1-17-5251/12

(6)Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on O.F kriminaalkorras karistatud neljal korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. O.F osaleb alates 24.10.2017 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. O.F ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi määratud. Enne vangistust elas O.F koos emaga xxx ning peale vabanemist asub isik elama samale aadressile. Tegemist on eramajaga. Maja omanik kinnipeetava tädi M N on nõus, et kinnipeetav asub antud pinnale elama. Ema ja tädi poolt on kinnipeetav koju oodatud ning lähedased on valmis teda toetama. O.F omab isikut tõendava dokumendina Eesti Vabariigi passi kehtivusega kuni 08.09.

1. O.F on omandanud keskhariduse. Lisaks on lõpetanud Ida-Virumaa Põllumajanduse Õppekeskuse mehhanisaatori eriala. Riigikeel on emakeel. Kinnipeetav on hariduse ja enesetäiendamise suhtes positiivne. Enne vangistust töötas 2 aastat AS xxx ja omas igakuist sissetulekut. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt tema ema. K-raha andmetel võlgnevused puuduvad. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava lähedasteks on ema S K ja tädi M N. Kinnipeetava sõnul on tal suhted lähedastga head ja toetavad. Emaga suhtleb telefoni teel. Kinnipeetava riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad hulgalised väärteod (nendest 11 Liiklusseaduse alusel) ning korduv karistatus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, mis omakorda näitab, et isik ei hooli oma tegude tagajärgedest. O.F arvab, et ta tarvitas varasemalt alkoholi mõõdukalt ja eitab alkoholisõltuvust. Kinnipeetav väidab, et on alkoholi võõrutusravi läbinud tablettide abil. O.F on korduvalt (4 korral) karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus. Kroonilisi haigusi ei ole diagnoositud. xx haiguse esinemisega esinevad ka xx ja xx episoodid. Kordab oma vigu, sest ei suuda alternatiive leida. Kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Kinnipeetav rikkus varasemalt olles katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isik rikub seadusi järjepidevalt ja lühikese aja tagant. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus, käitumiskontrolli nõuete rikkumine iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad madalat motivatsiooni käitumise muutmiseks. Isik teadvustab oma probleemi, kuid senine käitumine ei toeta tema motivatsiooni loobuda kuritegude toimepanekust. Vangla hinnangul on O.F-i puhul ohustatud avalikkus. Ohustatud on ühiskond tervikuna, oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobe seisundis. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 26 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on O.F peale vangistusest vabanemist võimalik asuda elama oma tädile kuuluvasse majja aadressile xx. Tegemist on eramajaga, kus on viis tuba. Maja omanik on kinnipeetava tädi. Käesoleval ajal antud majas elab kinnipeetava ema S K üksinda. Telefonivestlusest kinnipeetava tädiga selgus, et ta on nõus kinnipeetava vabanemisega antud aadressile ning andis selle kohta suulise nõusoleku. Kinnipeetava ema ja tädi on nõus kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav Eesti Vabariigi kodanik ning omab passi, mis kehtib kuni 08.09.
2. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja tädi, kellega suhted on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal on suheldud lühiajaliste kokkusaamiste ja telefoni teel. Kinnipeetava ema sõnul esines kinnipeetaval enne vangistust probleem alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav on läbinud alkoholivastase võõrutusravi, kuid läbitud ravi ei andnud oodatud tulemusi, isik jätkas alkoholi tarvitamist. Kinnipeetavat on neljal korral karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. 2

(6)Korduvad süüeod viitavad, isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. O.F on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal on ta korduvalt rikkunud alkoholikeeldu, ei suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, mille tulemusena on karistus pööratud täitmisele. Kriminaalhooldus osutus O.F-i suhtes ebarahuldavaks. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distisplinaarkaristused. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, O.F ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa O.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. O.F selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Ta nüüd saab aru, et tema käitumine ei olnud õige, tal on häbi lähedaste ees. Ta loobub kuritegude toimepanemisest. Sotdiaalprpgramm on tal käesolevaks ajaks vanglas läbitud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et O.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud keskharidus ja mehhanisaatori eraial. Isik osales vanglas sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“ ja see on tema sõnul läbitud. Isikul on toetavad suhted lähedastega. Isikule ei ole määratud distsiplinaarkaristusi. Isikul on olemas kindel elukoht. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaalkaristus. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, nii eelnevad kui ka praegune kuritegu on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Kohus leiab, et isikule varasemalt määratud kriminaalhooldused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on katseajal olles jätkanud õigusvastase käitumisega, rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja jätkanud kuritegude toimepanemist. O.F on varasemalt kahel korral viibinud kriminaalhoolduse all. Katseajal isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, mille tulmusel tingimuslik karistust pöörati täitmisele. Seega kohtu hinnangul on isiku kriminaalhooldused kulgenud negatiivselt. Isik on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist, mis näitab kinnipeetava suhtumist ühiskonda ja isiku madalat motivatsiooni oma käitumise muutmiseks. Kohus nõustub vangla iseloomustus tooduga, te isiku korduvad süüeod viitavad, isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. 3

(6)O.F on varasematest kriminaalhooldustest hoolimata jätkanud süütegude toimepanemist. O.F-i puhul on tegemist isikuga, kelle käitumine on impulsiivne, kes tegutseb läbimõtlematult ja kordab samu vigu, kes on läbinud kriminaalhooldusametniku andmetel alkoholivastase ravi ja kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kohus nõustub vangla iseloomustuses tooduga, et isiku puhul on uue kuriteo oht kõige tõenäolisem, kui isik hakkab uuesti alkoholi tarvitama. Samuti tuleks arvestada, et varasem alkoholi võõrutusravi ei täitnud oma eesmärki, kuna isik jätkas alkoholi tarvitamist. Seega puudub kohtul veendumus, et isik vabanedes vangistusest ei jätkaks alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toime panemist. Süüdimõistetu isikut tõendava dokumendina Eesti Vabariigi passi kehtivusega kuni 08.09.2019. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas toetav tugivõrgustik – ema ja tädi. O.F on peale vangistust olemas vabanemisjärgne elukoht oma tädile kuuluvas eramajas xxx. Antud aadressil hakkaks kinnipeetav elama koos oma emaga. Lisaks on positiivne, et kinnipeetava ema ja tädi on valmis isikut materiaalselt ja moraalselt toetama. Seega on kinnipeetaval olemas tugivõrgustik, kes teda peale vangistusest vabanemist nii moraalselt, kui ka materiaalselt toetaksid. Lisaks hindab kohus positiivseks, et süüdimõistetul ei ole vangistuse jooksul määratud distsiplinaarkaristusi ja isik osales sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening“. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid kriminaalhooldusi, ei ole kohtu hinnangul O.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik jätkanud õigusrikkumiste toime panemist ja rikkunud kontrollnõudeid, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on eelnevalt kahel korral kriminaalhoolduse all allutatud, mis on kulgenud negatiivselt, siis leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus leiab, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Oleks kergemeelne arvata, et isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Kriminaalhooldus ei ole isikule sobiv meede, seda kinnitas isiku varasem käitumine. Kohtu hinnangul on oluline asjaolu, et kinnipeetav eelneval katseajal jätkas kuritegude toime panemist ja rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Seega kohus hinnates isiku varasemat karistatust ja käitumist kriminaalhoolduse all olles, leiab et isiku varasem elukäik kaalub üle võimaluse vabaneda enne tähtaegselt. Kohus leiab, et O.F-i kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.07.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud rohkem kui kuus kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse 4

(6)eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd O.F on varasemalt kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mis ei ole kulgenud positiivselt ja isik on katseajal rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja pannud toime kuriteo, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kohus leiab, et lähedased ja kindel elukoht olid isikul ka varem ja see ei olnud kaalukaks faktoriks, et isik loobuks kuritegude toimepanemisest. Ei aidanud ka alkoholivastane ravi. Seega on kohus arvamusel, et isiku varasem käitumine kaalub üle isikut positiivselt iseloomustavad momendid. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 5

(6)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu O.F temale Viru Maakohtu 02.06.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6