike suhtes alustatud nende solidaarvastutuse alusel (koos Energia Agentuur AS-ga). Kohtutäituri 30.12.2021 otsuste (t I kd lk 137 pöördel - 139 pöördel, 146 pöördel-149 pöördel) kohaselt lähtus täitur täitemenetluste algatamisel TMS § 18 lõike 1 alusel avaliku registri (äriregistri) väljavõttest. Registrist nähtus täitedokumentide kohase kohustatud isiku Energia Agentuur AS-i jagunemine 01.11.2018 jagunemiskava ja 16.11.2018 jagunemisotsuse alusel selliselt, et kohustatud isik asutas avaldajad, jagunemiskanne oli tehtud 28.01.
2. ÄS § 447 lõikest 1 tuleneb jagunemisel asutatavate äriühingute solidaarvastutus jagatava ühingu enne jagunemist tekkinud kohustuste eest. Täitur oli seisukohal, et sellega oli Energia Agentuur AS-i

§ 460

lõike 1 kohane õigusjärglus tõendatud ja puudus alus täitemenetluste algatamisest keelduda.

1. Maakohus nõustus kohtutäituriga, leides, et ÄS § 447 lõige 1 loob jagunemise järgselt üldõigusjärgluse ja kaasuvalt solidaarvastutuse ja et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-27-04 (punktis 18) sedastanud, et jagunemisel osalenud isikud on jaguneva ühingu üldõigusjärglased tema kohustuste suhtes. Põhimõte, et ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud lahend ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes, kohaldub juhul, kui tegemist on üksnes solidaarvõlgnikega, mitte aga õigusjärgluse tulemusena tekkinud solidaarvastutusega. Olukord, kus õigusjärgluse tulemusena tekkiv solidaarvastutus välistaks samas õigusjärglase vastutuse, oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega ning võimaldaks ühingute jagunemise tulemusena viia vara välja kehast, millel on kohustused ja vältida seeläbi vara arvelt kohustuste täitmist.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajate näol on tegemist AS-i Energia Agentuur üldõigusjärglastega. Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldajate näol on tegemist jagunenud äriühingu eriõigusjärglastega, kelle suhtes näeb seadus ette solidaarvastutuse jaguneva ühingu kohustuste, mis tekkisid enne jagunemise registrikaardile kandmist, eest. Kuna tegemist on eriõigusjärglastega, laieneb jagunenud ühingu suhtes jõustunud kohtulahendi täidetavus

§ 460

lõike 1 esimese lause mõttes ka jagunemisel tekkinud ühingutele ning seda sõltumata sellest, kas jagunenud ühing jääb alles (eraldumine) või mitte. Kolleegium põhjendab seisukohta järgmiselt. 7 2-22-359 39. Õiguskirjanduse kohaselt tähistab sõna „õigusjärglus“

§ 460

lõike 1 esimeses lauses nii üld- kui eriõigusjärglust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1237). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lõike 1 kohaselt võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Üksik- ehk eriõigusjärgluse all mõistetakse üksikute õiguste või kohustuste üleminekut ühelt isikult teisele, kusjuures eeldusena tuleb eraldi jälgida asjaomase õiguse või kohustuse üleandmise kohta sätestatut (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 19). Väljaande Ühinguõigus I. Kapitaliühingud kohaselt on kapitaliühingute jagunemise üheks põhiliseks printsiibiks eriõigusjärglus (Tallinn, 2015, lk 458).

§ 210

lõikest 2 tulenevalt on eriõigusjärglus võimalik juhul, kui menetlusosaline annab üle vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse või loovutab nõude. Õiguskirjanduse kohaselt mõeldakse selle all eelkõige käsutustehingute tegemist, mille tagajärjel muutub vaidlusaluse eseme kuuluvus (vallas- või kinnisasja omandi üleandmine, nõude loovutamine, vaidlusaluse õiguse ülekandmine, asja või nõude üleminek muu tehingu vältimatu tagajärjena või seaduse või riigivõimuakti alusel vmt), eriõigusjärgluse puhul tuleb kontrollida, kas õigusjärglus hõlmab materiaalõiguslikult õiguseellase konkreetset kohustust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommentaaritud väljaanne. Tallinn, 2017, lk 1233-1239). 40. Praeguses asjas on täitedokumentideks jõustunud kohtuotsused, millega mõisteti Energia Agentuur AS-lt välja rahaline võlgnevus, mis tulenes võlaõiguslike müügilepingute alusel tasumata ostuhinnast ja sellega seoses kohtueelselt tekkinud kahjuhüvitisest. Puudub vaidlus, et kohustused tekkisid enne jagunemiskande registrisse kandmist. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on spetsiifilise eriõigusjärglusega, millele kohaldub

§ 210

. Viidatud sätte lõike 2 kohaselt ei mõjuta eriõiglusjärglus iseenesest asja menetlust. Asjakohane on arvestada ka

§ 210

lõikest 2 tulenevat irrelevantsuse põhimõtet, millest tulenevalt peab poolte vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik tagama mh selle, et vaidlusaluse asja võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul, mis väljendub ka alates 01.01.2006 kehtiva

§ 210lõikes 2.

1. Eeltoodust tulenevalt kehtivad täitmisele esitatud kohtulahendid ka avaldajate suhtes ja vaidlustatud kohtutäituri otsuste tühistamiseks alust ei ole.
2. Vastuseks sissenõudja vastuväidetele maakohtu poolt tuvastatud kaebuste esitamise tähtajalisuse kohta (täitmisteadete kättetoimetamise temaatika) märgib kolleegium, et maakohus käsitas vastavaid asjaolusid kooskõlas kehtivate TMS-i ja

-i sätetega asjakohases ulatuses. Maakohtu arutluskäik ja järeldused vastavad kohtu ette toodud elulistele asjaoludele, on loogilised ja järgitavad. Seega puudub selles osas kõrgema astme kohtul alus sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse.

1. Määruses kajastamata väited ja seisukohad ei oma määruskaebuse lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid praeguses lahendis ei käsita. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb

§ 171lõige 1 alusel jätta solidaarselt kaebajate kanda.

1. Kohtutäitur nimekirja ei esitanud ja ka toimikust ei nähtu täituril kulude tekkimist. 8 2-22-359
2. Sissenõudja nimekirja kohaselt moodustavad tema kulu tasu lepingulisele esindajale summas 540 eurot esindusteenuse eest mahus 3 tundi tunnihinnaga 180 eurot. Vandeadvokaadist lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid: koostas 21.03.2022 sissenõudja vastuse, millega seondus õigusnormide ja kohtuasja materjalide analüüs; analüüsis 21.02.2022 maakohtu määrust, 09.03.2022 määruskaebust ja kohtutäituri 21.03.2022 seisukohta; andis selgitusi kliendile ja pidas kliendiga nõu ning kirjutas e-kirju; tegi menetlustoimingutega seonduvaid muid töid. Sissenõudja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasjaga. Kulult ei ole Eestis arvestatud käibemaksu (kohaldub maksumäär 0% vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lõike 4 punktile 1). Sissenõudja esitas viivise taotluse

§ 177lõike 4 alusel.

47. Kolleegium on seisukohal, et sissenõudja lepingulise esindaja kulud on nii teenuse ajalise mahu kui tunnitasu suuruse osas mõistlikud ja põhjendatud

§ 175lõike 1 mõttes ning taotlus kuulub rahuldamisele.

Nimekirjast nähtuvad toimingud olid vajalikud esindatava huvide kaitsmiseks määruskaebemenetluses. 48. Sissenõudja taotluse alusel märgib kolleegium, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kaebajatel tasuda ringkonnakohtu määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 9