järgi arvestatud muutuvas summas (so hagi esitamise seisuga 225,64 eurot kuus) ning elatisevõlgnevuse 518,97 eurot perioodi 01.04.2022 – 08.06.2022 eest. Kostja seisukohad 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda. Kostjal ei ole võimalik kindlal kuupäeval kindlat summat tasuda ja tasumine on toimunud vastavalt võimalustele. Kostja veedab ka lapsega koos aega ja on ostnud talle mänguasju, riideid ja jalanõusid. Kostjal on veel kaks alaealist last. Kostjal juhtus detsembri lõpus õnnetus, mistõttu ta on töövõimetu vähemalt kaks kuud ning tal on raskusi iseendaga toimetulekul. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3.
(perekonnaseadus) § 96 lg 1 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).
Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 28) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et hageja vanemad koos ei ela ning hageja elab oma ema juures. 5. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled vaidlevad, kas kostja on andnud hagejale ülalpidamist piisavalt. 6.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. 2 aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot ning alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot. 7.
lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse või enam ööpäeva kuus. Lapsevanemad selgitasid istungil, et lapsega suhtlemine toimub selliselt, et kostja käib hagejal paar korda kuus mõneks tunniks külas. 8. Tulenevalt
lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 9.
lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 10.
lg 1 alusel arvestatud kostja rahas antava ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (indekseeritud baassumma 209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (indekseeritud baassumma 209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (indekseeritud baassumma 249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
Samuti on nähtuvalt kostja konto väljavõtetest olnud elatisemaksed ebaregulaarsed. Kohus asub seisukohale, et elatise väljamõistmise eeldused on täidetud, sest kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. 14. Tulenevalt
lg 2 III-IV lausest võib elatist vähendada alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summa mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja selgituste kohaselt töötab ta OÜ-s M W maalrina ametlikult poole kohaga ja palgaga 350 eurot, aga tegelik netosissetulek on vahemikus 700-1 000 eurot kuus. Kostja esitatud konto väljavõttelt (dtl 187-190) nähtuvalt on OÜ M W teinud kostjale 9.12.2021– 7.2.2023 perioodil makseid väga erinevas suuruses, mõni kuu mitte ühtegi makset, mõni kuu 2 000 eurot. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostjal lisaks hagejale veel lapsed: 16.03.2005 sündinud S V (sai täisealiseks 16.03.2023) ja 19.02.2009 sündinud alaealine R V . Kostja väljatoodu kohaselt elab ta koos S V , kuid annab mõlemale pojale ülalpidamist elatise maksmisega. Nähtuvalt kohtule esitatud paysera väljavõtetest osales kostja 2022.a. S V ülalpidamises keskmiselt 449,58 euro ulatuses (dtl 191-192, 195) kuus ning R V ülalpidamises keskmiselt 27,50 euro ulatuses (dtl 193, 196). Kostja väljatoodu kohaselt on ta võimaline teenima kuni 1 000 eurot kuus, milline sissetulek on piisav, et anda ülalpidamist nii hagejale vähemalt
lg 1-järgses määras, kui ka kostja teistele lastele ulatuses, milles kostja on välja toonud, et ta nende ülalpidamises osaleb.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 I ja II lause järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus leiab, et kostja sissetulek on enda ja hageja ühetaolisel ülalpidamisel piisav hagejale vähemalt
lg 1-järgse elatise tasumiseks, arvestades ka osa, milles kostja osaleb oma teiste laste ülalpidamises. Juhul kui kostja vajaduste tarbeks jääv osa ei ole tema vajaduste katteks piisav, tuleb kostjal leida võimalus oma sissetulekute suurendamiseks. Kostja on tööealine, täieliku töövõimega isik. Kostja esitatud arstitõendist (dtl 215) ei nähtu töövõime alalist osalist või täielikku kaotust ning kohtuistungil selgitatu kohaselt kostja seda ka ei väida. Alates S V täisealiseks saamisest tuleb arvestada ka, et tulenevalt
lg 1 juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, tuleb alaealist last eelistada teistele lastele, st kostja kohustus ülalpidamise andmiseks hagejale ei saa väheneda seoses ülalpidamise andmisega täisealiseks saanud lapsele. Alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks hageja ees ei anna ka asjaolu, et kostja on korraldanud oma töötamise selliselt, justkui ta töötaks vaid poole kohaga või ka poole kohaga töötamise või väikese sissetuleku fakt iseenesest. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike; vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (3-2-1-17-16, p 11). Kohus leiab, et lapsevanemal on kohustus teenida piisavat sissetulekut kõigile oma alaealistele lastele ülalpidamise andmiseks vastavalt nende vajadustele. 15.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise 4 väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). Kohtu hinnangul on hageja tagasiulatuv nõue põhjendatud osaliselt. Hageja on palunud välja mõista elatisevõlgnevuse 518,97 eurot perioodi 01.04.2022 – 09.06.2022 (k.a) eest (so 225,64+225,64+(225,64:30x9). Nimetatud perioodi katteks tuleb lugeda järgmised kostja maksed: 09.04.2022.a. 50 eurot; 26.04.2022.a. 50 eurot; 23.05.2022.a. 50 eurot. Tõendeid vahetu ülalpidamise andmise kohta tagasiulatuval perioodil esitatud ei ole. Kohus rahuldab hageja nõude elatisevõlgnevuse väljamõistmiseks tagasiulatuva perioodi eest osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 368,97 eurot (518,97-150). 16. Kohus leiab, et alates 01.09.2022 tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist elatise tasumisega
Kostja on esitanud kaks tšekki asjade ostmisest lapsele 22.12.2022 ja 02.09.2022 (dtl 181-182), so pärast käesolevas asjas hagi esitamist, kui kostjale oli teada, et hageja nõuab ülalpidamise andmist rahas. Lapsevanemad selgitasid kohtuistungil, et kui kostja on ostnud lapsele asju, siis enamasti selles lapse emaga kokku lepitud ei ole, lapse ema leidis, et ostetud asjad on olnud pigem vajalikud. Nimetatut arvesse võttes loeb kohus, et dtl 182 nähtuva kulutuse (02.09.2022 laste vesti ostmine, hind 9,99 eurot) saab lugeda ülalpidamise andmise kohustuse katteks 9,99 euro ulatuses. Kohus märgib siiski, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või jalanõusid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Kostjal puudub õigus nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda raha maksmise asemel vahetult kulusid kandes. 22.12.2022 tšekilt nähtub telefoni ostmine, mis kostja selgituse kohaselt oli hagejale jõulukingitus. Kohus leiab, et kingitusi ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, telefon ei ole 4-aastase lapse esmavajaduseks. 17. Võttes arvesse, et kostja on tasunud ka elatist menetluse kestel, arvestab kohus selguse huvides välja elatisevõlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Perioodi 10.06.2022-31.05.2023 eest tuli kostjal tasuda hagejale 2 679,37 eurot ((juuni 225,64:30x21=157,95)+(juuli-dets 225,64 x 6 kuud=1 353,84) + (jaan-märts 215,64 x 3 kuud = 646,92) + (apr-mai 260,33 x 2 kuud = 520,66)). Kostja tasus esitatud konto väljavõtte järgi järgmised maksed: 21.06.2022.a. 30 eurot; 01.07.2022.a. 50 eurot; 19.07.2022.a. 100 eurot; 01.08.2022.a. 50 eurot; 10.11.2022.a. 50 eurot; 22.11.2022.a. 50 eurot; 09.12.2022.a. 75 eurot; 21.12.2022.a. 50 eurot, so kokku 455 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 10.06.202331.05.2023 eest summas 2 214,38 eurot (2 679,37 - 455 - 9,99). Alates 01.06.2023 mõistab kohus elatise hagejalt kostja kasuks välja kuni kostja täisealiseks saamiseni
18.
MS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja kontole iga kuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.