KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- november 2017 1-16-68 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Mati Kartau H.K (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus H.K Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt oleks H.K vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamine vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ühiskonna õiglustunnet.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a otsusega tunnistati H.K süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) §-de 4231 ning § 424 järgi vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt vähendati seda karistust 1/3 võrra ehk 1-aastase vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 61 päeva ja lõplikuks karistuseks kujunes 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega asjas nr 1-15-3422 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning H.K-le mõisteti liitkaristus 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks
- septembri
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- juuli
- Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
- augustil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ning prokuratuur toetasid H.K vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti H.K vangistusest vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks on täidetud. Vaatamata süüdimõistetu poolt vangistuse ajal läbitud tegevustele ning tema positiivsele käitumisele, pidas kohus H.K karistuse kandmisest enne tähtaega vabastamist põhjendamatuks. H.K on karistatud kokku üheksal korral. Käesolevat karistust kannab H.K sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas nr 1-14-6569 mõistetud karistusest vabastati H.K tingimisi, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus tegi seejärel asjas nr 1-15-3422 otsuse, millega mõistetud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga. H.K pani aga katseajal taaskord toime uue kuriteo. H.K on karistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi ning osalenud tööhõives, ka tema käitumine vangistuse jooksul on olnud hea. Vabanemise korral on H.K olemas elukoht koos elukaaslasega, tal on toetavad lähedased perekonna näol. Samasugused olid isiku elutingimused ka enne karistust. See ei hoia aga ära uute kuritegude toimepanemist tulevikus. Kohtu hinnangul oleks H.K vangistusest vabastamine enne karistustähtaja lõppemist vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. H.K selgitustest ning vangla iseloomustusest nähtuvalt ei mõista H.K tegelikult enda käitumise ohtlikkust. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H.K, kes palub teha uue lahendi, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaebaja hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt õigusnorme. Kohus on H.K varasemat elukäiku hinnates arvestanud arhiveeritud karistustega. Maakohus ei oleks üleüldse tohtinud kustunud karistustele hinnangut anda. Samuti on kohtumääruses tuginetud ühiskonna õiglustundele. Tartu Maakohus on oma määruses asjas nr 1-09-2625 punktis 15.1 leidnud, et ühiskonna õiglustunnet ei saa arvesse võtta, kuna seda tuleb arvestada juba süüle vastava karistuse mõistmisel. Kohus ei võtnud H.K hinnangul arvesse sedagi, et H.K kuus esimest karistust on kustunud ning väga pika aja jooksul ei pannud ta toime ühtki kuritegu. Viimased kolm kuritegu on samaliigilised, praeguseks hetkeks on H.K ära kandnud suurema osa karistusest ning mõistnud oma käitumise võimalikke tagajärgi. Seda kinnitab ka vangla iseloomustus, millest nähtub, et H.K ei ole distsiplinaarkaristusi, läbitud on sotsiaalprogramm ning tema käitumine on hinnatud heaks. Kohtu hinnang tugineb vangla iseloomustusele, mis on H.K arvates vastuoluline ning põhineb olulisel määral kustutatud ja arhiveeritud karistustel.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb osaliselt muuta.
- H.K on ära kandnud üle poole karistusajast ja seejuures mitte vähem kui neli kuud. Seega on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks täidetud. Kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb järelikult vaid KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta. 2
(4)- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ehkki käesolevas asjas tehtud maakohtu määruse põhistus ei ole päris veatu (vt käesoleva määruse punkt 13), leiab ringkonnakohus, et kokkuvõttes on maakohus siiski piisavalt korrektselt põhjendanud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades H.K ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud KarS § 76 lg 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
- H.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isegi, kui arvestada üksnes H.K kehtivaid karistusi, viitavad need kolleegiumi arvates kõrgendatud ohule, et süüdimõistetu võib vabanedes toime panna uusi kuritegusid – eeskätt juhtida mootorsõidukit joobeseisundis. Viimast karistust kannab H.K just mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, samuti selle eest, et ta juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit ilma, et tal olnuks juhtimisõigus. Praegune karistus on liidetud varasema karistusega, kuna H.K pani katseajal toime uusi kuritegusid. Vangla iseloomustuse kohaselt sooritab H.K kuritegusid impulsiivselt ja tema kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning mootorsõiduki joobes juhtimist soodustavad hoiakud (KoTo, tl 7). Varasemad ebaõnnestunud katseajad ning H.K käitumismustrid ei anna alust arvamuseks, et H.K puhul oleks uue kuriteo toimepanemise riskid maandatud.
- Ringkonnakohtul ei ole veendumust selleski, et H.K on oma kuritegelikke hoiakuid vangistuses muutnud. Vangla materjalidest nähtuvalt ei näita H.K oma tegude osas üles kahetsust ja leiab, et ta talub alkoholi hästi ning tuleb joobes olles sõidukijuhtimisega kenasti toime (KoTo, tl 8 pöördel). H.K viimased kolm kuritegu on mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes, mis on toime pandud küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul (
- augustist 2014 kuni
- septembrini 2015). H.K küll tunnistab oma süüd nendes kuritegudes, kuid samas ta enda käitumises probleeme ei näe ega ole seega valmis muutusteks. (KoTo, tl 8 pöördel)
- Positiivne on, et H.K on olemas toetavad sugulased ja vabanemisjärgne elukoht. Samas puudub H.K pärast vabanemist töökoht ning vangla materjalide põhjal oli H.K-le määratud töövõimetus kuni oktoobrini
- Töö puudumine võib teda suunata kasvõi frustratsioonist alkoholi tarbima ja sellises seisundis autorooli istuma. Kuigi H.K poolt varem kasutatud sõiduauto on konfiskeeritud (KoTo, tl 8), ei ole seegi asjaolu uut kuritegu välistav, kuna H.K võib jätkata teiste mootorsõidukite juhtimist joobeseisundis.
- Eelneva taustal ei ole H.K vabastamise küsimuse lahendamisel määrav, kas maakohus oli õigustatud arvestama H.K arhiveeritud karistuste kui teda iseloomustava teabega või mitte. Isegi juhul kui varasemate karistustega mitte arvestada, oleks H.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamatu.
- Maakohus märkis H.K vabastamata jättes muu hulgas sedagi, et H.K vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viide karistuse mõistmise põhimõtetele pole asjakohane, kuna praeguses menetluses ei otsustata mitte H.K-le karistuse mõistmise küsimust, vaid tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle. Teiseks ei saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrus asjas nr 1-16-1189, p 18). Ühtlasi nõustub ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud Saksa õiguskirjandusel 3
(4)põhineva seisukohaga, mille kohaselt on ennetähtaegse vabastamise menetluse raames oluline üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi (Genugtuungsbedürfnis) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel (vt nt Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus asjas nr 1-16-8768, p 13 ja
- oktoobri
- a määrus asjas nr 1-16-2224, p 13). Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud määruse põhiosast välja seisukoha, et H.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ja riivaks ühiskonna õiglustunnet.
- Neil põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab vaidlustatud määruse põhiosa. H.K määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)