← Eesti

2-20-8073/52

Obsah (9)§ 1§ 31§ 153§ 33§ 41§ 23§ 35§ 150§ 32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Ilona Põld Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023 kell 12.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8073 Tsiviilasi Nautilus De

§ 1lg 2 ja 3).

Võlgniku arvestuste kohaselt on tema kohustuste summa 10 558 873,08 eurot (dtl 494), millest 7 145 912,28 eurot saab tasaarvestada (dtl 495). Vara tegelik väärtus on võlgniku arvates kuni 55 000 eurot (dtl 497). Ajutise halduri hinnangul on kohustuste summa 10 252 331,41 eurot. Varade tegeliku 2

(6)2-20-8073 väärtuse kohta haldur iseseisvat hinnangut ei andnud, kuid leidis, et need on selgelt ebapiisavad võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgniku varade hulgas on nõue 7 240 800 eurot M OÜ (pankrotis) vastu, mis võib olla lootusetu (ajutise halduri aruande p 5.6.1ja 7.4, dtl 523 ja 527). Samas on M OÜ-l (pankrotis) ka vastunõue võlgniku vastu summas 7 145 912, 28 eurot (võlgniku arvestus, dtl 495; ajutise haduri aruande p 7.4.3, dtl 528). Kattuvas ulatuses võib olla võimalik nõuded tasaarvestada. Eespool nimetatu kohaselt on aga selge, et kohustused ületavad oluliselt varade väärtust. Võlgnik on hinnanud oma majandustegevuse kasumliku jätkamise võimalused lootusetuks (pankrotiavalduse p 13, dtl 488) ning on sisuliselt asunud selle tegevust lõpetama (pankrotiavalduse p 6 ja 7). Võlgniku maksejõuetus on seega püsiva iseloomuga. Maksejõuetust tuleb käesoleval juhul ka eeldada, kuna pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik (

§ 31lg 4).

  1. Kohus kuulutab välja Nautilus Decor OÜ pankroti.
  2. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Jüri Sireli. 8.

§ 31

lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. 9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

10. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 33lg 1).

Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (

§ 41). 11.

Kohus on kontrollinud kohtualluvust juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20.05.2015 määruse (EL) 2015/848 art 4 lg-st

  1. Võlgnik on registreeritud Eestis alates asutamisest 28.06.
  2. Määruse 2015/848 art 3 lg 1 järgi eeldatakse, et võlgniku põhihuvide keskmeks on tema registrijärgne asukoht. Kohtule seni esitatust ei järeldu, et põhihuvide kese pole Eestis. Seega menetleb kohus maksejõuetuse põhimenetlusena eelnimetatud sätte tähenduses. Kui edasises menetluses ilmneb, et võlgniku suhtes on mõnes teises riigis juba algatatud maksejõuetuse põhimenetlus või et võlgniku põhihuvide kese ei olnud pankrotiavalduse esitamise seisuga Eestis, siis võib kohus menetluse lõpetada.
  3. Juhindudes määruse 2015/848 art 54 lg-st 1, kohustab kohus pankrotihaldurit teatama pankrotimenetlusest kõiki väljaspool Eestit asuvaid võlausaldajaid. Teistes EL liikmesriikides asuvatele võlausaldajatele tuleb teade esitada Komisjoni 12.06.2017 rakendusmääruse (EL) 2017/1105 lisa I vormi kasutades. Saneerimismenetluse lõpetamine
  4. Võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu tuleb tema suhtes kehtiv saneerimiskava tühistada (saneerimisseaduse SanS § 49 lg 6 ja § 51 lg 1 p 7). Sellega lõpeb saneerimismenetlus (SanS § 38 lg 1). Saneerimismenetluse lõppemise tõttu vabastab kohus saneerimisnõustaja tema ülesannetest (SanS § 19 lg 1 p 2).
  5. Kohus tühistab Harju Maakohtu 09.10.2020 kohtumäärusega kinnitatud saneerimiskava ja lõpetab Nautilus Decor OÜ saneerimismenetluse. Kohus vabastab saneerimisnõustaja võlgniku saneerimisnõustaja ülesannetest. 3

(6)2-20-8073
  1. Vastavalt SanS § 51 lg 2 saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt.
  2. Kohus on allpool selgitatud põhjustel arvamusel, et võlgnik pole saneerimismenetluses käitunud heauskselt ning saneerimisnõustaja on rikkunud oma kohustusi. Probleemid said kohtule teatavaks võlgniku pankrotiavalduse esitamisega ja selle järgselt. Tulenevalt pankrotiavalduse lahendamise kiireloomulisusest ei olnud võimalik neid küsimusi saneerimisnõustajaga täiendavalt arutada. Kohus andis saneerimisnõustajale võimaluse seisukoha avaldamiseks. Nõustaja 09.05.2023 seisukoht (dtl 999) kohtu kahtlusi ümber ei lükanud. Ajutise halduri tasu
  3. Ajutine haldur palub määrata oma ülesannete täitmise eest tasu 20 tunni eest 3000 eurot, millele lisandub käibemaks.
  4. Kohus leiab, et ajutise halduri tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. PanrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tunnitasu (150 eurot) ületab

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast, s.o 725 / 5 = 145).

Ajutise halduri tasu vastab tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutisele pankrothaldurile kuulub taotletud tasu välja maksmisele 2900 eurot (20 x 145). Kohus määrab ajutise halduri tasu resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 23lg 3, 65 lg 11) 580 eurot.

19.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt. Selgitused senise menetluse käigus ilmnenud asjaolude kohta

  1. Kohus pöörab halduri ja võlausaldajate tähelepanu alljärgnevale, mis võib omada tähendust tegevuste kavandamises edasises pankrotimenetlustes, sealhulgas tagasivõitmise võimaluste ja kolmandate isikute vastu nõuete esitamise kaalumisel. Esitatav ei ole osa käesoleva määruse põhjendustest ja selle raames ei anna kohus õiguslikke hinnanguid.
  2. Muudetud saneerimiskava esitati kohtule 05.10.2020 (dtl 359) ja see kinnitati 09.10.2020 (dtl 409). Saneerimiskavas kirjeldati maksevõime probleemide teket Covid-19 pandeemiast põhjustatud konjunktuurimuutustega (p 6.1 ja 6.2). Kavaga lükati kohustuste täitmise tähtaeg neli aastat edasi. See periood lähtus turuolukorra muutumise prognoosi stsenaariumitest halvimast. Saneerimiskava täitmine oli kavandatud senise äritegevuse jätkamise kaudu. Kavas kirjeldati konkreetsete klientide eeldatavaid tellimusi (p 10).
  3. Saneerimisnõustaja teatas 13.04.2021, 05.10.2021 ja 05.04.2022 ja 20.09.2022 esitatud aruannetes, et võlgnik on jätkusuutlik (dtl 444, 451, 461 ja 469). Aruannetes kirjeldati oodatavaid tellimusi. 05.04.2022 aruandes oli saneerimisnõustaja optimistlik koostöölepingute sõlmimise osas mahuga 23 miljonit eurot ning teatas, et sama palju on veel läbirääkimistes (dtl 461). Ükski nimetatud aruannetest ei kajastanud kahtlusi saneerimiskava koostamise aluseks olevate prognooside õigsuses. Ka viimases, 20.09.2022 4

(6)2-20-8073 esitatud aruandes, hindas saneerimisnõustaja võlgniku jätkusuutlikuks, kuigi viitas prognooside ebaõigsuse võimalusele (dtl 468 ja 469). Saneerimisnõustaja ei teatanud ka probleemide esinemist võlgniku tegevuses saneerimiskava täitmisel.
  1. Võlgnik esitas 04.04.2023 pankrotiavalduse. Püsiva maksejõuetuse tekkepõhjusi võlgnik adekvaatselt põhjendanud pole. Olevat ilmnenud „iga-aastaselt tavaline hooaja lõppedes järsk nõudluse äralangemine võlgniku osutatavate teenuste (laevade ehituse töövõtu) järele“ (dtl 491). Konkreetsema põhjusena nimetas võlgnik M OÜ saneerimismenetluse lõppemist ja pankrotistumist, kuid nimetatud isikult saadavat tulu ei olnud kavandatud saneerimiskava katteallikaks ning võlgniku ja M OÜ (pankrotis) vahel olid juba enne saneerimise algust enam vähem võrdses suuruses vastastikused nõuded, mille saab ilmselt tasaarvestada. Kontrollitava täpsusega põhjendusena on toodud välja veel 390 tuhande eurone nõue Horvaatias asuva tellija vastu, mis aga võlgniku selgituse kohaselt on juba aastate tagune probleem (dtl 492).
  2. Saneerimisnõustaja 09.05.2023 arvamus ei sisalda ühtegi konkreetset faktiväidet saneerimise ebaõnnestumise põhjustanud asjaolude kohta. Nõustaja jätkas heietust COVID19 pandeemia mõjudest laevandussektorile. Võlgniku ja saneerimisnõustaja poolt esitatust järeldub, et saneerimiskava oli koostatud ebaõigetest eeldustest lähtuvalt ning et seda probleemi on võlausaldajate ja kohtu eest pikalt varjatud. Võlgnik on tõenäoliselt tegutsenud tahtlikult, saneerimisnõustaja tahtlikult või raske hooletusega.
  3. Menetluses esitatud andmed viitavad sellele, et saneerimismenetluse tegelikuks eesmärgiks on olnud võlausaldajate tähelepanu hajutamine ja võlgniku vara ja äritegevuse andmine kolmandate isikute kontrolli alla. Saneerimiskavas ja saneerimisnõustaja aruannetes ei ole märgitud kavatsust jätkata varem lõpptellijatele otse tehtud töid vahendaja kaudu. 04.04.2023 pankrotiavalduses märkis võlgnik esmakordselt, et Norra maksunõue ja saneerimismenetlus põhjustas klientide usaldamatuse, mistõttu võlgnik on pidanud „tegema tööd põhiliselt alltöövõtjana DeRossi Marine OÜ-le“ (dtl 486). Ärisuhteid nimetatud isikuga pole varasemalt kohtule nimetanud ei võlgnik ega ka saneerimisnõustaja. Äriregistri andmetel on DeRossi Marine OÜ
(14864649)registreeritud 09.12.
  1. Selle ühingu juhataja ja tegelik kasusaaja on H A. Kuni 04.10.2022 oli H A ka võlgniku juhataja ja tegelik kasusaaja. Asutamise järgsel aastal 2020 oli DeRossi Marine OÜ müügitulu 1,36 miljonit eurot. Töötajaid Derossi Marine OÜ-l pole olnud. Nimetatud asjaolusid arvestades pole usutav, et kliendid lugesid Derossi Marine OÜ usaldusväärsust töövõtjana võlgniku omast suuremaks. Tõenäolisem näib võlgniku ettevõtte või selle osa üleandmine DeRossi Marine OÜ-le. Soovile jätkata võlgniku tegevust võimalikult varasemale sarnasena teise äriühingu kaudu viitab ka tähise „DeRossi“ sisaldumine mõlemas ärimises ning võlgniku ärinime muutmine vahetult enne pankrotiavalduse esitamist.
  2. Tuleks kontrollida võlgniku varade võimalikku üleandmist DeRossi Marine OÜ-le ja nende tehingute tingimusi.
  3. Tuleks kontrollida, kas võlgniku poolt tootmistarkvarasse tehtud investeeringuid (ajutise halduri aruande p 5.2.3) on kasutanud ka DeRossi Marine OÜ. Nimetatud isiku 2020.a tegevusaruande kohaselt planeeritakse 2021.a teha investeeringuid projektijuhtimise efektiivsuse tõstmisesse. 2021.a aruandes väidetakse, et seda on tehtud, kuigi esitatud raamatupidamisandmetest märkimisväärsete kulutuste tegemist ei järeldu. 2021.a tegevusaruande kohaselt 2022.a olulisi investeeringuid ei plaanita. 5
(6)2-20-8073
  1. Võlgniku kinnisasja üleandmine E OÜ-le ja selle ühingu osaluse hilisem võõrandamine Derossi Marine OÜ-e ning selle tulu arvel võlgade valikuline tasumine (ajutise halduri aruande p 5.3.2 ja 5.3.3) võivad olla tagasivõidetavad tehingud.
  2. Edasises menetluses tuleks uurida hoolsuskohustuse täitmist juhatuse liikmete poolt. Muuhulgas DeRossi Marine OÜ-ga tehtud tehingute osas. Hoolsuskohustuse täitmine võib osutuda probleemseks ka tellijate vastu tekkinud suurte rahaliste nõuete ja nende sissenõudmise ebaõnnestumise osas.
  3. Võlgniku juhatus võib olla viivitanud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmisega (TsÜS § 36).
  4. Saneerimisnõustaja on ilmselt rikkunud oma kohustust võlgniku püsivast maksejõuetusest teatamiseks (SanS § 50 lg 1 p 3). Selgitused edasikaebeõiguse kohta
  5. Saneerimismenetluse lõpetamisele võib määruskaebuse esitada võlgnik (SanS § 49 lg 7 kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis; SanS § 57). Pankrotimäärusele võib määruskaebuse esitada võlgnik (

§ 32

). Ajutise halduri tasu ja kulutuste kohta tehtud kohtumääruse peale võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur (

§ 23lg 7). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.