MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusasja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.09.-17.11.2015, s.o 61 päeva ning lõplikuks karistuseks jäi 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 15.08.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava F.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.P tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab F.P vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. F.P avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht. Töökoht puudub, kuna tegemist on pensionäriga, kellel on 60% töövõime kaotust. Väidetavalt on F.P tänaseks aru saanud, et ta ei tohi autoga sõita, kuna tal puudub juhtimisõigus. Vanglas on ta läbinud programmi „Jõud muutuda“ ning teinud erinevad koristustöid. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on F.P temale mõistetud karistusajast ära k andnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused F.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vaatamata vangistuse ajal läbitud tegevustele ning positiivsele käitumisele, leiab kohus, et F.P karistuse kandmisest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. F.P on toime pannud eriliigilisi kuritegusid ning teda on karistatud kokku üheksal korral. Käesolevat karistust kannab F.P sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Tartu Maakohtu 06.08.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6569 mõistetud karistusest vabastati F.P tingimisi ja talle määrati kolme aasta pikkune katseaeg. Katseajal pani F.P toime uue kuriteo, kuid kohus pidas võimalikuks anda F.P-le taas võimalus karistust vabaduses kanda. Tartu Maakohtu 20.05.2015 otsusega 1-15-3422 mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. Ka eelnimetatud otsusega määratud katseajal pani F.P toime uue (käesoleva) kuriteo. Seega ei ole F.P olnud võimalik õiguskuulekale käitumisele suunata kergemaliigilisemate karistustega kui reaalne vangistus. F.P on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ning osalenud tööhõives. Kinnipeetava käitumine on olnud hea- distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.