lg 2 alusel vähendada N.D ´ule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks 22.05.2015 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3590 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o. 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva ning lugeda liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Süüdi tunnistada N.D KarS § 199 lg 2 p 9 /23.05.2015,24.05.2015,10.06.2015, 20.07.2015 episoodid/ järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada N.D ´ule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 22.05.2015 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3590 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva ning mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.06.2015-11.06.2015, s.o 2 (kaks) päeva. Kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda 20.07.2015. N.D´u suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kannatanu HP esitatud tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 välja mõista N.D´ult kannatanu kasuks 469,40 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Kannatanu PB´i esitatud tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 välja mõista N.D´ult kannatanu kasuks 450 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kannatanu AM esitatud tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 välja mõista N.D´ult kannatanu kasuks 90 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kannatanu M OÜ esitatud tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 välja mõista N.D´ult kannatanu kasuks 25,58 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. 2 N.D´ult välja mõista
lg 1 menetluskuluna: -
-
N.D mõisteti süüdi seitsmes varguse episoodis ja nimelt selles, et tema isikuna, keda on karistatud 21.08.2014 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega KarS § 218 lg 1 alusel, mis on toime pandud 15.06.20 14 ja 23.01.2015 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega KarS § 218 lg 1 alusel, mis on toime pandud 23.01.2015, uuesti - - - - - - - 08.02.2015 ajavahemikul 19.45 kuni 19.50 viibides Tallinnas XXXXXXX XXX XXX-XX asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis HP´le kuuluva iPad-i, maksumusega 469,40 eurot ning lahkus korterist koos tahvelarvutiga. 08.04.2015 kell 15.50 kuni 16.45 viibides Tallinnas XXXXXXXX XX asuvas A OÜ-le kuuluvas autopesulas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis PB-le kuuluva mobiiltelefoni LG802 G2, maksumusega 450 eurot ning lahkus pesulast koos kannatanu telefoniga. 13.04.2015 kella 12.34 ajal viibides Tallinnas XXXXXX XXX XXX asuvas ja R AS-le kuuluvas XXXXXXXXX XXXXXXXXXXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Kiievi kotleti maksumusega 1,75 eurot ning möödus kassade rivist jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 23.05.2015 kell 19.49 kuni 19.53 viibides Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuvas ja M OÜ-le kuuluvas kaupluses XXXXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 2 pudelit likööri Jägermeister, maksumusega 12,79 eurot 1 pudel, kogumaksumusega 25,58 eurot ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata. 24.05.2015 kella 00.30 ajal viibides Tallinnas XXXX-XXXXX XX asuvas baaris XXXXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis AM-le kuuluva mobiiltelefoni iPhone 5S, valget värvi, musta ümbrisega, firmalt Mykonos, imei-koodiga 013886005421505, maksumusega 500 eurot ning lahkus baarist koos telefoniga. 10.06.2015 kella 15.17 ajal viibides Tallinnas XXX X asuvas ja R AS-le kuuluvas kaupluses XXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 7 tk šokolaadi Kalev, maksumusega 3,35 eurot 1 tk, kogumaksumusega 23,45 eurot, 10 tk šokolaadi Kalev, maksumusega 3,35 eurot 1 tk, kogumaksumusega 33,50 eurot, 1 pudel likööri Jägermeister 0,350 l, maksumusega 9,99 eurot ja 2 purki mett, maksumusega 4,59 eurot 1 tk, kogumaksumusega 9,18 eurot, kaupa kogumaksumusega 76,12 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. 20.07.2015 kella 20.23 ajal viibides Tallinnas XXXXXXXXXX XX asuvas ja S AS-le kuuluvas kaupluses XXXXXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 8 forellimarja, maksumusega 6,99 eurot 1 tk, kogumaksumusega 55,92 eurot. Apellatsioonimenetlus algatati ringkonnakohtus seoses süüdistatava poolt apellatsiooni esitamisega 16.novembril 2015 a. Süüdistatav esitas apellatsiooni juba 3 resolutiivotsusele. Motiveeritud otsuse sai süüdistatav vanglas kätte allkirja vastu 25.novembril 2015 a. Seega apellatsioonitähtaeg lõppes 10.12.2015 a. 10.12.2015 a. registreeriti ringkonnakohtus ka süüdistatav kaitsja adv. L.Viili apellatsioon. APELLATSIOONIDE SISU: Süüdistatav märgib oma apellatsioonis, et temale ei tundu maakohtu otsus õige olevat inimese suhtes, kes pole varasemalt kordagi vanglas viibinud. Otsus on karm ja võtab inimeselt võimaluse oma elu muuta. Ka ei ole arvestatud positiivseid külgi. Apellandil on soov heastada kannatanutele tekitatud kahjud ja maksta ära menetluskulud, mida ei ole aga võimalik teha vanglas viibides. Süüdistatav osundab alates 1.01.2015 kehtima hakanud KarS prg 74 lg 5 sättele, mis võimaldab ka teistkordselt mõista isikule tingimuslik vangistus e. olukorras, kus isik paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, saab nüüd mõista ikka tingimuslikku vangistus. Apellandi arvates on tema puhul kõik eeldused selle sätte rakendamiseks olemas. Ka leiab apellant, et temale olnuks võimalik määrata šokivangistust, mõista karistuseks uute kuritegude eest rahatrahv, asendada vangistus ÜKT-ga, määrata elektrooniline valve. Väga palju erinevaid võimalusi on seaduses selleks, et säästa teda vanglast. Apellant rõhutab, et tal on olemas elukoht, mis tõestab, et ta ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Ka on tal toetavad ema ja isa. Nii, et tal on koht, kuhu peale tööd minna ja olla. Lähedaste abiga saaks ta ka tööle asuda. See on aga võimalus saada igakuist sissetulekut, millest heastada kahjusid ja maksta menetluskulusid. Viibides vanglas alates 20.juulist ka, on ta oma järeldused teinud ja kahetseb tehtut. Ta vabandas kohtus kõigi ees. Palub, et temale antaks võimalus vaba inimesena ühiskonnas elada seadusekuulekat elu tulevikus. Kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist N.D-le mõistetud karistuse osas järgmistel põhjustel. Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga N.D ’ule mõistetud karistuse liigi osas. Kohus leidis, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul peaks vangistuse määr olema lühem. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul N.D karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel tunnistanud temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ja andnud üksikasjalikke ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et süüdistatava kahetsust võib lugeda siiraks. Kaitsja leiab, et N.D ’u koostöö õiguskaitseorganiga on märkimisväärne. N.D on kohtueelses menetluses ülekuulamistel ja ka kohtuistungil avaldanud kahetsust, samuti väljendanud valmisolekut hüvitada põhjustatud kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju. Senise kohtupraktika kohaselt võib puhtsüdamlik kahetsus tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises vms. (vt RKKKo nr 3-1-1-14-07 3-1-1-23-96). N.D ’u käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuisungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje 4 kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendav asjaolu esineb, asus kohus seisukohale, et lühemaajaline karistus ei täidaks oma eesmärki. Kohus ei ole selles kontekstis veenvalt põhjendanud 6 kuu pikkuse (ärakandmisele kuuluva liitkaristuse - tähtajalise vangistuse 2 aastat 11 kuud 27 päeva) karistusmäära kohaldamist. KarS § 56 lg 1 teisest lausest tulenevalt tuleb lisaks isiku süüle võtta karistuse mõistmisel arvesse ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kuigi Riigikohtu praktika (vt RKKKo 3-1-1-99-06) kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku teost, ei tohi lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. Seda põhimõtet on ka maakohtu otsuses rõhutatud. N.D on kuriteo eest karistatud üksnes ühel korral. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et N.D ’u vargused on aset leidnud ja tekkinud materiaalsete probleemide tõttu. Süüdistataval ei ole tema karistusregistrist nähtuvalt sõltuvust narkootilistest ainetest. Kuigi N.D on toime pannud vargusi süstemaatiliselt ning käesolevas kriminaalasjas on talle inkrimineeritud 7 kuriteoepisoodi, ei viita süüdistatava karistusregister sellele, et varavastaste tegude toime panemine on kujunenud tema elatusallikaks. N.D on omandanud eriala, kuid kahjuks ei ole tal õnnestunud leida sellele vastavat tööd. Samas on süüdistatav siiski töötanud ning soovib vabanedes kohe asuda uuesti tööle ja hüvitada kannatanutele kahju. N.D on olemas kindel elukoht vanemate juures ja toetav sotsiaalne keskkond. Seega on olemas võimalused süüdistatava asumiseks õiguskuulekale teele. Kaitsja leiab, et võimalik on süüdistatava resotsialiseerumine lühemaajalise vangistuse ärakandmise järel. Eeltoodu alusel seotuna süüdistatava positsiooniga, ei nõustu kaitsja kohtu seisukohaga, et N.D ’u suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärki, mõistes temale reaalse vangistuse 6 kuud (ärakandmisele kuuluva liitkaristuse tähtajalise vangistuse 2 aastat 11 kuud 27 päeva). Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon id on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus
lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud 5 seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni
lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-12009). Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse raskus. Süüdistatav põhjendab temale mõistetud karistuse karmust sellega, et ta ei ole varem vanglas viibinud ning leiab, et kohus pidanuks seda arvestama. Kohtukolleegium märgib, et kohus ei saa lõputult seda faktorit karistuse mõistmisel arvestada. N.D on 22.mail 2015 karistatud grupiviisilise röövimise eest ja teda karistati 2 aasta ning 8 kuulise vangistusega, millest koheselt ärakandmisele kuulub 1 kuu. Kohtuotsus on jõustumata, kuid N.D kuritarvitas kohtu usaldust, kui juba kohtuotsuse edasikaebemenetluse ajal hakkas uuesti kuritegusid toime panema. Vaidlustatud kohtuotsusega on ta mõistetud süüdi 7 varguse episoodis, millistest 4 on toime pandud peale eelmise kohtuotsuse tegemist ja enne karistuse ärakandmist. 7 varguse episoodi eest on süüdistatava karistus võrreldes eelmise otsusega mõistetud karistusega suurenenud reaalselt 4 kuu võrra e. sisuliselt on teda 7 varguse episoodi eest karistatud 4 kuulise vangistusega, e. piltlikult väljendudes on iga varguse episoodi eest mõistetud alla 20 päevane vangistus. Eeltooduga soovib kohtukolleegium rõhutada seda, et süüdistatavale mõistetud vangistusmäär on pigem minimaalseim, mis saab olla, arvestades, et eelmise kohtuotsuse on ärakandmata karistus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva. Ärakandmata karistuse pikkus juba iseenesest välistab mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Uute kuritegude eest mõistetud vangistuse suurendamine eelmise otsusega ärakandmata karistuse võrra on aga olukorras, kus kuriteod on toime pandud peale eelmise kohtuotsuse tegemist, obligatoorne ja seadus muid võimalusi ette ei näe (KarS prg 65 lg 2). Seadus võimaldab vangistuse asendamist üldkasuliku tööga vaid juhul, kui mõistetud vangistusmäär on kuni 2 aastat (KarS prg 69 lg 1). Süüdistatava arvates võinuks kohus mõista temale rahalise karistuse vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud kuritegude eest. Kohtukolleegium selgitab, et rahalise karistuse mõistmine isikule, kes kohe järgmisel päeval peale kohtuotsuse tegemist hakkab uuesti kuritegusid toime panema, ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ning õiguskorra huvidega. Siinjuures selgitab kohtukolleegium, et olukorras, kui kohus mõistab isikule, kes on katseaja kestel pannud toime uue tahtliku kuriteo rahalise karistuse, kuulub kohaldamisele KarS prg. 74 lg 6. Alates 1.01.2007.a. kehtiv KarS prg. 74 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Seega taotletav rahalise karistuse mõistmine ei tähenda automaatselt reaalsest vangistusest pääsemist, vaid seda, et tuleb ära kanda eelmise kohtuotsusega mõistetud reaalne vangistus ja ka uue kuriteo eest mõistetav rahaline 6 karistus. KarS prg. 74 lg 6 sõnastusest lähtudes on sellistel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine reegel ja kohtule on antud õigus seda mitte kohaldada, kuid sellisel juhul peab kohus oma otsustust põhjendama. Ilmselgelt on uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseaja kestel katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine ja põhjus, miks sellisel juhul jääb eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele pööramata peab olema kohtuotsusest väljaloetav. Igal konkreetsel juhul, kui isikule mõistetakse tingimuslik vangistus, selgitatakse kohtuotsuses, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele vaid siis, kui isik ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale pandud konntrollnõudeid ja kohustusi. Mingeid mõistlikke põhjendusi ei ole ks võimalik leida ega veenvalt põhjendada seda, miks isiku suhtes, kes kohe peale kohtuotsuse kuulutamist hakkab uuesti tahtlikke kuritegusid toime panema ja teeb seda süstemaatiliselt, e. rikub kõige raskemal kujul katseaja tingimusi, ei ole otstarbekas pöörata täitmisele eelmise kohtuotsusega tingimuslikult mõistetud vangistust. Seega, kui isegi oleks võimalik karistada N.D rahalise karistusega, tuleks tal kõrvuti rahalise karistusega ära kanda ka 2 aasta 7 kuu ja 27 päevane ärakandmata vangistus. Veel näeb süüdistatav apellatsioonis võimalust karistada teda vaidlustatud kohtuotsusega teistkordselt tingimusliku vangistusega. On tõsi, et alates 1.jaanuarist 2015 selline võimalus seaduses antud on, kuid kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et see võimalus ei ole kuidagi kohandatav antud olukorraga, e. N.D suhtes. Kohtukolleegium kordab, et süüdistatav on isik, kellele 22.05.2015 otsusega kohus ilmutas juba usaldust ja võimaldas raske kuriteo eest mõistetud vangistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata, kohustades süüdistatavat ära kandma koheselt 1 kuu vangistust kogu 2 aasta ja 8 kuulisest vangistusest. Vaidlustatud kohtuotsusega on maakohus tuvastanud kuritegude hilisema konkurentsi e. kuriteod, millised on toime pandud enne eelmise kohtuotsusega – 3 varguse episoodi. Nende eest mõistetud vangistus on kaetud eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusega ning sisuliselt süüdistatava olukord ei halvenenud. Samas seadus võimaldab ka sellisel juhul üksikkaristusi liita täielikult. Maakohus kohaldas seega seaduses ettenähtud kergeimat võimalust. Peale eelmise kohtuotsuse tegemist on süüdistatav toime pannud veel neli vargust ning esimesed episoodid on pandud toime järgmisel ja ülejärgmisel päeval peale eelmise kohtuotsuse tegemist. Seega ei ole N.D olnud võimeline temale eelmise kohtuotsusega pandud tingimusi täitma päevagi. Karistusseadustiku seletuskirjas on seletatud lahti seaduseandja tahe vastava muudatuse e. teistkordse tingimusliku vangistuse mõistmise võimaluse eesmärgi. Seletuskirjas on kirjas, et muudatuse eesmärk on regulatsiooni paindlikumaks muutmine – võib eeldada, et reeglina mõistab kohus katseajal toime pandud uue tahtliku kuriteo eest liitkaristuseks reaalse vangistuse. Võib aga esineda olukordi, mil isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Kohtukolleegium rõhutab, et N.D on süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid süütegusid, olles karistatud nii kriminaalkui ka väärteo korras ja seda nii enne eelmist kohtuotsust, kui ka kohe peale seda, kui sai teada, et uute tahtlike kuritegude toimepanemine toob kaasa mõistetud vangistuse täitmisele pööramise. Nimetatud asjaolu on selgelt kirjas eelmise kohtuotsuse resolutiivosas ja see loeti ette ka maakohtu otsuse kuulutamisel. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja süüdistatava karistusõiguslik kergendav kohtlemine on välistatud ka apellatsioonimenetluses. Maakohus on süüdistatavale mõistetud karistusmäära ja - liiki põhjendanud ning arvestades nii maakohtu põhjendusi, kui ka 7 käesolevas määruses toodud selgitusi ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsioonide alusel. Süüdistatava kaitsja adv. Leelo Viil on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks.
prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. Neil asjaoludel ja lähtuvalt
§ -st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.